Obsah (13)

§ 118§ 120§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 66§ 64§ 65§ 76§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-7518 (23278051748) Kohtunik Heli Sillaots Koht

) § 121 lg 2 p 3 järgi üldkorras menetluses Eelistung ja kohtu alla andmine Kohtuistung 29.01.2024 10.04.2024 Abiprokurör Kristina Meus – volitus lk 27 ringkonnaprokurör Külli Saksa-lt üldmenetluses osalemiseks Kannatanu B. A.-Õ. – ei esitanud tsiviilhagi Süüdistatava kaitsja Marko Paabumets – vandeadvokaat, riigi õigusabi osutamise korras Süüdistatav SILLE MIKK isikukood 48005192772 elukoht XXX e-post: XXX XXX kodanik, emakeel XXX XXX (lk 8-10, 13-15: rahvatikuregistrist väljatrükid), XXX XXX, XXX, XXX, XXX kriminaalkorras karistatud, 28.10.2015.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel

§ 118

lg 1 p 1,

§ 120

,

§ 121

,

§ 121

lg 1 järgi karistuse kandmiselt vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega 23.01.2020 katseajaga kuni 22.07.2020 06.-07.11.2023 kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sille Mikk

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Sille Miku (Mikk) eelvangistuses 06.-07.11.2023 viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pöörata 11 kuud 28 päeva vangistust Sille Miku (Mikk) suhtes täielikult täitmisele, kui Sille Mikk ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel XXX, e-post: XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.

§ 75

lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.

§ 75

lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on vägivallaga seonduvate süütegude edasine ära hoidmine.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg - 1 aasta 2 kuud - kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 10.04.2024.a.

§ 78p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta XXX ja XXX elatuva Sille Miku menetluskuludest sundrahast (1230€) riigi kanda 1000 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sille Mikult (Mikk) riigituludesse menetluskuluna kokku 1257.80€ (üks tuhat kakssada viiskümmend seitse eurot kaheksakümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  259.20€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),  768.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4),  230€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Sille Mikul menetluskulu 1257.80€ tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 104.82€ (ükssada neli eurot kaheksakümmend kaks senti) ja 12.-l kuul tasuda 104.78€ (ükssada neli eurot seitsekümmend kaheksa senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 2 Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 1257.80€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99924700011402 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-7518, menetluskulu 10.04.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava Sille Miku kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa 10.04.2024.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 768 eurot 60 senti (sellest käibemaks on 138.60€) vandeadvokaat Marko Paabumets süüdistatava Sille Miku kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse kahe telefonikõne helisalvestised ja patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis ühel DVD-R plaadil (lk 48). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanule B. A.-Õ. kruus (lk 61-62), mis on asub 15.11.2023.a hoiule võtmise akti nr 23ATH27058 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas Tartus Riia

1. Kui kannatanu ei soovi kruusi tagasi saada või sellele järele ei ilmu, siis kruus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KOHTUOTSUSE EDASTAMINE Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ning kannatanule B. A.-Õ. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:  süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks,  Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendi tagastamiseks,  pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu B. A.-Õ. soovib saada teavet (lk 42) süüdistatava vahistamise ja vahi alt vabastamise ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kinnipidamisasutusest põgenemise kohta enda e-posti aadressile (XXX). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). 3 KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt
3. aprilliks 2024.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. 17.04.2024 saabus kohtusse abiprokurör Kristina Meusi apellatsiooniteade. KrMS § 315 lõikes 8 sätestatu kohaselt tuleb kohtuotsus tervikuna koostada 15 päeva jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest arvates. 19.04.2024.a määrusega muutis kohus KrMS § 315¹ alusel ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise senise aja ja KrMS § 315 lg 8, KrMS § 171 lg 1 alusel määras kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt
4. mai 2024 kell
5. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest (02.05.2024) arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA MENETLUS KOHTUS 29.12.2023 saabus Tartu Maakohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi 23278051748 Sille Mikk süüdistuses karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi. nr Kohtumenetluses sai selle kriminaalasja numbriks 1-23-7518. Kriminaalasi määrati kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse. SÜÜDISTUSAKT 29.12.2023 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus kriminaalasjas nr 23278051748 süüdistusakti (I, 1-7) Sille Mikk süüdistuses karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistusaktis kajastatud süüdistus on alljärgnev. Sille Mikku (Mikk) süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt 28.10.2015.a kriminaalasjas 1-15-7750 Tartu maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega süüdi mõistetud vägivallakuriteos, uuesti 06.11.2023 umbes kella 02:38 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas XXX olevas korteris lõi ühel korral kruusiga oma XXX B. A.-Õ. (A.-Õ.) näopiirkonda. Seejärel helistas B. A.-Õ. Häirekeskusesse, mille tagajärjel Sille Mikk haaras kannatanu käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud kannatanu korteri ukse taha, soovis B. A.-Õ. minna politseile ust avama, kuid Sille Mikk haaras kahe käega tugevalt ümber kannatanu keha, pigistas kannatanut ja takistas kannatanu liikumist. Lõpuks sai kannatanu Sille Miku haardest vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas Sille Mikk kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o kinnise ninaluu murru, pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel. Sellise tegevusega pani Sille Mikk toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. 4 KAITSEAKT 23.01.2024.a saabus kohtusse süüdistatava Sille Miku (Mikk) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa koostatud kaitseakt (I, 24-25). Kaitseakti kohaselt ei mäleta Sille Mikk kuriteosündmust, seda, et väärkohtles B. A.-Õ. 06.11.2023 XXX Tartus olevas korteris. Sille Mikk ei mäleta konflikti, tunneb piina, et võis midagi vägivaldset teha B. A.-Õ.. Kahetseb, et on vägivaldne. On muutnud olulisel oma elusviisi, tegeleb enda probleemidega - alkohol, vägivald. Kaitsja toetab Sille Miku seisukohta talle esitatud süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud ja süüdistuses nimetatud tõendid ei pruugi tõendada S. Miku käitumises

§ 121lg 2 p 3 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerumist, mistõttu taotleb kaitsja S.

Mikk õigeks mõistmist talle esitatud süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Süüdistuses käsitletud sündmused leidsid aset ühisel alkoholitarvitamisel. Kannatanu ise tunnistab seda, et neil tekkis süüdistatavaga omavahel tüli, mis tähendab, et vigastus kannatanul võis tekkida ka juhuslikult, ilma süüdistatava tahtluseta, kasvõi rüseluse käigus juhuslikult. Kaitsja ei soovi esitada menetlusse täiendavaid tõendeid. EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE Eelistung toimus 29.01.2024, algusega kell 13 (I, 28-31). Eelistungil esindas riiklikku süüdistust abiprokurör Kristina Meus. 29.01.2024 kell 12:53 andis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks volituse abiprokurör Kristina Meusi üldmenetluses osalemiseks (lk 26, 27). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale üldmenetluse olemust ja selle alternatiividena kokkuleppemenetlust ja lühimenetlust. Süüdistatavale olid need selgitused arusaadavad. Süüdistatav jäi üldmenetluse juurde. Süüdistatav Sille Mikk avaldas eelistungil, et tegeleb enda probleemidega alkoholsõltuvusega ja sellega kaasneva äkilisusega ning avalduda võiva vägivaldusega, käib psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. Kaitsja avaldas, et pidasid kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, kuid karistuse küsimus jäi kokkuleppemenetluse takistuseks. Prokurör kinnitas seda, avaldades, et süüdistataval on üsna kirev taust ja see paneb prokuratuuri jaoks piirangud. Eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks 10.04.2024.a kell 10. KOHTUISTUNG 10.04.2024.a kohtuistung toimus ja kriminaalasja menetleti üldmenetluses. Kohtuistungil andsid ütlused kannatanu B. A.-Õ., tunnistaja G. I. ja süüdistatav Sille Mikk ning uuriti süüdistusaktis kajastatud ja prokuröri esitatud tõendeid ja kaitsja KrMS § 297 alusel esitatud Sille Mikku iseloomustavaid tõendeid. Kohus selgitas kannatanule B. A.-Õ. enne ütluste andmist KrMS § 71 lg 1 p 5 sätestatud õigust, keelduda ütluste andmisest enda XXX (I, 8-9, 13-14) Sillu Miku vastu (I, 149). Kannatanule oli see arusaadav ja kannatanu B. A.-Õ. avaldas soovi anda ütlused (I, 149). Pärast ütluste andmist avaldas kannatanu B. A.-Õ. soovi kohtuistungilt lahkuda ja edaspidi kohtuistungil mitte osaleda, misjärel kannatanu lahkus istungilt (I, 153). Kohtuvaidluses kannatanu B. A.-Õ. ei osalenud. 5 Kannatanu B. A.-Õ. avaldas enne kohtuistungilt lahkumist, et ega vangla ka midagi ju ei õpeta, Sille Mikk istus 5 aastat seal, ta ei usu, et Sille Mikk on üdini halb inimene. Kannatanu jättis selle küsimuse, kas Sille Mikk peaks minema reaalselt vanglasse karistust kandma, kohtu otsustada. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja seda ei muutnud ning taotles süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles Sirle Mikule

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks reaalselt 1 aasta vangistust, rõhudes seejuures peamiselt Sille Miku varasemale karistatusele. Süüdistatava kaitsja tõi esile, et jutt on ühest löögst, mis ei vääri ranget karistust, Sille Mikk on järeldused teinud, ta on muutnud enda keskkonda, tegeleb enda raviga, on nõustunud kontrollnõuetega ja alkoholi tarvitamise keeluga ja sotsiaalprogrammis osalemisega. Ennetähtaegsel vabanemisel on Sille Mikk tulnud toime kontrollnõuetega. Kaitsja taotles, et kaitsealust ei karistataks reaalse vangistusega, vaid tingimisi katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega ning katseajaks alkoholi tarvitamise keelu panemisega ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega. Süüdistatav Sille Mikk tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult. Süüdistatav avaldas, et sündmust alkoholitarbimise tõttu ei mäleta, kuid süüdistuses kajastatud asjaoludest ta midagi ei vaidlustanud. Avaldas, et on teinud oma elus muudatused, lahkunud enda varasemast elukohast XXX elama XXX, kus tal on toetav tugivõrgustik ja puuduvad endised sõbrad-tuttavad, kes tarbisid alkoholi ja kellega koos ta tarbis alkoholi. Tegeleb enda alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbimisega kaasneva äkilise käitumisega, kergelt vallanduva vägivallaga, käib psühhiaatri juures ravil ja vaimse tervise õe vastuvõttudel, on Töötukassas arvel ja soovib tööle minna ning osaleb Töötukassa pakutavatel programmides. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul on asjas olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad süüdistuse põhjendatust. Kriminaalasjas puuduvad süüdistatava käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. SILLE MIKK ON VARASEMALT TOIME PANNUD KEHALISE VÄÄRKOHTLEMISE Süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sille Mikk on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, on tõendatud karistusregistri teatisega Sille Miku (Mikk) kohta (I, 64-65), 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) ja 28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84). Karistusregistri teatisega Sille Miku kohta (I, 64-65) on tõendatud, et Sille Mikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest. 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) karistati Sille Mikku

§ 121

ja

§ 120järgi.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84) karistati Sille Mikku

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja

§ 121lg 1 järgi.

Karistusregistri teatiselt nähtuvalt (I, 64-65) seonduvad vahetu füüsilise vägivalla kasutamisega

§ 121

,

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod.

6 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses (I, 6671) karistati Sille Mikku

§ 121

järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega ja

§ 120

järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga ja mõisteti Sille Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sille Miku eelvangistuses 10.-12.07.2014 viibitud 3 päeva. Karistusest jäi kanda 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati 1 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Sille Mikk ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 78p 1 kohaselt algas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses (I, 72-84) karistati Sille Mikku

§ 118

lg 1 p 1 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskemaga ja mõisteti Sille Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja Sille Mikule mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati 3 aastat 4 kuud vangistust 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Sille Mikule 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise aja alguseks 23.06.2015.a. 27.01.2016.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega (I, 85-93) jäeti 28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus muutmata. 16.01.2018.a Harju Maakohtu määrusega (I, 94-98) jäeti Sille Mikk vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 19.11.2018.a Harju Maakohtu määrusega (I, 99-102) jäeti Sille Mikk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 07.01.2020.a Harju Maakohtu määruse (I, 103-107) vabastati Sille Mikk 23.01.2020 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest ja määrati 6-ks kuuks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 76

lg 5 alusel allutati Sille Mikk katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX, XXX, XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 07.01.2020.a Harju Maakohtu määrusega (I, 103-107) pandi Sille Mikule 6 kuu pikkuseks katseajaks

§ 75

lg 2, 4 alusel järgmised kohustused:  pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi;  mitte tarvitada alkoholi;  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;  asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.  Sille Mikule määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.  Sille Mikk vabastada määruse jõustumisel. Süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sille Mikk on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, on tõendatud ka 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111). 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) on tõendatud, et Sille Mikule esitati kahtlustus

§ 121

lg 2 p 2,3 tunnustel selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.10.2015.a kohtuotsusega vägivallakuritegude toimepanemise eest, milline karistus on kehtiv, 05.11.2022.a umbes kella 20:29 paiku Tartu linnas aadressil XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda XXX B. A.-Õ. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Sille Mikk lõi ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli pinnalt lahtise käega kannatanule B. A.-Õ. näo piirkonda, misjärel võttis kinni kannatanu kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbas neid. Sellise tegevusega põhjustas Sille Mikk kannatanule füüsilist valu ning pigistamisjäljed ja marrastused kaelal. 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et prokurör kohtus 10.01.2023 kannatanu B. A.-Õ. ja kahtlustatava Sille Mikuga Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Nii kannatanu kui ka kahtlustatav avaldasid prokurörile, et nad soovivad kriminaalasjas lepitusmenetluse rakendamist ja andsid oma kirjalikud nõusolekud lepitusmenetluse rakendamiseks. Kannatanu selgitas prokurörile, et tekkinud konfliktis oli süü ka temal endal, tegemist XXX pinnalt tekkinud tüliga ning kuna nad mõlemad olid tarvitanud tol õhtul rahusteid segamini alkoholiga, siis väljus konflikt kontrolli alt. Kannatanu ei soovinud Sille Miku karistamist ning lisas, et tänaseks on nad omavahel ära leppinud, nad on otsustanud XXX ning tegelevad igapäevaselt enda vaimse tervisega. Kannatanu käib regulaarselt XXX juures ning ka Sille Mikk saab järjepidevat abi XXX ja XXX vastuvõttudelt, samuti on ta alustanud alkoholivastase raviga. Kahtlustatav Sille Mikk avaldas kahetsust tehtu osas ning kinnitas, et ta on abi saamiseks pöördunud vaimse tervise õe, psühhiaatri ja psühholoogide vastuvõtule ning võtab ravimeid alkoholi vastu. Arvestades, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära ning kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, saatis prokuratuur 10.01.2023.a lepitusmenetluse rakendamise määrusega kannatanu ja kahtlustatava lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe leppimiseks. 8 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist J. O. saatis 07.02.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aruande ja lepituskokkuleppe koopia kannatanu B. A.-Õ. ja kahtlustatava Sille Miku kohta. Lepituse käiku kirjeldavast aruandest nähtuvalt tunnistas Sille Mikk, et tal ei ole juhtunu osas õigustust, ning et ta peab tegelema alkoholist loobumisega. Mõlemad osapooled arutasid rahulikus õhkkonnas kokkuleppe tingimusi ja nende olulisust. 06.02.2023 koostati lepituskokkulepe, mille kohaselt kahtlustatav Sille Mikk kohustub mitte tarvitama alkoholi, hoolitsema oma tervise eest ning käima regulaarselt spetsialistide (s.h psühholoogi ja psühhiaatri) vastuvõtul ja osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. Nii kannatanule kui ka kahtlustatavale selgitati KrMS § 203¹ ja KrMS § 203² sisu ning B. A.-Õ. andis nõusoleku teavitada lepitajat Sille Miku poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (I, 108-111) on kajastatud, et prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus kuulub käesoleval juhul KrMS § 203¹ alusel lõpetamisele seoses leppimisega. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ning kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanu on kahtlustatavaga leppinud KrMS §-s 203² sätestatud korras. 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) lõpetati KrMS § 203¹ alusel kriminaalmenetlus ja kahtlustatavale Sille Mikule pandi kohustus, mitte tarvitada alkoholi. Kohustuse täitmise tähtaeg 6 kuud, s.o 08.08.2023.a. 08.02.2023.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (I, 108-111) pandi Sille Mikule kohustus, hoolitseda oma tervise eest, käia regulaarselt spetsialistide, s.h psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul ning osaleda programmis Kainem ja Tervem Eesti. Kohustuse täitmise tähtaeg 6 kuud, s.o 08.08.2023.a. 06.11.2023 B. A.-Õ. KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE 07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 44, 48) vaadeldakse kahte 06.11.2023.a tehtud telefonikõnet. Neist üks telefonikõne on tehtud kell 02:38:50 numbrile 112 ja teine kõne on kell 02:40:58 tehtud numbrilt

1. 07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 44) juurde kuuluvad kaks telefonikõne helisalvestist ühel DVD-R plaadil (I, 48). Kohus kuulas neid kohtuistungil. 07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 44, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a kell 02:38:50 helistas naisterahvas numbrilt XXX Häirekeskuse numbrile 112 ja palus abi, öeldes Häirekeskuse töötajaga suheldes järgmised väljendid: „Aidake mind palun!“ „XXX, aidake mind palun“ „XXX“ - järgneb rüseluselaadne heli „Aidake palun!“ Sama 07.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 44, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a kell 02:40:58 helistati Häirekeskuse numbrilt 112 telefoninumbrile XXX ja Häirekeskuse töötaja kõnele vastanud naisterahvas palus abi, öeldes Häirekeskuse töötajaga suheldes järgmised väljendid: „Aidake, palun, aidake!“ „Ta võtab mult telefoni ära“ 9 Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on tõendatud, et Häirekeskusesse helistajaks ja Häirekeskuse töötajaga suhtlejaks oli tema. Süüdistatava Sille Miku ütluste (I, 145, 156p159) kohaselt ta ohtra alkoholitarbimise tõttu ööd vastu
2. novembrit 2023 ei mäleta. Samas pole süüdistatav Sille Mikk senini vaidlustanud seda, et B. A.-Õ. helistas Häirekeskusesse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu B. A.-Õ. ütluste (I, 42, 149-153) tõele vastavuses selle kohta, et Häirekeskusse helistas B. A.-Õ. ja palus abi. Esiteks nähtub süüdistusaktile lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjast, et kannatanu B. A.-Õ. telefoninumbriks on XXX (I, 6). Samalt telefoninumbrilt helistati ka Häirekeskusesse. Teiseks nähtub nii kannatanu B. A.-Õ. ütlustest (I, 42, 149-153) kui ka süüdistatava Sille Miku ütlustest (I, 145, 156p-159), et nad olid 05.novembril 2023 B. A.-Õ. elukohas Tartus XXX kahekesi ja kedagi teist peale nende kahe seal ei viibinud. Sellega on kooskõlas ka 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 45-47, 48) nähtuv selle kohta, et politseipatrulli kohale saabudes olid Tartus XXX asuvas korteris B. A.-Õ. ja Sille Mikk kahekesi. 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 45-47, 48) vaadeldakse 06.11.2023.a Tartus XXX tööülesandeid täitnud politseiametniku vormikaamera videosalvestust. 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 45-47) juurde kuuluv politseiametniku vormikaamera videosalvestus asub ühel DVD-R plaadil (I, 48). Kohus vaatas seda kohtuistungil. 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47, 48) on tõendatud, et 06.11.2023.a kell 02:52:04 jõuavad politseiametnikud korteri ukse taha (I, 45). Kohe järgnevalt on videos kuulda, kuidas naisterahvas korteris sees ütleb nutuse häälega: „Ta ei lase mul ust lahti teha!“ (I, 46). Naisterahvas ütleb seda korduvalt. Videos kell 02:52:37 ütleb politseiametnik: „Me võtame ukse maha muidu!“. Teise häälega naisterahvas ütleb teisel pool ust: „Võtke maha, vahet ei ole.“ Politseiametnik annab korduvalt korraldusi uks lahti teha. Videos kell 02:55:12 ütluse nutuse häälega naisterahvas: „Ta ei lase mul teha ust lahti!“. Naisterahvas räägib korteris teise naisterahvaga. Videos kell 02:54:13 on kuulda, et keegi kõnnib ukse suunas ning siis on kuulda naisterahva karjatust. Kell 02:54:27 avatakse politseile uks. Politsei läheb korterisse sisse. Korteris sees on näha naisterahvast, kellel ninast tilgub verd ja teist naisterahvast, kes istub diivanil (I, 46). Verise ninaga naisterahvas ütleb: „Ta virutas mulle vastu vahtimist.“ Diivanil olev naisterahvas ütleb: „Seal on minu veri koos temaga koos“. Diivanil istuv naisterahvas lisab, et tema ninast tuli verd ning politseiametnik vastab talle, et tal ei tule kuskilt verd. Üks politseiametnik läheb naisterahvaga teise tuppa ja küsib, mis juhtus. Videos kell 02:55:10 ütleb naisterahvas: „Ta peksis… Ta magas, siis ärkas ja ma ütlesin mine ära ja ta virutas mulle tassiga vastu nina. Kõik, veri.“ (I, 46). Videos kell 02:55:45 ütleb teises toas diivanil istuv naisterahvas: „Sellepärast, et tema tahab minu käest lahutust saada ja see ongi lavastus kõik.“ Politseiametnik küsib, aga miks siis teisel naisterahval on nina katki. Diivanil istuv naisterahvas vastab: „Nina on katki. Ma pole ta nina katki löönudki. Küsige tema käest, mis ta siin enne tegi.“ Politseiametnik viitab, et isik on ise ka verega koos ning isik vastab: „Ma enne polnud siin. Nüüd ma tulin siia. Küsige tema käest seda. Enne ta kutsus mind külla, tulin siia. Olin külas, käisin poes, tõin viis pudelit viina / …/tulen koju tagasi ja siis leian siukest niimoodi.“ Videos kell 02:57:03 ütleb kannatanu: „Meil on varasemalt ka … üritas kägistada, ei ole esimene kord.“ 10 Politseiametnikud võtavad isikute andmed. Videos kell 02:59:59 vaatab politseiametnik kannatanu käel olevat vigastust. Politseiametnik küsib, kas need on tänased ning naisterahvas jaatab. Naisterahvas lisab: „Pluusi rebis mul katki, see oli see, et ma ust lahti ei saaks teha.“ (I, 47) 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47, 48) on tõendatud, et kannatanul polnud mitte ainult nina verine ja nina verd jooksev, vaid ka tema paremal käel oli küünarnuki juures pindmine vigastus (hematoomilaadne) ja marrastus, mille kohta on tehtud videost stoppkaadri kuvatõmmis (I, 47). 10.04.2024.a kohtuistungil olid kohal nii kannatanu B. A.-Õ. kui ka süüdistatav Sille Mikk. Kohus nägi kannatanut ja süüdistatavat kohtuistungil. Sellest tulenevalt on kohtule teada, et 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 45-47, 48) juurde kuuluvatel video stoppkaadrite kuvatõmmistel istub nurgadiivanil Sille Mikk ning verise ja verd jooksva ninaga on B. A.Õ., videol Sille Mikul kuskil vigastusi näha pole ning politseid ei lasknud korterisse Sille Mikk, mille kohta B. A.-Õ. ütles ukse taga olnud politseile paaril korral, et ta ei lase mul ust lahti teha ning B. A.-Õ. oli ka see, kes avaldas politseile Sille Miku kohta: „Ta virutas mulle vastu vahtimist.“ „Ta peksis… Ta magas, siis ärkas ja ma ütlesin mine ära ja ta virutas mulle tassiga vastu nina. Kõik, veri.“ „Pluusi rebis mul katki, see oli see, et ma ust lahti ei saaks teha.“ Eelkajastatud 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga (I, 45-47, 48) on kooskõlas tunnistaja G. I. ütlused (I, 43, 153p-154p). Tunnistaja G. I. avaldas vahetult enne ristküsitlemist kohtule, et töötab Politsei- ja Piirivalveametis, on 3 aastat teinud patrullpolitseiniku tööd (I, 153p). Tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p) on tõendatud, et 06.11.2023.a täitis ta patrullpolitseinikuna enda töökohustusi koos K. V., kui said väljakutse, et ohver helistas, elukaaslane lööb teda ja kutsus politseid appi. Reageerisid väljakutsele aadressil XXX koheselt, ohver karjus appi, et tulge sisse, et teda hoitakse kinni, lõpuks tehti korteri uks lahti, korteris oli fonolukk verine, kohe esikust otse vaadates oli suur elutuba, ust ees ei olnud, kui liikusid korteris edasi, siis oli põrandal näha verejälgi, elutoas oleval laual oli kruus, millel olid verepritsmed ja seal ümbruses oli ka verepritsmeid ja -piiskasid. Kannatanuga koos viibis korteris praegune süüalune perekonnanimega Mikk, kelle kätel oli veri. Kui küsis Sille Mikult, et kelle veri see on, siis S. Mikk üritas väita, et see oli tema veri, aga S. Mikul ei olnud ühtegi vigastust ega haava, mis andnuks alust seostada seda tema verega. Kannatanul oli ninaverejooks ja küünarvarrel olid marrastused ja kriimud. Viis kannatanu teise ruumi, et ta saaks selgitada, mis juhtus. Korteris oli laual verine kruus. Kannatanu ütles, et teda löödi selle kruusiga. Sille Mikk ütles, et tema ei ole midagi teinud. Kannatanu ütles ka, et Sille lükkas teda, sellest tulenevalt tal oli küünarvarrel marrastus. Kannatanu ei avanud politseile ust, kuna väidetavalt S. Mikk hoidis teda kinni. Esialgu kannatanu kiirabi ei soovinud, aga hiljem ikkagi kutsusid kiirabi kohale, kiirabi vaatas kannatanu üle. Kannatanu jäi kohapeale ja patrullpolitseinik K. V. pidas Sille Miku kuriteos kahtlustatavana kinni. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas kannatanu B. A.-Õ. ütlused (I, 42, 149-153) selle kohta, et elab Tartus XXX korteris,
3. novembril 2023 oli tal külas Sille Mikk, kellega on XXX, kuid kellega faktiliselt elavad lahus ja kellega XXX, 05.11.2023 õhtul ja ööl vastu 06.11.2023 veetsid Sille Mikuga koos aega, jõid viina Katyusha, näksisid, Sille Mikk jäi 11 nurgadiivanil magama ja ärgates hakkas lamavas asendis Sille Mikk teda jalgadega togimanügima, mispeale ütles nurgadiivanil istudes Sille Mikule, et mis sa teed ja lõpetagu ära. Selle peale ärritunud Sille Mikk tõusis istukile ja võttis laua pealt kruusi ja äkkvihahoos virutas talle sellega näkku, nina piirkonda. Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on tõendatud, et tundis sellest löögis näkku väga suurt valu ja ninast hakkas verd lahmama, misjärel helistas 112 numbrile ja samal ajal Sille Mikk takistas seda, kiskudes teda igalt poolt ja sai tema mobiiltelefoni enda kätte, kõne katkes, kuid 112 helistas tagasi, üritas seda kõnet vastu võtta, karjudes kaugelt aadressi, kuid ei saanudki rohkem midagi öelda. Politsei saabudes oli rüselus, kuna Sille Mikk takistas politseile korteriukse avamist, kohal käis kiirabi ja ka ise käis vigastusi EMO-s fikseerimas, tuvastati ninavigastus ning sinikad, põhiline oli nina. Politsei viis Sille Miku vanglasse kainenema. Kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) on kooskõlas 15.11.2023.a õiendist (I, 49-51), 06.11.2023.aa kiirabikaardilt (I, 52-53) ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtumi epikriisist patsient B. A.-Õ. kohta (I, 54-57) nähtuv. 15.11.2023.a õiendis (I, 49-51) on kajastatud patrullpolitseiniku 06.11.2023.a Tartus XXX korteris tehtud fotod, millistelt nähtub diivani ees põrandal ning diivanilaua ja diivani vahelisel alal maas oleval voodipesul värsket helepunase vere taolist määrdumist, diivanilaual olev kruus on veretaolise määrdumisega, B. A.-Õ. nina ja süü ümbrus on verine. Nende fotode tegemise lõpetuseks on kannatanu võtnud nurgadiivanil istet (I, 51). 06.11.2023.aa kiirabikaardiga (I, 52-53) patsient B. A.-Õ. kohta on tõendatud, et B. A.-Õ. tuvastati sündmuskohal Tartus XXX ninaluude murd, kohal oli politsei, patsient aruselge, rahuldavate eluliste näitajatega, toas asjad segamini, põrandal verd, alkoholi väljapuhutavas õhus 0,6 promilli, näidustatud hommikul pöörduda traumakabinetti, tegemaks ninaluudest röntgenülesvõtet ja fikseerimaks vigastusi. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtumi epikriisiga patsient B. A.-Õ. kohta (I, 54-57) on tõendatud, et 06.11.2023.a tuvastati ise vastuvõtule tulnud B. A.-Õ. kinnine ninaluude murd ja pindmine küünarvigastus, marrastus paremal küünarliigesel. Epikriisi juurde kuuluvalt 06.11.2023 kell 12:20 tehtud fotolt (I, 56) nähtub, et parema käe küünarnuki juures on pindmine vigastus (hematoomilaadne) ja marrastus. 06.11.2023.a kahtlustatava Sille Mikk kinnipidamise protokolliga (I, 58-60) on tõendatud, et Sille Mikk peeti sündmuskohal Tartus XXX kinni 06.11.2023 kell 03:06 ja vabastati 07.11.2023 kell 15:
4. Kinnipidamisel Sille Mikul välised tervisekahjustused puudusid. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisaks on selle punkti 12 kohaselt veresarnaste pritsmetega tass (Pakend nr 1). 14.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 61-62) vaadeldakse 06.11.2023.a Sille Miku kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kruusi (Pakend nr 1), millel veretaoline määrdumine. 15.11.2023 hoiule võtmise akti (I, 63) alusel võeti veretaolise määrdumisega kruus hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumi Tartus Riia
5. Süüdistatav Sille Mikk ei ole senini eeltoodud tõenditest nähtuvaid asjaolusid kahtluse alla seadnud, on ennast talle süüdistusaktis esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kuigi sündmustest midagi alkoholijoobe tõttu ei mäleta. Süüdistatav Sille Mikk on juhtunut puhtsüdamlikult kahetsenud. 12 Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuigi Sille Mikk juhtunut ei mäleta, on süüdistatava ütlustest üle jäävas osas tõendid veenvas kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kuna süüdistatava ütlustest üle jäävas osas tõendid riimuvad ja need kinnitavad süüdistuse põhjendatust, siis on kohtulikul uurimisel veenvalt tõendamist leidnud, et Sille Mikk 06.11.2023.a kella 02:38 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris lõi ühel korral kruusiga oma XXX B. A.-Õ. (A.-Õ.) näopiirkonda. Seejärel helistas B. A.-Õ. Häirekeskusesse, mille tagajärjel Sille Mikk haaras kannatanu käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud kannatanu korteri ukse taha, soovis B. A.-Õ. minna politseile ust avama, kuid Sille Mikk takistas teda, pigistades kannatanut ja ei lasknud kannatanul liikuda, kuid lõpuks sai kannatanu Sille Miku haardest vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas Sille Mikk kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - kinnise ninaluu murru, pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel. Asjaolu, et Sille Mikk takistas kannatanul politseile ukse avamist, hoides B. A.-Õ. haardes ja pigistades kannatanut ning ei võimaldanud kannatanul liikuda, millise tegevusega põhjustas kannatanule pindmise küünravigastuse ja marrastuse paremal küünarliigesel, on tõendatud juba eelnevalt käsitletud tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p), kannatanu B. A.-Õ. ütlustega (I, 42, 149-153) ja 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 45-47, 48). Tunnistaja G. I. ütlustega (I, 43, 153p-154p) on tõendatud, et ohver karjus appi, et tulge sisse, et teda hoitakse kinni, kannatanul oli peale ninaverejooksu ka küünarvarrel marrastused ja kriimud, kannatanu ei avanud politseile ust, kuna väidetavalt S. Mikk hoidis teda kinni, S.Mikust eraldatuna teises ruumis olles kannatanu ütles, et Sille Mikk ka lükkas teda, millest tulenevalt tal oli küünarvarrel marrastus. Tunnistaja G. I. eeltoodud ütlustest nähtub, et osa infost sai ta sündmuskohale saabudes teada kannatanult. KrMS § 66 lg 2¹ p 2 kohaselt on G. I. kannatanult 06.11.2023.a sündmuskohal kuuldu lubatavaks tõendiks, kuna kannatanu poolt tunnistajale G. I. avaldatu ajal oli kannatanu veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kannatanu B. A.-Õ. ise nimetas enda ütlustes (I, 42, 149-153) politsei saabumisel olukorda rüseluseks, mis tekkis sellest, et Sille Mikk takistas politseile korteriukse avamist. 15.11.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 45-47, 48) vaadeldakse 06.11.2023.a Tartus XXX tööülesandeid täitnud politseiametniku vormikaamera videosalvestust. Videos kell 02:59:59 vaatab politseiametnik kannatanu käel olevat vigastust. Politseiametnik küsib, kas need on tänased ning naisterahvas jaatab. Naisterahvas lisab: „Pluusi rebis mul katki, see oli see, et ma ust lahti ei saaks teha.“ (I, 47) Eelkajastatust nähtub, et Sille Mikk kasutas politsei sündmuskohale saabudes kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, eesmärgiga takistada kannatanul politseile korteriukse avamist. Tegemist oli ajas muutuva kaootilise liikumise ja käitumisega, millele kannatanu osutas visa vastupanu, mille käigus rebis Sille Mikk muuhulgas katki ka kannatanu pluusi. Vormikaamera videosalvestiselt nähtuvalt on kannatanu seal ilma üleriideta, seljas ainult rinnahoidja. Eelkajastatust lähtudes ei anna asjaolu, et politsei sündmuskohale saabudes on Sille Miku poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist nimetatud erinevate nimetustega, kohtule alust kahelda selles, et Sille Mikk kasutas kannatanu suhtes toorest füüsilist jõudu, 13 hoides kannatanut nii kinni kui ka haardes, teda pigistades ja ka lükates, mida võib sellele tegevusele vastupanu osutava kannatanu tegevuse tõttu nimetada ka rüseluseks, nagu seda nimetas kannatanu. TAHTLIKULT FÜÜSILISE VÄGIVALLA KASUTAMINE Sille Mikk lõi kruusiga B. A.-Õ. näkku nina piirkonda ühel korral tahtlikult. Kruusiga teisele inimesel näkku vastu nina lüües pidi Sille Mikk igapäevase elukogemuse pinnalt pidama võimalikuks ja vähemasti möönma, et põhjustab sellega B. A.-Õ. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluu murru (

§ 16lg 4: kaudne tahtlus).

Sille Mikk, võttes B. A.-Õ. politsei saabudes haardesse, teda kinni hoides ja pigistades, takistades kannatanul politseile ukse avamist, pidi pidama igapäevase elukogemuse pinnalt võimalikuks ja vähemasti möönma, et sellise tegevusega tekkinud rüseluse käigus võib ta põhjustada tugevat vastupanu osutavale B. A.-Õ. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomilaadse pindmise vigastuse ja marrastuse parema käe küünarnuki juures (

§ 16lg 4: kaudne tahtlus).

Kuna küünarnukk jääb teisel inimesel ümbert kinni võtmise piirkonda, siis pidi Sille Mikk kannatanut kahe käega ümbert haardesse võttes, teda kinni hoides ja pigistades, pidama võimalikuks ja vähemasti möönma, et sellise tegevusega põhjustab ta teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Asjaolu, et Sille Miku poolt B. A.-Õ. politsei saabudes haardesse võtmine, tema pigistamine ja kinni hoidmine oli intensiivne, nähtub sellest, et sellise tegevuse käigus rebenes kannatanul seljas olnud pluus. Vormikaamera salvestiselt nähtuvalt on kannatanu seal ilma üleriideta, seljas ainult rinnahoidja. SILLE MIKU KÄITUMISES PUUDUVAD ÕIGUSVASTASUST JA SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD Sille Miku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ka asjaolu, et Sille Mikk oli alkoholi tarbinud ja ta ei väidetavalt juhtunut ei mäleta, ei välista Sille Miku käitumise õigusvastasust ja süüd. Politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et Sille Mikk on vahetult peale sündmust kontaktivõimeline ja ta suhtleb ning saab aru enda ja teiste käitumisest ning on võimeline juhtunuga seoses suhtlema. Ka asjaolu, et Sille Mikk takistas kannatanul politseile korteriukse avamist, viitab sellele, et sündmuse toimumise ajal oli Sille Mikk igakülgselt õigesti informeeritud ajast ja kohast ning enda õigusvastasest käitumisest kannatanu suhtes, püüdes politsei sekkumist takistades vältida kriminaalmenetlust. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et alkoholi tarvitasid nad vabatahtlikult ja keegi neid selleks ei sundinud. Taolistel asjaoludel tuleb Sille Mikul vastutada tema poolt alkoholijoobes toimepandu eest. KVALIFIKATSIOON

§ 121

lg 2 p 3 JÄRGI Sille Mikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest. 13.11.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 66-71) karistati Sille Mikku

§ 121

ja

§ 120järgi.

28.10.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (I, 72-84) karistati Sille Mikku

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja

§ 121lg 1 järgi.

14 Sille Miku käitumine 06.11.2023.a on kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3 järgi teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud korduvalt. Kuna nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest nähtub, et nad ei olnud 06.11.2023.a enam XXX, XXX augustis 2023.a, siis pole alust kvalifitseerida kuritegu toimepanduks lähisuhtes oleva isiku vastu. KARISTUS

§ 121

lg 2 p 3 kohaselt karistatakse korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.

§ 56lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Sille Miku süü suurus on alla keskmise – lööke kannatanule näkku nina piirkonda oli üks, mis esilagu põhjustas küll suurt valu ja ka ninaverejooksu, kuid olemuselt ei olnud see üks löök tugevajõuline, kuna kruusiga nina piirkonda lüües jäi ninaluu murd kinniseks, olulise nihketa, kannatanul jäi ründe tulemusena nina otseks ja tema nina oli ka kohtuistungil otse, ninaverejooks politsei sündmuskohal viibimise ajal peatus ja erilist ravi peale valuvaigistite tarbimise nina ei vajanud, ka hematoom ja marrastus parema käe küünarnuki juures erilist ravi ei nõudnud ja need vigastused paranesid aja jooksul ise. Sille Miku karistust kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetus. Kuigi Sille Mikk toimepandut väidetavalt ei mäleta, pole ta vaidlustanud süüdistuses kajastatud asjaolusid ja kannatanu väidetut ning on siiralt avaldanud kahetsust selles osas, mis võis tema tõttu aset leida. Sille Miku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodud asjaoludel, mõjutamaks Sille Mikku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, mõistab kohus Sille Mikule karistuse prokuröri taotletud määras, s.o 1/5 sanktsiooni maksimumist - 1 aasta vangistust. Rahalise karistuse kohaldamise välistab maakohtu hinnangul asjaolu, et Sille Mikk ei piirdunud kannatanule ainult valu põhjustamisega, vaid ta põhjustas kannatanule ka tervisekahjustused – kinnise ninaluude nihketa murru ning hematoomi ja marrastuse parema käe küünarnuki juures. Rahalise karistuse kohaldamise Sille Miku suhtes välistab ka asjaolu, et tal on kehtivad karistused vägivallakuritegude eest, milliste eest ta on vanglas karistust kandnud. Vanglast karistuse kandmiselt vabanes Sille Mikk 23.01.2020 tingimisi enne tähtaega. Rahalise karistuse kohaldamise Sille Miku suhtes välistab ka asjaolu, et tal puudub reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks, kuna XXX, XXX ning sisstulekuks on XXX. Süüdistatav ja kaitsja ei taotlenudki Sille Mikule karistuseks rahalist karistust. Ka kohtu 15 hinnangul peaks kohtuotsus olema karistuse näol süüdistatava suhtes täidetav. Rahalisel karistusel puudub sisuline mõte, kui on ette teada, et süüdistataval pole rahalisi vahendeid selle kandmiseks ning süüdistatav ja kaitsja rahalist karistust ise süüdistatavale karistuseks ei taotle ning on ette teada, et rahaline karistus tuleb edaspidi nagunii asendada asenduskaristusega – kas vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuigi prokurör taotles Sille Mikule karistuseks 1 aastat vangistust reaalselt, s.o vanglas ära kandmisega, siis kohus sellega ei nõustu, kuna Sille Mikk on ise astunud samme, et tal esineva alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbides vallanduda võiva vägivaldusega tegeleda. Sille Mikk on enda elukohta muutnud, lahkudes enda senisest XXX olevast elukohast elama XXX, et vabaneda siinsetest sõpradest-tuttavatest ja seltskonnast, kellega koos tarbis alkoholi ning kellele tal oli raske ära öelda. Sille Mikk on avaldanud tahet alkoholsõltuvusega tegelemiseks ja ka vägivaldusega tegelemiseks, mis võib äkiliselt vallanduda alkoholi tarbides. Selle kohta on Sille Mikk enda kaitsja kaudu esitanud ka iseloomustava materjali (I, 123-144), millest nähtub, et tal on alkoholsõltuvus, käesolevalt kaine, mõõdukas depressioon, tunnistab alkoholiprobleemi, käib vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel, soovib tööle asuda ja on selleks võtnud ennast töötuna arvele, on Töötukassa kaudu osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, saanud psühholoogilist ja sõltuvusnõustamise teenust. Seoses XXX asumisega on võimalused kokkupuuteks kannatanuga viidud miinimumini. Kannatanule Sille Miku vabadusse jäämisest reaalset ohtu pole. Kannatanu B. A.-Õ. reaalset vangistust Sille Mikule kohtuistungil karistuseks ei taotlenud. Kannatanu jättis selle küsimuse, kas Sille Mikk peaks minema reaalselt vanglasse karistust kandma, kohtu otsustada. Lisaks eeltoodud asjaoludele on oluline täheldada ka seda, et 23.01.2020.a 6-kuulise katseajaga tingimisi enne tähtaega vanglast vabanedes läbis Sille Mikk katseaja uusi õigusrikkumisi toime panemata ja kriminaalhoolduse mõju kestis pärast selle lõppemist veel üle 2 aasta, enne kui sama kannatanuga oli uus intsident 05.11.2022.a. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldus mõjutab Sille Miku käitumist positiivses suunas, kuigi aja jooksul selle mõju kahanes. Seda positiivset mõju tõi Sille Mikk kohtuistungil ka ise esile. Sille Mikk avaldas kohtuistungil valmisolekut ja nõusolekut kriminaalhooldusele allutamiseks ja kriminaalhooldajaga koostööks ning oli valmis võtma endale kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Neil asjaoludel peab kohus Sille Miku suhtes reaalsest vangistusest kohasemaks katseajaga kriminaalhooldusele allutamist ja Sille Mikule lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustuste panemist - mitte tarvitada alkoholi ja osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on vägivallaga seonduvate süütegude edasine ära hoidmine. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 16