2-24-12225/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12225 Tsiviilasi J A hagi E J vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J A (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2024 Kostja: E J (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada J A hagi E J vastu abielu lahutamiseks.
4. Lahutada J A ja E J abielu, mis on sõlmitud
5. oktoobril 2006, Ida-Viru Maavalitsuses.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
8. J A (hageja) esitas
9. augustil 2024 (täiendatud
10. augustil 2024) Viru Maakohtule hagi E J (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on lõppenud
11. mail
12. Kostja on psüühiliselt ebastabiilne ning kannatab alkoholisõltuvuse all. Lisaks on kostja olnud pidevalt emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne. Kostja keeldub kategooriliselt lahutusest. Poolte ühine 16-aastane laps elab peamiselt ema juures, kuid soovi korral veedab aega ka isaga. Laps otsustab ise, millal ja kui kaua ta isa juures viibib.
13. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
16. oktoobril 2006, Ida-Viru Maavalitsuses.
17. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
18. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kostja kinnitas kohtule, et elab oma ema juures. Ka hageja märkis, et pooled ei ela koos. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale
19. oktoobri 2024 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja selgitas
20. oktoobri 2024 telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et soovib hagejaga ära leppida. Kostja endal alkoholisõltuvust ei tunnistanud. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Olukorras, kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende 2 mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.
21. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3