← Eesti

2-24-11214/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11214 Kohtuasi N.N-i hagi Q. C vastu üürilepingu ülesütlemise õigustühisuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik N.N-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja N.N (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-11214 muutmata.
  7. Jätta N.N-i määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud N.N-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-24-11214 MENETLUSE KÄIK
  9. N.N (hageja) esitas
  10. juulil 2024 (täpsustatud
  11. augustil 2024) Harju Maakohtule hagi Q. C (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. 1.
  12. Hagiavalduse kohaselt on hageja valduses kehtiva üürilepingu alusel elamu asukohaga XXX-i (edaspidi elamu). Kostja esitas hagejale üürilepingust taganemise avalduse, mis toimetati hagejale tsiviilasjas nr 2-24-3938 e-toimiku kaudu
  13. juunil 2024 kätte. Viidatud tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. 1.
  14. Hageja leiab, et kostja taganemisavaldus on tühine, sest selle materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 311 lg-le
  15. Ka on kostja taganemisavaldus vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu tühine. Üürilepingust taganemine võib olla ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel heade kommete vastane. 1.
  16. Kostja ei ole kinnisasja ainuomanik ning vastav kanne registris ei ole õige. Kostja on kinnisasja kaasomandi ½ mõttelise osa omanik. Teine kaasomanik on E. N.N, kes teostas kinnisasja suhtes ostueesõigust. Seega on kinnisasi ja sellel asuv elamu kaasomandis ja üürilepingu lõpetamiseks on vaja mõlema kaasomaniku nõusolekut. Ka ei saa kostja üürilepingust taganemisel tugineda kinnisasja omandamisele, kuivõrd tähtaja möödumise tõttu on ta vastava õiguse minetanud. 1.
  17. Hagejal on üürilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks tuvastushuvi, sest hageja kasutab üürilepingu alusel elamut oma koduna. Kui hageja vaidlustab tähtaegselt üürilepingust taganemise, siis ei saa kostja tugineda sellele, et ta on üürilepingust kehtivalt taganenud. Kui hageja üürilepingust taganemist ei vaidlusta, saab kostja algatada kolme kuu möödudes täitemenetluse kinnisasja vabastamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
  18. Maakohus keeldus
  19. augusti
  20. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel hageja hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-24-3938 menetluses sama hageja hagi sama kostja vastu, kus hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 022/2024/1657, sest hagejal on kinnisasjal asuva elamu suhtes asukohaga XXX-i üürilepingu alusel kehtiv valdusõigus. Viidatud tsiviilasjas esitas kostja menetluse käigus
  21. mail 2024 määruskaebuse lisana üürilepingu ülesütlemise avalduse juhuks, kui väidetav üürileping peaks kehtima. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses tuleb lahendada küsimus, kas hageja valdab kinnisasja ja sellel asuvat elamut õiguslikul alusel. Seega õigusküsimus, kas poolte vahel on kehtiv üürileping, sh kas tsiviilasja nr 2-24-3938 menetluses esitatud ja käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud üürilepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv või tühine, tuleb lahendada tsiviilasja nr 2-24-3938 raames. Kui võtta üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi eraldi tsiviilasjana menetlusse, oleks kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, mis on TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi lubamatu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  22. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule tagasi. 2

(4)2-24-11214 3.
  1. Maakohus leidis vääralt, et üürilepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse küsimust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-24-
  2. Siinses asjas esitatud hagi ese ja tsiviilasjas nr 2-243938 esitatud hagi ese ei kattu. Hagide alused kattuvad vaid vähesel määral. 3.
  3. Tsiviilasjas nr 2-24-3938 ei pea kohus kohtulahendi resolutsiooniga lahendama küsimust, kas üürilepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv. VÕS § 326 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on põhjendamatult piiranud hageja õigust pöörduda kohtusse. 3.
  4. Ka ei ole maakohus arvestanud, et üürilepingust taganemine tuleb vaidlustada 30 päeva jooksul. Vastasel juhul saab kostja tugineda sellele, et ta on kehtivalt üürilepingust taganenud, sest hageja ei vaidlustanud seda tähtaegselt. Hageja kasutab elamut oma elukohana. Kui hageja nõuet ei esita, ei saa ta eeldada üürilepingu edasi kehtimist kohtumenetluse ajal.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldunud, sest küsimus üürilepingu ülesütlemise kehtivusest tuleb lahendada tsiviilasja nr 2-24-3938 raames. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.
  8. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kaks menetluslikku nõuet on identsed, kui nende üldine õiguskaitse-eesmärk ja taotletav õiguslik tagajärg kattuvad, seda ka juhul, kui hageja menetluslik nõue on sama, aga seda põhjendatakse erinevatele materiaalõiguslikele nõude alustele tuginedes. Hagi aluste hindamisel tuleb arvestada tervikpilti ning kui seal nõuete aluseks olevate asjaolude puhul olulisi erisusi ei ole, on hagide alus sama (TsMS II komm
(2017), § 371, p-d 3.3.4.1.c–f). 6.
  1. Praeguses asjas palub hageja tuvastada, et kostja poolt hagejale tsiviilasja nr 2-24-3938 menetluse käigus esitatud eluruumi üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Viidatud tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, kuivõrd hageja hinnangul on tal üürilepingu alusel õigus kinnisasjal asuvat elamut vallata. Hagi rahuldamise tagajärjena peaks kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 9). Ehkki kahes tsiviilasjas esitatud hagide esemed TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole identsed, on nii siinses tsiviilasjas kui ka tsiviilasjas nr 2-24-3938 hageja eesmärgiks eluruumi valduse säilimine. Seega on mõlemas tsiviilasjas hageja õiguskaitse-eesmärk ja taotletav tagajärg sama. 6.
  2. Lisaks on maakohus õigesti märkinud, et küsimus üürilepingu ülesütlemise kehtivusest tuleb lahendada ka tsiviilasjas nr 2-24-3938 esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel (eeldusel, et maakohus tuvastab hageja väidetud üürilepingu olemasolu). 3
(4)2-24-11214 Riigikohus on olukorras, kus hageja on esitanud nii tuvastushagi kui ka sooritushagi, mille lahendamiseks tuleb lahendada ka tuvastushagi esemeks olev küsimus, leidnud, et tuvastushagi ja sooritushagi näol on tegemist sama hagiga samade poolte vahel, mistõttu tuvastushagi menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda (vt RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 14 viimane lõik; 28.09.2016, 3-2-1-71-16, p 12 viimane lõik). Viidatud Riigikohtu seisukohta arvestades leidis maakohus siinses asjas õigesti, et kuna hageja esitatud tuvastushagi eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus tsiviilasjas nr 2-24-3938 tehtava kohtulahendi põhjendustes, on hagide näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel.
  1. Seoses hageja viitega VÕS § 329 lg-s 1 sätestatud üürilepingu ülesütlemise (vastavalt VÕS §-le 326) vaidlustamise tähtajale märgib kolleegium, et praegusel juhul ei pidanud hageja üürilepingu ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks esitama uut hagi, vaid hageja sai esitada oma vastuväited ka pooleliolevas menetluses, kus ülesütlemisavaldus esitati. Seejuures ei ole maakohus põhjendamatult piiranud hageja õigust pöörduda kohtusse, vaid maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel õigesti juhindunud TsMS § 371 lg 1 p 5 eesmärgist, milleks on õiguskindluse tagamine ning paralleelsete menetluste ja vastuoluliste kohtulahendite vältimine.
  2. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.