) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-18-14886 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb
Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. 13.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 14.
lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus lõpetas järelevalvemenetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). 15. Juriidilise isiku likvideerimismenetluse asjas on menetluse lõpetamise määruse peale
Nimetud sätte alusel saaksid määruskaebuse esitada avaldaja, s.o võlausaldaja Y.D , ja juriidiline isik, s.o Defektor OÜ (kustutatud) oma seadusliku esindaja kaudu. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse tegeliku kasusaajana ja ühtlasi võlausaldajana. Maakohus andis määruskaebuse esitajale võimaluse selgitada oma seisukohta kaebeõiguse osas. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tal on õigus esitada 01.11.2023 määruse peale määruskaebus, kuna Defektor OÜ (kustutatud) osaniku OÜ Aabron (kustutatud) osaniku Aabron Finance OÜ (kustutatud) osanik oli alates viimase asutamisest kuni ühingu kustutamiseni Q. C, kes on määruskaebuse esitaja endine abikaasa. OÜ Aabron Finance asutati 15.07.2014 ja seega on tegemist ühisvaraga, mis on jagamata. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et soovib esitada määruskaebuse juriidilise isiku esindajana, märgib ringkonnakohus, et esile toodu alusel ei saa ka leida, et määruskaebuse esitajal oleks juriidilise isiku esindusõigus. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust järeldada määruskaebuse esitaja kaebeõigust likvideerija määramise menetluse lõpetamise määrusele. 16. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus ja maakohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Maakohus kahtles 13.09.2024 määruses põhjendatult ja leidis 09.10.2024 kirjas õigesti, et määruskaebuse esitajal puudub kaebeõigus. Sellisel juhul pidanuks maakohus jätma määruskaebuse menetlusse võtmata, mitte edastama seda ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohus põhjendas määruskaebuse menetlusse võtmist eesmärgiga vältida eraldi määruskaebemenetlust kaebeõiguse küsimuses. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et selline määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtmine on menetluslikult põhjendatud ja ökonoomsem, kuivõrd ringkonnakohtu määrus on määruskaebuse läbivaatamata jätmisel vaidlustatav. Kuna maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, jätab ringkonnakohus määruskaebuse
Kuivõrd määruskaebus jääb kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei ole tähtsust sellel, kas kaebus oli tähtaegne ning kas sellelt tuleb tasuda riigilõivu või anda määruskaebuse esitajale menetlusabi. 17. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud
Maakohus määrab menetluskulud
lg 4 alusel 3 2-18-14886 kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist
18. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võib
lg 4 järgi koosmõjus
§-ga 659 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab
lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.