) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest. 5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 6.
lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi (avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja (avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik on pärast avalduse ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist avaldaja nõude tervikuna rahuldanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. 7. Juhindudes
174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 8.
lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 25 euro, tagastamiseks põhjendatud. Samuti tagastab kohus
lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Seadusest ei tulene ka muud alust, mis võimaldaks hüvitada avaldaja raamatupidaja poolt tehtud lisatööd. Sellise kulu hüvitamiseks puudub ka vajadus, kuna kohtumenetluses esindajana tegutsevalt lepinguliselt esindajalt eeldatakse piisavat professionaalsust, et ta on võimeline nõude ja selle aluseks olevad asjaolud ise selgelt kohtu ette tooma. Kui menetlusosalise raamatupidamine ei ole selleks piisavalt selge või arusaadav, ei pea kaasnev lisakulu olema puudutatud isiku poolt hüvitatav. 9.3.
lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. 9.
ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus: konsultatsioonid, tõendite valimine, hagi koostamine – avalduse sisu arvestades kokku 3 tunni ulatuses (avalduse täiendamise ajakulu arvestab kohus järgmisel real); kohtu puuduste kõrvaldamise määruse tutvumine, täiendavate tõendite uurimine ja kohtule esitamine koos nõude suurendamise avaldusega – kokku 5 tunni ulatuses (võttes arvesse ajakulu arvete ja dokumentide läbitöötamiseks, komplekteerimiseks ja süstematiseerimiseks põhjendatud ulatuses, mida avaldaja esialgselt ei olnud teinud); 02.10.2024 kirjaga tutvumine, kliendiga konsulteerimine, kohtule taotluse esitamine asja lõpetamiseks – kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu (mh selle mahtu) ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. 10. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 975 eurot (lepingulise esindaja tasu 9,5 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis; pool avalduselt tasumisele kuulunud riigilõivust 25 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. 3
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.