) § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 11. oktoobri 2024. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest. 5.1. Hageja ei ole märkinud hagi hinda ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu (
Määruse tegemise ajaks ei ole kohtule laekunud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ning kohtul ei ole muul viisil õnnestunud tuvastada nõutud riigilõivu laekumist. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses viidanud RLS § 22 lg 1 p-le 15, mille kohaselt ei võeta riigilõivu kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata kriminaalmenetluse seadustiku § 2441 alusel. Praegusel juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, nagu oleks hageja varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi jäetud kriminaalmenetluses eelviidatud sätte alusel läbi vaatamata. 5.2. Asja materjalide järgi sai hageja kohtu 11. oktoobri 2024. a (jõustus samal päeval) määruse kätte 12. oktoobril 2024. Lähtudes
ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg
6. Kohus lisab, et avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud
§-des 338 ja 363.
lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi menetletakse.
lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja väitel tekitas kostja hagejale kahju, kui võttis hageja identiteeti ja dokumente kasutades hageja nimel kiirlaenusid erinevatelt krediidiasutustelt. Kohus selgitas hagejale, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab
Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hageja pidanuks seega täpsustama nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh milles seisnes hagejale tekkinud kahju ja kuidas kujunes kahjunõude suurus, samuti tõendada seda, et kostja tegevus tekitas hagejale kahju, nagu kohus hagejale 11. oktoobri 2024. a määruses ka selgitas. Hageja kõnealuseid asjaolusid ei täpsustanud ning täiendavaid tõendeid ei esitanud. 7. Menetluskulud tuleb
Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Seega saab hageja pöörduda hagiga uuesti kohtusse. Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 9. Hageja võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale (
Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.