Obsah (10)

§ 433§ 178§ 430§ 187§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-22-8586 Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2024, Pärnu Tsiviilasi R.A. , R2.A. ja O.A,-i hagiavaldus A.K. vastu elatise v

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 4).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

2 Tsiviilasi nr 2-22-8586 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R.A. (hageja i), R2.A. (hageja 1I) ja O.A,-i (hageja III) hagi A.K. (kostja) vastu elatise 209,20 eurot kuus (kokku 627,60 eurot) väljamõistmiseks. Alates 2020 kevadest elavad hagejad kostjast eraldi ning sellest hetkest alates ei ole kostja hagejaid rahaliselt toetanud. Kostja on mõned korrad toetanud hagejaid koolitarvete ja riiete ostuga ning kingitustega. Hagiavalduse kohaselt on iga hageja kulud ühes kuus 415 eurot. Kõigi laste kulud on võrdsed – eluasemele kulub 100 eurot, toidule 160 eurot, transpordile 15 eurot, taskuraha 40 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele, juuksurile 20 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, internetile ja tv-le 10 eurot ning koolikohustuse täitmisele 20 eurot. Hagejate seaduslik esindaja elatub juhutöödest ning tema pidevaks sissetulekuks on töövõimetoetus 450 eurot ja suurperetoetus 520 eurot. Perekond elab sotsiaalpinnal.
2. Kohus 09.06.2022 määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat tasuma iga hageja ülalpidamiseks igakuist elatist 100 eurot kuus (kokku 300 eurot) alates 09.06.2022 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõusutmiseni.
3. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei ole enda muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline hagejatele nõutud ulatuses ülalpidamist andma. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nõudes arvestanud lasterikka pere toetusega. Kostja ja hageja I vahel on väljakujunenud praktika, et kostja annab talle keskmiselt 8 ööpäeva kuus elatist vahetult, kuivõrd hageja I käib igal nädalavahetusel kostjal külas. Seadusjärgses määras oleks elatis kõigile lastele kokku 341,36 eurot (hageja I osas 75,36 eurot, hageja II osas 137,25 eurot ja hageja III osas 128,75 eurot). Kostja on perioodil 01.07.2022-22.03.2023 teinud hagejatele ülekandeid kokku 1400 eurot. kostjal ei ole vara, mille arvelt hagejatele elatist maksta.
4. Pooled on 06.09.2023 ja 31.03.2024 kohtuistungil avaldanud järgmised faktilised asjaolud, milles vaidlus puudub: 4.
5. Tsiviilasjas 2-15-109564 on E.A.-lt väljamõistetud elatis R.A.-le kuni XXX, R2.A.-le kuni XXX ja O.A,-ile kuni XXX, igaühele 195 eurot kuus, kohustusega tasuda elatis A.K. O.A,-i (käesoleval ajal A.K.) kontole; 4.
6. Tsiviilasjas 2-15-109564 väljamõistetud elatise täitmiseks on A.K. pöördunud kohtutäituri poole ning kohtutäitur on algatanud täitemenetlused; 4.
7. A.K. on saanud täitemenetlusaegset elatisabi ja E.A. on saanud kohtumenetlusaegset elatisabi; 4.
8. Lapsed ei ela alates mai 2020 A.K. juures.
9. Kohtutäitur on avaldanud, et täitemenetluses 180/2015/623, 180/2015/624 ja 180/2015/625 on menetlusse võetud 19.08.2015, elatisabi avaldused on esitatud 18.01.2027 ning täitemenetlused on peatatud sissenõudjate esindaja 27.05.2021 avalduse alusel.
10. Pooled sõlmisid 06.11.2024 toimunud kohtuistungil kompromissilepingu, mille kohaselt tsiviilasjas 2-15-109564 on E.A.-lt väljamõistetud elatis R.A.-le kuni XXX, R2.A.-le kuni XXX ja O.A,-ile kuni XXX, igaühele 195 eurot kuus, kohustusega tasuda A.K. O.A,-i kontole XXX, on alates
11. mai 2020 lõppenud seoses laste elama asumisega E.A. juurde. Tsiviilasjas 2-15109564 väljamõistetud elatis on perioodi 01.05.2015–01.05.2020 eest kokku 35 100 eurot, sh 3 Tsiviilasi nr 2-22-8586 R.A. osas 11 700 eurot, R2.A. osas 11 700 eurot ja O.A,-i osas 11 700 eurot. A.K. avalduse ja tsiviilasjas 2-15-109564 tehtud maksekäsu alusel on kohtutäitur Enno Kermik alustanud täitemenetlused 180/2015/623 (R.A. elatise sissenõudes 10 920 eurot perioodi 01.05.2015– 31.12.2019 eest), 180/2015/624 (R2.A. elatise sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019 eest) ja 180/2015/625 (O.A,-i elatise sissenõudes 10 920 eurot 01.05.2015–31.12.2019 eest). Täitemenetluses 180/2015/623 on elatist täidetud kokku 5723,07 eurot, sh 3088,18 eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 2634,89 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse jääk 5196,93 eurot. Täitemenetluses 180/2015/624 on elatist täidetud kokku 5741,57 eurot, sh 1329,30 eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 4412,27 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse jääk 5178,43 eurot. Täitemenetluses 180/2015/625 on elatist täidetud kokku 5214,15 eurot, sh 2348 eurot on riigi poolt makstud elatisabi ja 2866,15 eurot on sisse nõutud E.A.-lt. Elatise võlgnevuse jääk 5705,85 eurot. Tsiviilasjas 2-15-109564 välja mõistetud E.A. elatise võlgnevus seisuga 30.04.2020 tasumise kohustusega A.K. kontole on kokku 18 421,21 eurot (sh 5976,93 eurot R.A. elatis, 5958,43 eurot R2.A. elatis ja 6485,85 eurot O.A,-i elatis) ja riigile 6765,48 eurot. A.K. elatise võlgnevus E.A.-le tasumise kohustusega perioodi eest 01.06.2022 – 31.05.2024 on kokku 10 139,53 eurot (sh 2314,84 eurot R.A. elatis, 4179,05 eurot R2.A. elatis ja 3645,64 eurot O.A,-i elatis) ja riigile 1470 eurot. E.A. täidab punktis 1.
12. elatise võlgnevuse (kokku 25 186,69 eurot) selliselt, et võtab A.K. ülalpidamiskohustuse täies ulatuses üle ning täidab kuni R.A., R2.A. ja O.A,-i täisealiseks saamiseni (vastavalt kuni XXX, kuni XXX ja kuni XXX) nende ülalpidamiskohustust ainuisikuliselt. Riigi makstud elatisabi kokku 8235,48 eurot, sellest 6765,48 eurot hüvitab riigile A.K. ja 1470 eurot hüvitab riigile E.A.. A.K. esitab 3 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest kohtutäiturile avalduse täitemenetluste 180/2015/623, 180/2015/624 ja 180/2015/625 lõpetamiseks ning kohustub E.A. asemel riigi makstud elatisabi (vastavalt 3088,18 eurot, 1329,30 eurot ja 2348 eurot) riigile tagasi maksma. Täitemenetluste lõpetamisega seotud täitekulud tasub A.K. . A.K. ja E.A. kinnitavad, et neil puuduvad seoses kokkuleppe sõlmimisega vastastikku nõuded, mis on seotud alaealiste laste ülalpidamisega kuni laste täisealiseks saamiseni tingimusel, et R2.A. ja O.A, ei ela A.K. juures. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

8. Kohus selgitas 06.11.2024 toimunud istungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 10.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid 31.01.2024 toimunud istungil, et lühendavad 4 Tsiviilasi nr 2-22-8586 määruskaebuse esitamise õiguse kolmele tööpäevale ning jäid 06.11.2024 kohtuistungil kokkuleppe juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5