KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 16.03.2023, Tallinn 2-20-14920 E.M-i (E.M) hagi AS-i Õhtule

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 3 ning IKS § 4 alusel tekitanud.

24. Järgnevalt kontrollib kohus kostjate II–IV tegevuse seaduspärasust hageja isikuandmete töötlemisel VÕS § 1047 lg 1 p 7, sama sätte lg 3, IKS-i ja IKÜM-i alusel. Kostjate II–IV käitumise osas jääb kohus kostja I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. 9 Otsuse p-des 15–22 esitatud põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjad II–IV on järginud hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ja nad ei ole

§ 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja sama sätte lg 4 ning IKS § 4 alusel tekitanud.

25. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad on tekitanud

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Kohus leiab, et vaidlusaluses artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanime, hageja varasem karistatus ja hageja endised perenimed kuuluvad tema eraelu sfääri. Hageja väidab, et viidatud andmete avaldamisega on kostjad rikkunud tema eraelu puutumatust ning on tekitanud talle õigusvastaselt kahju.

1. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostja I on õigusvastaselt rikkunud hageja eraelu puutumatust.
2. Kostja I on teinud hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning varasemad perenimed avalikkusele nähtuvaks. Seetõttu saab kostjat I pidada hageja andmete avaldajaks. Andmed kuuluvad hageja eraelu sfääri. Kohtupraktika järgi on eraelu kaitsega hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34). Puudub vaidlus, et hageja ei nõustunud tema andmete avaldamisega. Kohus leiab, et kostja I on oma tegevusega tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel.
3. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostja I poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad VÕS §-s 1046 sätestatud alused. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 näeb ette, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 28.
4. Andmed hageja kohta olid avaldatud ajalehe artiklis, kus käsitleti hoiu-laenuühistute tegevust ja muu hulgas seda, kas ühistud järgivad seaduses sätestatud nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu kuni 20% ühistu omakapitalist. Artiklis käsitletakse kokku nelja hoiulaenuühistut. Üks nendest oli hoia-laenuühistu ERIAL, millega on seotud hageja. Artikli eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et ühistud on artikli autorite hinnangul rikkunud eelnevalt viidatud seaduse nõuet. Artikli eesmärgiks oli ka näidata avalikkusele, et osade ühistutega on seotud isikud, kelle taust ei ole laitmatu. Ajakirjanikud käsitlevad iga ühistut, toovad välja ühistuga seotud juhtfiguurid ja neid iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuse silmis). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas on avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, andmed tema varasema karistatuse kohta ning hageja endised perenimed. 28.
5. Kohus leiab, et artikli eesmärki saab pidada piisavalt kaaluks, et õigustada hageja andmete avaldamist. Avalikkusel on huvi saada teavet hoiu-laenuühistu tegevusega seotud isikutest ja nende varasemast tegevusest, sealhulgas äritegevuse valdkonnas ja selle kohta, kas juhtfiguurid on kriminaalkorras karistatud. Kohus toob välja, et ajakirjandusel on küll õigus avaldada andmeid isiku poolt toime pandud õigusvastase tegude kohta. Samas ei ole ajakirjanduse viidatud õigus ajaliselt piiramatu. EIK on selgitanud, et süüdimõistetud isikul on õigus olla unustatud; eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Avalik huvi isiku poolt sooritatud õigusvastase teo ja seega ka isiku vastu võib aja jooksul kaduma. Aja möödumisel on süüteo toime pannud isik huvitatud sellest, et teda ei seostatakse enam sooritatud tegudega (M.L. and W.W. vs Germany, 28.06.2018, nr 60798/10 ja 65599/10, p 100; M.L. vs Slovakia, 10 14.10.2021, nr 34159/19, p 38). Praegu oli kohtu hinnangul ikkagi põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta. Artikli kohaselt jäi hageja
6. aastal süüdi käibemaksepettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi. Eelduslikult oli hageja talle määratud karistuse artikli avaldamise ajaks suvel
7. a juba ära kandnud, kuid ajavahemik nende kahe sündmuse vahel ei olnud ülemäära pikk. Lisaks õigustas artikli kontekstis hageja karistatuse avaldamist tema poolt toime pandud süüteo liik ehk käibemaksupettus. Kuna artikli keskmes oli klientidelt saadud raha investeerimisega tegelev hoiu-laenuühistu ERIAL, oli avalikkusel huvi saada teavet selle kohta, kas sellega seotud hageja on varem seaduskuulekalt käitunud ja ega tema ei ole varem finantsalaseid süütegusid toime pannud. Hageja andmete avaldamine oli vajalik artikliga taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kohus möönab, et hageja andmete esitamine rikkus tema eraelu puutumatust, kuid rikkumine ei olnud ülemäära intensiivne. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus: andmed sisalduvad ainult ühes artikli tekstilõigus. Käsitletav teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Avaldatud andmed olid tõesed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel. 28.
8. Kohus leiab, et artikli avaldamine riivas hageja eraelu puutumatust. Hageja eraelu kaitsega konkureeris aga kostja õigus väljendusvabadusele. Mõlemad on sama kaaluga põhiseaduslikud õigused. Kohus leiab, et praegusel juhul esines avalikkusel põhjendatud huvi saada teada hageja seotusest hoiu-laenuühistu ERIAL-iga, mis õigustas hageja ees- ja perekonnanime avaldamist. Avalikkusel oli huvi teada saada ka sellest, et hageja oli varem kriminaalkorras karistatud ja et tema kandis teisi perenimesid. Artiklis juhitakse tähelepanu sellele, et hoiu-laenuühistud ei järgi seaduses sätestatud reeglit ja osa ühistutega seotud isikutest, sealhulgas hageja, ei ole laitmatu reputatsiooniga. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab potentsiaalne ühingu klient saama võimaluse veenduda ühingu üle kontrolli omavate isikute reputatsioonis. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada saada, et hageja oli kriminaalkorras karistatud käibemaksupettuses. Hageja endiste perenimede välja toomine artiklis oli ka põhjendatud. Kui inimene muudab korduvalt enda perenime, näitab see tema soovi varjata avalikkuse eest varasema nime kehtivuse ajal sooritatud tegusid ja toiminguid. Korduv nime muutmine on isikut iseloomustav asjaolu. Avalikkusel on õigustatud huvi teada saada hoiulaenuühistuga seotud isiku tegevusest ka sel ajal, kui tal oli teine perenimi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 alusel. 28.
9. Kohus leiab, et kostja I tegevuse õigusvastasus hageja eraelu puutumatuse rikkumisel on välistatud VÕS § 1046 alusel.
10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjad II–IV on tekitanud

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Kostjad II–IV on artikli autorid, mis sisaldab hageja eesja perekonnanime, andmeid varasema karistatuse kohta ja endiseid perenimesid. Puudub vaidlus, et kostjad II–IV on avaldanud viidatud andmed. Kohus leiab, et kostjad II–IV on oma tegevusega tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel.

1. Hageja isikliku õiguse rikkumine kostjate II–IV poolt ei ole aga õigusvastane, kui esinevad VÕS §-s 1046 sätestatud alused. Kostjate II–IV käitumise õigusvastasuse osas jääb kohus kostja I tegevuse juures esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Otsuse p-s 28 esitatud põhjenduste alusel leiab kohus, et kostjate II–IV tegevuse õigusvastasus hageja eraelu puutumatuse rikkumisel on välistatud VÕS § 1046 alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. 11 31.
3. Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude kohustada kostjat I eemaldama artiklist laused, mis sisaldavad järgmised hageja andmed: hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta. 31.
4. Kohus jätab rahuldamata hageja poolt kostjate II–IV esitatud nõude kohustada kostjaid II–IV esitama kostjale I avaldus, kus palutakse kustutada vaidlusalusest artiklist laused, mis sisaldavad hageja kehtivat ees- ja perekonnanime, hageja endiseid perenimesid ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta.
5. Kohus lahendab hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja eesja perekonnanime pseudonüümiga. 32.
6. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuna kostja I ei ole hagejale kahju tekitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I hageja ees- ja perekonnanime artiklis varjunimega asendamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanime pseudonüümiga.
7. Kohus lahendab hageja nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osad kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endine perekonnanimi, hageja initsiaalid. 33.
8. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kohus jääb esitatud põhjenduste juurde. Kuivõrd kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I artikli või selle osade taasavaldamise keelamist. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja I kavatseb artiklit uuesti avaldada. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude keelata kostjal I artikli avaldamine.
9. Kohus lahendab hageja nõude välja mõista kostjalt I mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. Kohus on leidnud, et kostja I ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kuna kahju tekitamine on tõendamata, ei saa hageja nõuda kostjalt I mittevaralise kahju hüvitist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis.
10. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja poolt kostjate vastu esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata.
11. Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid juhindudes seejuurest järgmisest. 36.
12. Kohus jääb otsuse p-s 4 esitatud seisukoha juurde, et kostja I ja kostjad II–IV ei ole vältimatud kaaskostjad (TsMS § 207 lg 3). Kostjad II–IV on vältimatud kaaskostjad. Kohus jaotab menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel, jättes kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et kui otsus tehakse kaaskostjate kasuks, kohaldub kulude jaotumisel TsMS § 162 (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt „a“). 36.
13. Kohus määrab kindlaks kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning jagab saadud summa kahega, sest tuleks määrata kindlaks hageja poolt kostjale I ja kostjatele II– IV hüvitatavate kulude suurus. Kosjatel on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendid kõikide kostjate nimel. Kostjad on menetluses tuginenud samadele väidetele, eristamata neid kostja I ja kostjate II–IV vahel. Seetõttu saab kohtu 12 hinnangul eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega. Seejärel mõistab kohus hagejalt hüvitise kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks. 36.
14. Seoses otsustusega välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis kostjatele II–IV ühiselt märgib kohus järgmist. Õiguskirjanduse järgi on kaaskostjad kulude hüvitamiseks kohustatud poole suhtes osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteerid väljaanne, V. Kõve jt, Juura 2017, kommentaar § 165 kohta, punkt 3.2.3 alapunkt „c“). Kohtu hinnangul on praegu põhjendatud välja mõista hagejalt menetluskulude hüvitis kostjate II–IV kasuks ühiselt. Kostjatel II–IV on menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendid kostjate II–IV nimel. Kosjad II–IV on menetluses tuginenud samadele väidetele eristamata neid kostjate vahel. Seetõttu saab eeldada, et kostjad II–IV on kandnud kulusid ühiselt.
15. Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
16. Kostjad esitasid käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirjad 16.05.2022 ja 15.02.
17. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud summas 4 649,18 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ning alates 01.09.2021 tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). 16.05.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabiteenust 33 tunni ja 30 minuti ulatuses ning 15.02.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavalt osutatud kostjatele õigusabiteenust 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega kokku on kostjatele osutatud õigusabiteenust 36 tunni ja 45 minuti ulatuses.
18. Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
19. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaid esindanud vandeadvokaat Mari Männiko. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjatele käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihindadega 120 eurot (käibemaksuta) ja 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 120 eurot ja 130 eurot (käibemaksuta) tasudena mõistlikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikud ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
20. Kostjatele on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 36 tundi ja 45 minutit. Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud kostjate lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. 41.
21. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 27.04.2021 esitatud vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil 20.04.2021 kuni 27.04.2021 tehtud kostjate vastuse koostamisega ja esitamisega seotud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 9 tundi. Kohus arvestab seejuures ka tsiviilasja keerukust. 13 41.
22. Kohus leiab, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostjate lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi 08.02.2022 menetlustoimingule (hageja taotlus hagi muutmiseks, vastuväite koostamine). Arvestades hageja poolt 07.02.2022 esitatud menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendamine ja alternatiivse nõude täpsustamine) ja kostjate poolt 10.02.2022 esitatud menetlusdokumendi (kostjate vastus hageja 07.02.2022 menetlusdokumendile) sisu, mahtu ja menetlusdokumentide õiguslikku keerukust, asub kohus seisukohale, et kostjate lepingulise esindaja 08.02.2022 menetlustoiming on põhjendatud ja vajalik ajamahus 1 tund. 41.
23. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu 14.02.2022 menetlustoimingule. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 3 tundi ja 40 minutit. Arvestades 14.02.2022 kuupäeval toiminud kohtuistungi kestust (algus kell 10:00 11:23) ning mõistlikku aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakuluks 14.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 2 tundi ja 30 minutit. 41.
24. Arvestades hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei pea kohus osaliselt põhjendatuks ka kostjate lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 30 minutit 28.03.2022 menetlustoimingule (hageja seisukoha analüüs). Kohtu hinnangul tuleb kostjate lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja 28.03.2022 menetlusdokumendi analüüsimiseks pidada 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades 14.02.2022 protokolli sisu ja mahtu ning käesolevas tsiviilasjas kostjate poolt 26.04.2022 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb kostjate lepingulise esindaja poolt perioodil 11.04.2022 kuni 26.04.2022 tehtud menetlustoiminguid lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kokku mahus 7 tundi. Kohus selgitab, et arvestades seejuures ka asjaoluga, et hageja 28.03.2022 menetlusdokumendiga tutvumise ja selle analüüsimise eest on kohus eelnevalt juba pidanud põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 1 tund ja 30 minutit. 41.
25. Kohus asub seisukohale, et kostjate 15.02.2023 menetluskulude nimekirjas kajastuv ajakulu 3 tundi lepingulise esindaja poolt 13.02.2023 tehtud menetlustoimingule, on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjate lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund. 41.
26. Hinnates ja analüüsides kostjate menetluskulude nimekirjades välja toodud kostjate lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjades kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 25 tundi ja 55 minutit. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele kuni 31.08.2021 õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ja alates 01.09.2021 õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuga), tuleb kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 3264,20 eurot [(10 tundi 30 minutit x 120 eurot (käibemaksuta) + (15 tundi 25 minutit x 130 eurot (käibemaksuta)]. Kostjad ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.
28. Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3264,20 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kohus jätnud kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda ning kostjate II–IV vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Kohus on asunud seisukohale, et kindlaks tuleb määrata kostjate põhjendatud ja vajalike 14 menetluskulude suuruse ning jagada saadud summa kahega, sest eraldi tuleks kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–IV hüvitatavate kulude suurus. Kohus on asunud seisukohale, et saab eeldada, et kulud kostja I ja kostjate II–IV esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning seejärel tuleb hagejalt välja mõista hüvitis kostja I ja ühiselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 1632,1 eurot (3264,20 eurot : 2) ning kostjate II-IV menetluskulud summas 1632,1 eurot (3264,20 eurot : 2).
29. Kostjate taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 15