← Eesti

3-24-2226/8

Obsah (7)§ 136§ 1361§ 96§ 98§ 130§ 40§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2226 Haldusasi Maksu- j

) § 1361 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel 31.07.2024 taotluse anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks J.Gle (puudutatud isik) kuuluvale varale. MTA alustas taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust, mille tulemusena nõutakse puudutatud isikult kui Litaro Group OÜ (likvideerimisel; edaspidi Litaro Group OÜ) endiselt juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla 593 451,16 eurot tasumist. Maksuvõla moodustab perioodi 07.2021–10.2021 erijuhtude tulumaks 372 500 eurot, mis on määratud MTA 27.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/058834-9, ning sellelt arvestatud intress, mis 31.07.2024 seisuga on 220 951,16 eurot. MTA 27.05.2024 maksuotsuse kohaselt tekitas Litaro Group OÜ endale Küprose tütarettevõtjalt Limarco Capital Holdings Limited saadud ja TSD lisa 7 osal II deklareeritud dividendidega kunstlikult maksuvabastusõiguse, mis võimaldas Litaro Group OÜ-l vältida tulumaksu tasumist oma emaettevõttele Swisspartners Versicherung AG tehtud väljamaksetelt. Maksuhalduri hinnangul ei olnud tehingute ahel tegelik, sest tehinguid ei tehtud eluliselt 3-24-2226 usutavatel ja ärilistel põhjustel ning tehingud ei kajastanud nende tegelikku majanduslikku sisu. Tehingute ahela põhieesmärk oli tekitada Litaro Group OÜ-le seadusega vastuolus olev maksueelis. Litaro Group OÜ-l puudub majandustegevus ja äriühingu maksuvõlga pole võimalik sisse nõuda äriühingu vara arvelt. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Litaro Group OÜ maksuvõlg tekkis puudutatud isiku süülise tegevuse tulemusena. Maksuvõlg on kujunenud ajal, mil puudutatud isik oli Litaro Group OÜ ainus juhatuse liige. Puudutatud isik, kes teenib elatist raamatupidamisbüroo juhtimisega, on maksuõigusega kursis ja teadlik asjaolust, et Litaro Group OÜ deklareeris ebaõigesti erijuhtude tulumaksu, kuna lasi tahtlikult raamatupidajal deklareerida maksuvabasid dividende Litaro Group OÜ emaettevõttele Swisspartners Versicherung AG. Maksuvabastusõigus tekitati kunstlikult Küprose tütarühingult saadud dividendidega. Maksuhaldur peab enne vastutusotsuse tegemist vajalikuks täitmist tagavate meetmete rakendamist, kuna puudutatud isiku sissetulek ei ole piisav vastutusotsusega kavandavate kohustuste täitmiseks. Arvestades isiku tegevust äriühingu maksuvõla kujunemise ajal, on tõenäoline, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning võõrandada oma vara. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudutatud isiku omandis on järgmine vara: 1) OPEL OMEGA, 1991, registreerimisnumber XXXXXX. Kuna sõidukil puudub kehtiv kindlustus ja ülevaatus ning arvestades esmase registreerimise aastat, on sõiduk väärtusetu; 2) 1/10 kaasomandi osa kinnistust registriosa numbriga XXXXXXXX, sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht XXX. Kinnistul on 2012. a-st hüpoteek 145 399 eurot Aktsiaselts DNB Pank kasuks. Ehitisregistri kohaselt on tegemist kahekorruselise elumajaga, mille pindala on 423,80 m2. Maa-ameti hinnastatistikat arvestades hindab maksuhaldur elamu koguväärtuseks 1 002 778,60 eurot ning J.G-le kuuluva kaasomandi osa väärtuseks 100 277,86 eurot; 3) 45/100 kaasomandi osa kinnistust registriosa numbriga RRRRRRR asukohaga RRR. Kinnistu on koormatud kahe hüpoteegiga kogusummas 66 404,20 eurot. Ehitisregistri kohaselt asub kinnistul üksikelamu pindalaga 110 m2. Maa-ameti hinnastatistika põhjal saab hinnata üksikelamu väärtuseks 249 734,10 eurot ning J.G-le kuuluva kaasomandi osa väärtuseks 112 380,35 eurot; 4) 25% osalus W OÜ-s (WWWWWW). Äriühingul on 2023. majandusaasta aruande kohaselt jaotamata kasumit 147 000 eurot ning omakapital 167 000 eurot. Arvestades omakapitali suurust, on puudutatud isikule kuuluva osa väärtus hinnanguliselt 41 750 eurot, aga turuväärtus võib olla suurem, sest tegemist on kasumliku ettevõttega. Otstarbekas on seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek puudutatud isikule kuuluvale 1/10 kaasomandi osale kinnistust nr XXXXXXXX summas 100 277,60 eurot ning 45/100 kaasomandi osale kinnistust nr RRRRRRR summas 112 380,35 eurot. Lisaks taotleb MTA luba käsutamise keelumärke seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale 1/4 osale W OÜ-st (WWWWWW). Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on esitanud tagatise 266 437,95 euro väärtuses. 2. Tallinna Halduskohus andis 02.08.2024 määrusega MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist J.G-le kuuluvale 1/10 kaasomandi osale kinnistust nr XXXXXXXX asukohaga XXX summas 100 277,60 eurot ja J.G-le kuuluvale 45/100 kaasomandi osale kinnistust nr RRRRRRR asukohaga RRR summas 112 380,35 eurot (resolutsiooni p 1) ning andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks J.G-le kuuluvale 1/4 osale W OÜ-s (resolutsiooni p 2). 2

(8)3-24-2226 Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on esitanud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses esile toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine ja sellega talle 593 451,16 euro suuruse rahalise kohustuse panemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriregistri andmed kinnitavad MTA taotluses esitatud väidet, et J.G oli maksuvõla kujunemise perioodil Litaro Group OÜ ainus juhatuse liige ning maksuhaldur on loogiliselt põhjendanud, miks ta leiab, et kõnealune maksuvõlg tekkis J.G süülise tegevuse tõttu. Seni esitatud andmete põhjal ei saa asuda seisukohale, et Litaro Group OÜ maksuvõlg oleks valesti tuvastatud või maksuhalduri kahtlus, et äriühingu maksuvõlg tekkis juhatuse liikme süülise tegevuse tõttu, oleks ilmselgelt põhjendamatu. Ei nähtu, et esineks mõni vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistav asjaolu (

§ 96lg 6).

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98) ning Litaro Group OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et Litaro Group OÜ praegune majanduslik olukord on selline, et temalt maksuvõla sissenõudmine on perspektiivitu. Arvestades puudutatud isiku majanduslikku olukorda ja pidades silmas kahtlusi, et ta on äriühingu juhatuse liikmena süüliselt põhjustanud maksuvõla tekkimise, võib ta asuda tulevikus tehtava vastutusotsuse hilisemat täitmisele pööramist takistama. Maksuhalduri taotletud meetmed on sobivad ja mõõdukad. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle kasutamist või võõrandamist. Nõustuda saab maksuhalduri hinnanguga kinnistu eeldatavale väärtusele. Hüpoteegi summa ei ületa maksukohustuse suurust ja sundtäitmise kulusid. Käsutamise keelumärge J.G-le kuuluvale osale W OÜ-s aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega takista J.G-le kuuluva vara kasutamist ega valdamist. Taotluse rahuldamine taotluses märgitud viisil on põhjendatud ja proportsionaalne. 3. J.G palub 27.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Maksuhalduril ei olnud alust algatada 31.07.2024 taotlusega vastutusmenetlust, sest maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmistoimingud ei olnud selleks ajaks kestnud kolm kuud. Sissenõudmistoimingutega alustas maksuhaldur alles 09.07.2024.

§ 96

lg 5 kohaselt võib

§-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96lg 5 teine lause on imperatiivne.

Samuti ei ole täidetud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised saavad tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Oluline on kindlaks teha, kas äriühingu juhatus on täitnud oma juhtimiskohustust korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1) või jätnud õigusvastaselt talle pandud kohustused täitmata. Litaro Group OÜ maksuvõlg ei seondu deklareeritud maksukohustustega, vaid see tekkis kontrollimenetluse tulemusel määratud maksusummast. Litaro Group OÜ on vaidlustanud 27.05.2024 maksuotsuse (haldusasi nr 3-24-1988). Seega ei ole maksumaksja väidetava maksuvabastusõiguse kunstliku tekitamisega nõustunud. MTA taotlusest ei ole võimalik aru saada, mida juhatuse liige on enda otsustuspädevuse ulatuses ebaõigesti teinud ja kuidas see on kaasa toonud maksuvõla. Osaühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemine nagu osaluste omandamine, kasumi jaotamise otsustamine või osaühingu lõpetamine 3

(8)3-24-2226 on osaühingu osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p-d 5 ja 11, § 168 lg 2, § 180 lg 4 ). Juhatus on selliste osanike otsuste elluviimisel täitja rollis. Maksuhaldur on segamini ajanud äriühingu igapäevase juhtimise ja kontrolli. Igapäevast majandustegevust juhib juhatus, kuid juhatuse ja äriühingu tegevust suunavad ja kontrollivad äriühingu omanikud. Praeguses asjas ei lange juhatuse ja osaniku isikud kokku. Ei ole arusaadav, milline on juhatuse liikmele etteheidetav käitumine ja selle seos maksuvõlaga. Kui etteheidetav käitumine pole maksuvõlga põhjustanud, ei saa sellise maksuvõla kohta vastutusotsust teha. Vaidlust ei ole, et emaettevõttele Swisspartners Versicherung AG makstud dividend laekus Küprose tütarettevõtjalt Limarco Capital Holdings Limited. Tegemist on Küprose ettevõtte rahaga ning Litaro Group OÜ oli üksnes dividendide edasikandja rollis. Juhatusel oli saadud dividendide edasimaksmisel alus lähtuda tulumaksuseaduse § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud maksuvabastusest. Taotluses ega maksuotsuses ei ole välja toodud, et juhatuse liige oleks osalenud tehingute kavandamisel, millest maksuhaldur on tuletanud väidetavad maksuõiguslikud kavatsused. MTA ei ole taotluses põhjendanud juhatuse liikme tahtlusega seotud asjaolusid. Maksuhaldur ei põhjenda, miks peaks J.G teadma, et maksuvabasid dividende ei tohi deklareerida ja maksuvabastuse aluseks on kunstlikult tütarühingult saadud dividendid ning milles seisneb J.G teadmisel nende dividendide kunstlikkus. Litaro Group OÜ maksumenetluses on tuvastatud, et osanik otsustas soetada Limarco Capital Holdings Limited osaluse, esitades selle kohta juhatuse liikmele majanduslikud põhjendused ja ettevõtte hindamise raporti. Esitatud majanduslikud põhjendused oli tegelikud, need olid seotud osaniku teiste ettevõtete võlakohustustega Limarco Capital Holdings Limited ees. Osanikuga seotud ettevõtete võlakohustuste olemasolu, samuti Limarco Capital Holdings Limited hindamisraporti olemasolu, mis näitas ettevõtte väärtust ostuhinnast kõrgemana, maksuhaldur ei vaidlusta. Just osanikuga seotud ettevõtete võlakohustuste olemasolu selgitab, miks majanduslikult oli põhjendatud soetada Limarco Capital Holdings Limited ja saada kontroll ettevõtte ja selle investeeringute üle. Maksuhaldur on Litaro Group OÜ-le tehtud maksuotsuses asunud andma hinnanguid Limarco Capital Holdings Limited majandustegevuse ja osaniku ettevõtete majandustehingute kohta ehk hinnanud kolmandate isikute tegevust. Nende hinnangute paikapidavuse on Litaro Group OÜ vaidlustanud haldusasjas nr 3-24-1988. Nende ettevõtete majandustegevus ei ole Litaro Group OÜ juhatuse liikme kontrolli all, mistõttu ta ei saa seda mõjutada ja soovida õigusvastaste tagajärgede realiseerumist. Kuna maksuhalduri taotluses on juhatuse liikme tegevusega seotud asjaolud jäetud põhjendamata, puudub alus asuda seisukohale, et juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on tõenäoline. Litaro Group OÜ juhatus ei ole rikkunud oma kohustusi. Juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline. Põhjendused maksukohustuse sissenõudmise olulise raskendatuse või võimatuse kohta ei ole asjakohased. Maksuhaldur tugines sellele, et J.G omas mõju äriühingu majandustegevusele, kuid jääb selgusetuks, mida on mõju all silmas peetud. Limarco Capital Holdings Limited osaluse soetamise ja dividendide saamise ja edasimaksmise perioodil oli Litaro Group OÜ majandustegevus soikunud. See soikus 2020. a alguses seoses koroonakriisiga. Kriisile eelnenud majandustegevust veoste ekspedeerimisel juhtis ja korraldas ettevõtte omanik, kes oli ettevõtte tegelik juht. Maksuhaldur ei põhjenda, milles seisneb J.G tahtlik tegevus maksuvõla sissenõudmise raskendamisel või võimatuks muutumisel. Süü vorm ja põhjendamine omab loamenetluses tähtsust. Kui see nii ei oleks, saaks täitmist tagavaid meetmeid rakendada juhatuse liikme suhtes avaramalt, kui on seaduses sätestatud vastutuse piirangud. Kui taotluse esitamisel ei esita maksuhaldur raskele hooletusele või tahtlusele viitavaid asjaolusid, siis ei saa kohus neid ise välja mõelda. Kohus saab üksnes kontrollida, kas maksuhalduri viidatud asjaolud taotluses võimaldavad järeldada, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks, arvestades

§ 40lg 1 eeldusi, on rahalise nõude esitamine ja sellise nõude esitamine ei ole aegunud. 4

(8)3-24-2226 Kohus ei hinnanud W OÜ osale käsutuskeelu seadmise põhjendatust ja proportsionaalsust. Keelumärke seadmisega kahjustatakse tõsiselt kolmanda isiku, s.o. W OÜ huve. W OÜ-l on kohustused erinevate isikute, sh krediidiasutuse ja üürileandja ees, kes võivad käsutuskeelust teada saades esitada ettearvamatuid nõudeid või lõpetada lepingud, mis toovad äriühingule kaasa märkimisväärseid rahalisi kohustusi (krediidiasutus võib nõuda laenu ennetähtaegselt tagasi, üürileandja võib lõpetada pikaajalise üürilepingu või nõuda täiendavaid rahalisi tagatisi). Keelumärke seadmine hakkab mõjutama ka ettevõtte kuvandit, sh uute klientide leidmist ja olemasolevate klientide säilitamist. Tegemist on tagajärgedega, mida ei pruugi hiljem olla võimalik tagasi pöörata. On ka oht, et J.G juhatuse liikme suhe ja töösuhe lõpetatakse, mis omakorda kahjustab maksuhalduri huve. 4. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Taotlus esitati vastutusmenetluse algetapis, mil määruskaebuse esitaja tegevuse kohta ei olnud kõik vajalikud tõendid veel kogutud ning seepärast ei olnud võimalik taotluses kirjeldada kõiki menetluse käigus edaspidi ilmneda võivaid tõendeid ning anda nendele hinnangut. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle haldusakti tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel. Taotluses väljatoodud asjaolude valguses on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline.

§ 96

lg-st 5 ei tulene piiranguid vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamisele. Maksuotsuse vaidlustamine halduskohtus ei välista vastutusotsuse tegemist ega täitmist tagavate toimingute rakendamist.

§ 8lg-st 1 tulenevalt vastutab ainult äriühingu juhatus, mitte osanikud.

Kui juhatuse liige teab, et talle on antud juhised teha õigusvastaseid tehinguid, tegutseb ta tahtlikult, kui korraldab äriühingu raamatupidamist ja maksuarvestust viisil, mille tulemuseks on ebaõige maksueelise saamine maksuvabade dividendide deklareerimise kaudu. Äriühing tegutseb oma esindaja, mitte osaniku kaudu. Määruskaebuse esitaja süü ja põhjuslik seos maksuvõla tekkimisega tuleb välja selgitada ja tõendada vastutusmenetluses. Kui neid vastutusmenetluses tõendada ei suudeta, siis vastutusotsust ei tehta.

§ 1361

järgi piisab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks maksuhalduri põhjendatud kahtlusest. Kohaldatavate meetmete proportsionaalsust on hinnanud nii maksuhaldur kui ka halduskohus. Puudutatud isikule kuuluva kinnisvara väärtus ei ole täitmist tagavate meetmete rakendamisel piisav, mistõttu oli vajalik seada keelumärge ka tema osale W OÜ-s. Maksuhaldur on taotluses välja toonud asendustagatise väärtuse kokku 266 437,95 eurot. Kui määruskaebuse esitaja peab W OÜ huvides vajaliku olevat talle kuuluv osa käsutuskeelust vabastada, saab ta seda teha, esitades maksuhaldurile asendustagatiseks muu vara, mille väärtus võrdub W OÜ osa väärtusega (41 750 eurot). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku 5

(8)3-24-2226 maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

  1. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
  2. Halduskohus leidis õigesti, et MTA 31.07.2024 taotlus vastab

§ 136

1 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja

§ 1361lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2) ning märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. 10. Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata mh halduskohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 33-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14).

§ 96

lg-s 5 sätestatud tingimused, mille kohaselt võib seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid need asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada vastutusmenetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus. Ka olukorras, kus maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist (Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrus nr 3-20-287, p 10 ja seal viidatud praktika). Kuna MTA ei ole veel teinud puudutatud isikule vastutusotsust, ei ole asjakohane määruskaebuse viide Riigikohtu 03.12.2020 otsuse nr 3-19-104 p-le 18, mille kohaselt tohib seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. 11. Maksuhalduri taotluses ja selle lisades toodud asjaolude põhjal on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine ja sellega temale 593 451,16 euro suuruse rahalise kohustuse panemine võimalik.

§ 1361

alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne vastutusotsuse koostamist. Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas ja millises süü vormis vastutab puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Maksuhaldur on taotluses selgitanud, et kavandatav vastutusotsus seondub Litaro Group OÜ-le 27.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/058834-9 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega. Taotlusele on lisatud nii maksuotsus kui ka selle aluseks olev kontrolliakt, kus maksuhaldur on 6

(8)3-24-2226 täiendavalt põhjendanud oma seisukohti. Maksuotsuse kohaselt lõi Litaro Group OÜ teadlikult tehingute ahela, mis võimaldas tal teha maksuvabalt dividendide väljamakseid oma ainuosanikule Swisspartners Versicherung AG. Puudutatud isik tegutses tehingute ahelas Litaro Group OÜ seadusliku esindajana ning maksuhalduri hinnangul oli ta teadlik, et äriühingu maksudeklaratsioonides ei ole esitatud tõeseid andmeid. See, kas Litaro Group OÜ on tegelikult tekitanud endale kunstlikult õiguse tulumaksuvabastusele 27.05.2024 maksuotsuses kirjeldatud viisil ning kas puudutatud isik kui äriühingu ainuke juhatuse liige tegutses seejuures tahtluse või raske hooletusega, tuleb kohtul sisuliselt kontrollida siis, kui maksuhaldur teeb puudutatud isikule vastutusotsuse ja puudutatud isik vaidlustab selle. Praegu on vastutusmenetlus algusjärgus ja maksuhaldur ei ole veel kogunud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid. Kavandatava vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamist ei välista asjaolu, et Litaro Group OÜ on vaidlustanud halduskohtus 27.05.2024 maksuotsuse. 12. MTA taotlusest nähtub, et 05.06.2023 äriregistrile esitatud Litaro Group OÜ lõpparuande kohaselt ei ole ettevõttel vara ning arvelduskontol olev raha (96,37 eurot) on deponeeritud puudutatud isikule. Maksuhaldur on maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmiseks edastanud pankadele 09.07.2024 korraldused Litaro Group OÜ arvelduskontode arestimiseks, kuid toimingute tulemusena on laekunud 0 eurot. Korralduste vastuste kohaselt pole äriühingul enam üheski pangas arvelduskontot. Samuti on ettevõte eemaldatud käibemaksukohustuslaste registrist. Kuna Litaro Group OÜ on maksnud oma vara emaettevõttele dividendidena välja ning äriühing on likvideerimisel, ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik Litaro Group OÜ registervara või rahaliste vahendite arvelt. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (pankadele 09.07.2024 edastatud korraldused Litaro Group OÜ arvelduskontode arestimiseks), on täidetud

§ 96

lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldus, et maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist.

  1. Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks võib võimaliku vastutusotsuse sundtäitmine kujuneda puudutatud isiku tegevuse tulemusena raskeks või võimatuks: puudutatud isiku viimaste aastate sissetulek pole piisav kohustuste täitmiseks 593 451,16 euro ulatuses ning puudutatud isik pole juhatuse liikmena taganud ettevõtte seadusest tulenevate maksude tasumist, mistõttu on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandada.
  2. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (nt Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaks määramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 20). Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid kinnisasjadele hüpoteekide seadmisele, kuid leiab, et W OÜ osa arestimine ja käsutuskeelu nähtavaks tegemine ei ole proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et puudutatud isikule kuuluva kinnisvara väärtus ei olnud täitmist tagavate meetmete rakendamisel piisav, mistõttu oli vajalik seada keelumärge ka määruskaebuse esitaja osale OÜ-s W. Puudutatud isiku väited, et keelumärke seadmise korral võivad kolmandad isikud esitada OÜ-le W ettearvamatuid nõudeid või lõpetada lepinguid, mis toob äriühingule kaasa suuri rahalisi kohustusi, on hüpoteetilised. Kuigi käsutuskeelu seadmine võib mõjutada äriühingu mainet, ei ole määruskaebuses toodud üldsõnaliste väidete põhjal usutav, et see kahjustab oluliselt OÜ W majandustegevust. MTA on kinnitanud, et juhul, kui puudutatud isik peab vajalikuks OÜ W huvides talle kuuluva osa käsutuskeelust vabastada, saab ta seda teha, esitades maksuhaldurile asendustagatiseks muu vara, mille väärtus on võrdne OÜ W osa väärtusega (41 750 eurot). 7

(8)3-24-2226 15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.08.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.