KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-10773 Tsiviilasi

) § 53 alusel. "Aadress on XXXXXX, XXXXXX (kehtetu alates kandest nr.9)."" Registripidaja ei rahuldanud kandemäärusega osaühingu vastuväidet, kuna osaühingul puudub kinnisasja omaniku nõusolek kinnisasja aadressi osaühingu aadressina kasutamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2

1. Osaühing palub määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna määrus ning teha uus määrus, millega anda osaühingule kuni kuus kuud osaühingu aadressi ning osaühingule kuuluvate varade ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Kinnisasi soetati osaühingu juhatuse liikme ja J. Raimetsa abielu ajal. J. Raimets oli alates
2. juunist 2016 kuni
3. novembrini 2022 osaühingu juhatuse liige. Osaühingu majandustegevust korraldati ühiselt. Osaühing on asunud esmakandest kuni käesoleva ajani kinnisasja aadressil. J. Raimets oli esmakande tegemise ajal kinnisasja omanik. Osaühingu aadressiks registreeriti J. Raimetsa nõusolekul kinnisasja aadress. Osaühingu juhatuse liige ja J. Raimets abiellusid
4. mail
5. Neil on kaks alaealist last. Nad on elanud kinnisasjal kuni praeguseni. J. Raimetsa esitatud teade on seotud osaühingu juhatuse liikme ja J. Raimetsa abielu lahutamisega. Osaühingu juhatuse liikmel on J. Raimetsaga kokkulepe, et kuni laste põhikooli lõpuni on nende elukorraldus seotud kinnisasja aadressiga. Osaühingu põhivara ja väikevahendid asuvad kinnisasjal. Osaühingu põhitegevusala on ehitustegevus. Seda tehakse osaühingu klientide objektidel. Osaühingu juhatuse liige vajab aega, et osaühingu aadress ja tegevus ümber korraldada. Osaühing ei soovi minna seadusega vastuollu ega saada selle eest trahvi. Osaühing palub kuus kuud aega, et osaühingu tegevus ümber korraldada.
6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Osaühingu taotlus anda talle kuni kuus kuud oma aadressi ning talle kuuluvate varade ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks, ja määruskaebus jäävad rahuldamata.
9. Äriregistri pidaja tegi omal algatusel äriregistrisse kande, millega kustutas osaühingu aadressi kande. Äriregistri pidaja saab teha äriregistrisse kande avalduse või kohtulahendi alusel või omal algatusel või muul seaduses sätestatud juhul (

§ 33

). Registripidajal on andmete ja dokumentide esitamise ja nõuetekohasuse tagamiseks üldine järelevalvekohustus. Järelevalvekohustuse täitmiseks võib registripidaja

§ 51lg 1 järgi teha mh kandeid omal algatusel.

Registripidaja saab järelevalvemenetluse käigus teha omal algatusel äriregistrisse kandeid siiski juhul, kui selleks seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Kui registripidajal on andmeid tehtud kande või muude registripidajale esitatud andmete ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, saab registripidaja esmalt teha vastavaid järelepärimisi ja kohustada esitama õigeid või täielikke andmeid (

§ 53lg 1).

Kui registripidaja teeb

§ 53

lg 1 kohaselt kindlaks kande puudumise või selle ebaõigsuse, saab ta algatada

§ 53

lg 2 järgse menetluse, s.o teatada kande puudumisest või ebaõigsusest juriidilisele isikule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ja anda talle kahenädalane tähtaeg kande tegemisele või parandamisele vastu vaidlemiseks. Registripidaja saab seejärel ja juhul, kui kande tegemisele või parandamisele vastu ei vaielda, teha või parandada kande omal algatusel (

§ 53lg 2 esimene lause).

Kui juriidiline isik vaidleb kande tegemisele või parandamisele vastu, saab registripidaja otsustada vastuväidete põhjendatuse üle kandemäärusega (

§ 53lg 2 teine lause).

Registripidaja poolt üldise järelevalvekohustuse raames äriregistrisse omal algatusel kannete tegemise või parandamise 3 eelduseks on seega, et registripidaja on teinud kindlaks kande puudumise või ebaõigsuse (vt enne

-i vastuvõtmist kehtinud

§ 53

lõigetega 1 ja 2 samasisuliste äriseadustiku § 61 lõigete 1 ja 2 tõlgendamise kohta RKTKm 26.04.2005, 3-2-1-39-05, p 11).

1. Ringkonnakohus leiab, et registripidajal oli õigus teha järelevalvemenetluse käigus omal algatusel äriregistrisse osaühingu aadressi kande kustutamise kanne, kuna osaühingu äriregistrisse kantud aadressi kanne on vale. 10.
2. Äriregistri andmetel kanti
3. jaanuaril 2016 osaühingu aadressina äriregistrisse aadress XXXXXX maakond. Kinnisasja omanik J. Raimets kinnitas äriregistrile saadetud teates, et osaühing kasutab õigustamatult kinnisasja aadressi enda aadressina. J. Raimetsa väitel on kinnisasi tema kodu. Kinnisasi on tema ainuomandis, kuna tal on abikaasaga lahusvara leping. J. Raimets ja tema abikaasa P. Raimets sõlmisid abieluvararegistri andmetel
4. septembril 2014 abieluvaralepingu, millega valisid abikaasade varasuhteks varalahususe varasuhte. J. Raimets on kinnistusraamatu andetel alates
5. veebruarist 2015 kinnisasja ainuomanik (perekonnaseaduse § 58). Kinnistusraamatu kohaselt on kinnisasja sihtotstarve elamumaa (100%). Äriregistripidajal oli eelnevast tulenevalt seega alus arvata, et osaühingu kohta äriregistrisse tehtud aadressi kanne ei pruugi olla õige. Äriregistri pidajal oli üldisest järelevalvekohustusest tulenevalt seega kohustus algatada

§ 53lg 2 järgne menetlus.

10.

1. Osaühingu väitel soetati kinnisasi J. Raimetsa ja osaühingu juhatuse liikme abielu ajal. Osaühing samas ei väida, et tegemist oleks J. Raimetsa ja osaühingu juhatuse liikme ühisvaraga. Osaühing ei vaidlusta seega, et J. Raimets on kinnisasja omanik, s.o ainuke isik, kellel on õigus kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda, et teised isikud sellest hoiduksid (AÕS § 68 lg 1). 10.
2. J. Raimetsa väitel ei ole ta kinnisasja osaühingule välja üürinud ega andnud nõusolekut kasutada kinnisasja aadressi sellises ulatuses, nagu osaühing seda teeb. Äriregistri andmetel kanti
3. jaanuaril 2016 osaühingu aadressina äriregistrisse kinnisasja aadress. Määruskaebuse väidetest ja äriregistri andmetest nähtub, et osaühingu juhatuse liikmeks oli pärast seda, kui osaühing hakkas kasutama kinnisasja aadressi enda aadressina, P. Raimetsa kõrval ka J. Raimets ise. J. Raimets oli osaühingu juhatuse liige alates
4. jaanuarist 2016 kuni
5. novembrini
6. Määruskaebuse ja äriregistri andmete põhjal on seega alust arvata, et J. Raimets võis olla andnud ajal, mil ta oli osaühingu juhatuse liige, osaühingule õiguse enda kinnisasja kasutamiseks. Osaühing siiski ei täpsusta, mis tüüpi kasutusõigusega oli tegemist. Osaühing ei väida, et kinnisasja omanik on andnud talle kinnisasja kasutamise õiguse kuni mingi kuupäevani, mis ei ole veel saabunud, või osaühingu majandustegevusest lähtuva kindla eesmärgi saavutamiseks, mida ei ole veel saavutatud. Osaühing väidab, et kinnisasja omanik ei ole esitanud talle nõuet osaühingu aadressi muutmiseks. Samas pidi osaühingule hiljemalt registriosakonna teatest, millega anti osaühingule tähtaeg aadressiandmete kustutamise kandele vastuväite esitamiseks või registrikaardile kantud aadressi andmete muutmiseks, teatavaks saama kinnisasja omaniku soov, et osaühing lõpetaks kinnisasja kasutamise. Eelmärgitut arvestades võis kohtunikuabi ringkonnakohtu arvates põhjendatult järeldada, et osaühingul ei ole enam õigust kinnisasja kasutada. Osaühingu väidetest, et kinnisasja omanik ja osaühingu juhatuse liige on leppinud kokku, et kuni nende ühiste laste põhikooli lõpuni on nende elukorraldus seotud kinnisasja aadressiga, ei saa järeldada, et osaühing võib kinnisasja jätkuvalt kasutada. Väitest, et kinnisasjal paiknevad osaühingu asjad (osaühing ei ole neid ära viinud), ei saa samuti järeldada, et osaühing võiks kinnisasja õiguspäraselt kasutada olukorras, kus tal puudub selleks kinnisasja omaniku nõusolek. 4 Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et osaühing ei esitanud dokumente, millest nähtuks, et tal on kinnisasja omanikuga sõlmitud kehtiva kokkuleppe alusel õigus kinnisasja jätkuvalt kasutada, on äriregistrisse tehtud osaühingu aadressi kanne vale. Registripidajal oli seega õigus see järelevalvemenetluse korras kustutada.
7. Seadus ei näe ette, et olukorras, kus äriregistrisse tehtud kanne on vale, oleks võimalik anda osaühingule kuue kuu pikkust või muud tähtaega kande parandamiseks vajalike andmete esitamiseks.

§ 53

lg 2 võimaldab anda osaühingule üksnes kaks nädalat kande tegemisele või parandamisele vastuvaidlemiseks. Osaühingule see tähtaeg anti. Osaühingul oli selle aja jooksul mh võimalik vabatahtlikult esitada enda aadressi kande muutmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. 12. Kuna määruskaebust ei rahuldata, jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5