Obsah (9)

§ 371§ 205§ 637§ 175§ 5§ 168§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-108321 Kohtuasi CV Partner OÜ hagi A

) § 162 lg 1 kohaselt, kui kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 6.2. Ilma tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest või mitte. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid.

§ 371

lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu. Hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab. 6.3. Maakohus märkis 03.04.2024 määruses, et kohus on tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

§ 205lg 2 kohaselt kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.

6.

1. Kostja toob üksikasjalikult esile oma menetluskulud ja neile kulunud aja ning selgitab, miks kostja arvates on tema menetluskulud põhjendatud. 6.
2. Hageja menetluskulud olid suuremad kui kostja omad. 6.
3. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast 3 2-24-108321 põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 8. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 9. Praeguses asjas palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas, tuginedes apellatsioonkaebuses peamiselt sellele, et hageja otsustab ise, kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Kostja leiab, et tema kulud lepingulisele esindajale olid põhjendatud. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

1. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmisel oli määrav see, et kostjal oleksid jäänud kandmata valdav osa tema menetluskuludest, kui kostja oleks maakohtu menetluse alguses esitanud vastuväite, mis tingis hagi rahuldamata jätmise. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses sõnagagi selgitanud, miks ta esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite (s.o kostja ei olnud hageja nõude aluseks oleva lepingu pooleks) alles 27.09.2024 istungil (maakohus tegi otsuse 09.10.2024), kuigi hageja nõude aluseks olev leping oli esitatud juba hagiavalduse lisana (dtl 27–33). Sealhulgas ei ole kostja väitnud, et asjaomase vastuväite esitamine oleks tal olnud mingil põhjusel takistatud.
2. Tähtsust ei olnud sellel, et hageja valib ise, kelle vastu ta hagi esitab, ning et see, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Kui kostja oleks hagi vastuses esitanud kohe õige vastuväite (s.o kostja ei ole hageja nõude aluseks oleva lepingu pooleks), poleks kostjal olnud vajalik muid menetlustoiminguid teha ega kanda nendega seotud menetluskulusid. 4 2-24-108321 13. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuna kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks ekslikult leidnud, et kostja esitas hagi rahuldamata jätmise tinginud vastuväite alles 27.09.2024 kohtuistungil, ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

14. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellandi kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 15. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 70 eurot). 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5