Obsah (14)

§ 113§ 88§ 169§ 143§ 35§ 106§ 42§ 76§ 91§ 108§ 94§ 1§ 145§ 65

2-22-14661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.juuli 2023 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14661 Projekt Kolm OÜ hagi

§ 113lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 2-22-14661 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue Kostja I andis 25.09.2019 hageja õiguseelneja Alam-Pedja Investeeringud OÜ kasuks võlatunnistuse, millega võttis endale kohustuse tasuda Alam-Pedja Investeeringud OÜ-le 16 800 eurot vastavalt 25.09.2019 kokku lepitud ja koos võlatunnistusega allkirjastatud maksegraafikule. Pooled leppisid kokku (võlatunnistuse p 5) ühtlasi selles, et maksetega viivitamisel on Alam-Pedja Investeeringud OÜ-l õigus arvestada hilinenud makselt viivist arvestusega 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja II andis 25.09.2019 käenduse, rahalise vastutuse maksimumssummas 30 000 eurot, võlatunnistusest tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks. 30.09.2022 on hageja omandanud Alam-Pedja Investeeringud OÜ nõuded kostjate vastu. Kostja I rikkus maksegraafikus kokkulepitud osamaksete tähtaegasid ning viivitas kõikide maksegraafikus tasumisele kuuluvate maksetega. Sellest tingituna rakendus viivise arvestus ning tulenevalt arvestatud viivisest on hageja põhinõue 6292,56 eurot ning kogu viivisenõude suurus on 27 813,10 eurot. Arvestades, et kostja I ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks ta makse on teinud, on hageja juhindunud

§ 88

lg-st 8 ning arvestanud tehtud maksetest tasutuks viivisintressi ja seejärel põhiosa maksed ning vähendanud üldist viivisenõuet põhivõla suuruseni. 01.02.2023 on hageja oma nõude arvestust korrigeerinud ning esitanud avalduse nõude suurendamiseks, nõudes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 15 823,62 eurot, millest põhinõue moodustab 7911,81 eurot ja viivised 7911,81 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et kostja I ei ole määratlenud, millise kohustuse täitmiseks ta on makse teinud ning hageja õiguseelneja on seetõttu arvestanud kostja I maksetest esmalt viivise võlgnevuse ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. Kostjad nõustuvad hagejaga osaliselt selles, et maksete tegemisega on osaliselt hilinenud, kuid kostja I on hageja õiguseelnejale kogu võlgnevuse, so 16 800 eurot, tasunud. Seega on hageja põhivõlgnevuse nõue kostjate vastu lõppenud. Kostja I ei ole kõikide maksetega hilinenud nagu seda väidab ekslikult hageja. Samuti on kostja I iga makse tegemisel täpselt määratlenud, millise konkreetse kohustuse katteks kostja I makse teeb – kostja I on kõigi võlatunnistuse alusel tasutud maksete selgitusse märkinud „Arve nr. x osaline tasumine“. Kuivõrd arvel nr y kajastub põhinõue summas 16 800 eurot, on kostja I maksed tehtud arve nr x, so hageja õiguseelneja põhinõude tasumiseks. Kuigi hageja õigueelneja on vahetult enne hagi esitamist nõude hagejale loovutanud, on kostja järgmisel tööpäeval, so 03.10.2022 tasunud hageja õiguseelnejale 3000 eurot. Kuna hageja õiguseelneja ei ole kostjatele nõudeõiguse hagejale loovutamisest teatanud, tuleb kostja I poolt 03.10.2022 tehtud makse summas 3000 eurot lugeda

§ 169lg 1 alusel tehtuks õigele isikule.

Et kostjate põhivõlgnevus on hageja ees 0 eurot, ei ole ka hageja viivise nõude rahuldamine põhjendatud. Kostja II on füüsiline isik, kes on sõlminud tarbijakäenduslepingu (

§ 143lg 1).

Kostjad leiavad, et 25.09.2019 sõlmitud võlatunnistus ja käendusleping on sõlmitud tüüptingimustel

§ 35

lg 1 mõistes ning et võlatunnistuse p-s 5 märgitud viivivsemäär 0,5% päevas kahjustab ebamõistlikult kostjat I ning tarbijast kostjat II, kuna ületab tarbijalt nõutava viivise lubatud määra 22,82 korda. Alternatiivselt, juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja viivise nõue kostjate vastu on põhjendatud, paluvad kostjad viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni. Hageja ei ole hagis esile toonud, et talle on kostja I poolt raha tasumisega osalise hilinemise tõttu kahju tekkinud. 2 2-22-14661 Eeltoodut kinnitab asjaolu, et hageja õiguseelneja ei ole kostjate poole pöördunud nõude põhiosa ega ka viivise tasumise nõudega, hageja õigueelneja ei ole kostjatele saatnud meeldetuletusi ega muul viisil juhtinud kostjate tähelepanu võimalikele hageja kahju ärahoidmise vajadusele, mida tavapärast hoolsust järgiv mõistlik isik kahju tekkimisel teeks. Arvestades, et hageja omandas nõude 2,5 tundi enne hagiavalduse esitamist, ei saanud hagejale kostja I poolt raha tasumisega viivitamisel kahju tekkida. Kui kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, taotlevad kostjad selle vähendamist ning mitte nõuda kostjatelt välja üle 3 000 euro, mis oli kostja I põhivõlgnevuse suurus hagi esitamise ajal. Täiendavalt on kostjad osutanud kohtupraktikale, mille järgi tuleb

§ 88lg 8 kohaldamisel sättes nimetatud intressiks pidada ka viivist (viivisintress).

Seega tuleb vaidluse korral, millise nõude katteks tuleb võlgniku makse esmalt lugeda, viivis (kui viivisintress) samastada intressiga ja vastupidi – intress tuleb

§ 88lg 8 kohaldamisel samastada viivisega (viivisintress).

Pooled ei vaidle selle üle, et võlatunnistus on kehtiv, seega on olemas kehtiv kokkulepe, mille järgi ei pea kostja I võlgnevuselt intressi tasuma. Kostjate poolt maksete tasumisel viitamine õiguseelneja arvele nr x on korrektne, kuna võlatunnistuse järgi puudus pooltel kokkulepe, millises sõnastuses selgituse peab kostja I hagejale maksete tegemisel märkima. Arve nr x oli põhinõude arve, mitte viivise arve, järelikult ei saa olla ka mõistlikku vaidlust, et kostja I soovis tasuda põhiosa, mitte mingit muud kohustust.

§ 88

lg-st 1 tuleneb võlgniku õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostjad leiavad, et

§ 106

lg 1 järgi võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuste rikkumise eest vastutuse välistamises ja piiramises ning sõlmitud kokkulepped on hageja õiguseelneja ja kostjate vahel kehtivad. Kostjad on arvamusel, et kuna kohtupraktikas jaatatakse kohustuste täitmimise järjekorra vaidlustes, et intress

§ 88

lg 8 mõistes on ka viivitusintress, siis tuleb võlatunnistuse p-s 4 kokkulepitut käsitleda eelkõige kokkuleppena kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises

§ 106

lg 1 tähenduses ning hageja ei saa kostjate vastu viivise nõuet selle välistamise kokkuleppe kehtivuse tõttu esitada. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Kostja märge maksekorraldusel „Arve nr.x osaline tasumine“ ei oma pooltevahelises suhtes muud tähendust kui seda, et kostja I on rikkunud võlatunnistuses ja maksegraafikus kokkulepitud võlatunnistuse täitmise korda, kuivõrd poolte vahel sõlmitud tunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega ning selle andmisel on kostja I loobunud mistahes pretensioonidest hageja nõude aluseks oelvate asjaolude suhtes. Vastavalt võlatunnistuse p-le 3 loetakse täitmiseks seda, kui mkasegraafiku järgse osamakse tasumise kohustuse täitmine on toimunud Alam-Pedja Investeeringud OÜ arvelduskontole. Seega ei oma tähtsust, millal tegi kostja I makse, vaid oluline on see, millal jõudis makse AlamPedja Investeeringud OÜ-ni. Kostja I ei tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset makset tähtaegselt, kuna ka 30.09.2019 maksekorralduse alusel üle kantud 2800 eurot jõudis AlamPedja Investeeringud OÜ arvelduskontole 01.09.2019. Kostja käsitlus kostjast I nagu ka kostja II antud käenduse kvalifitseerimine tarbijakäendusena ei oma võlatunnistuse kokkuleppeid muutvat tähendust. Kostjad vastutavad solidaarselt. Kostjate taotlus viivise vähendamiseks on alusetu. Hageja on viiviseid vähendanud piirini, mis arvestab maksimaalselt kostjate huve.

§ 88

lg-s 8 sätestatud kohustuse täitmise korra kohaselt tuleb kostja I tehtud maksetest kõigepealt maha arvestada selleks ajaks tekkinud viivis ja seejärel ülejäänud osa lugeda põhiosa makseks. Kohtu seisukoht

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, 3 2-22-14661 leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja I on hageja õiguseelneja Alam-Pedja Investeeringud OÜ kasuks andnud võlatunnistuse, millega kohustus kostja I tasuma võlausaldajale 16 800 eurot vastavalt lisatud maksegraafikule (dtl 9, 11); - kostja II andis 25.09.2019 käenduse rahalise vastutuse kogusummas 30 000 eurot võlatunnistusest tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks (dtl 10); - kostja I on tasunud enne hagiavalduse Alam-Pedja Investeeringud OÜ-le 13 800 eurot ja pärast hagaivalduse esitamist 3000 eurot (dtl 57). Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas kostja I on Alam-Pedja Investeeringud OÜ ees kohustused nõuetekohaselt täitnud; - kas maksegraafikujärgse osamakse tasumist saab arvestada alates makse tegemisest või selle laekumisest Alam-Pedja Investeeringud OÜ arvelduskontole; - kas hagejal on õigust nõuda viivist ja kui on õigus, siis millises ulatuses; - kas kostja I on käsitletav tarbijana ja kostja II poolt antud käendus on kvalifitseeritav tarbijakäendusena, mistõttu on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav

§ 42lg 2 teise lause mõttes.

4.

30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Käesoleval juhul on pooled kinnitanud sõltumatu (abstraktse) võlatunnistuse tahet võlatunnistuse p-s 2, samuti leppinud kokku võlatunnistusega kostja I poolt võetud kohustuse täitmise iseseisvates tingimustes. Sellist võlatunnistust saab käsitleda konstitutiivse võlatunnistusena, mille vastuväitmise tingimused piirduvad kostjatel üksnes vastuväidetega võlatunnistusele endale, mitte võlasuhtele. Võlgnevuse aluseks on AlamPedja Investeeringud OÜ poolt esitatud arve nr 190319-1 (dtl 7). Võlatunnistuse p 2 kohaselt on võlgnik ja Alam-Pedja Investeeringud OÜ kokku leppinud, et käesoleva võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus, mis ei ole sõltuvuses pooltevahelistest varasematest õigussuhetest, tehingutest ja toimingutest, lähtudes võlgnevuse tasumisel üksnes võlatunnistuse tingimustest. Seega nähtub eeltoodust, et kostja poolt tuleb täita võlatunnnistuses kokkulepitut sõltumata sellest, et kostja I on märke makse tasumisel teinud võlatunnistuse aluseks olevale arvele nr 190319-01. 5.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlatunnistuse p-s 3 kohaselt saab lugeda kohustuse täidetuks, kui osamakse on tasutud maksegraafikus sätestatud ajaks võlausaldaja arvelduskontole. Ka

§ 91

lg 3 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisel võlgnevata summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega kostja I kohustuse saab lugeda 4 2-22-14661 täidetuks, kui maksegraafikujärgne makse on laekunud võlausaldaja arvelduskontole maksegraafikus sätestatud päeval. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja I ei ole teinud makseid maksegraafikujärgselt tähtaegselt, seega on kostja I võlatunnistusest tulenevat kohustust rikkunud. 6.

§ 108

lg 1 ja 113 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjad ka ise möönavad, et kostja I ei ole kinni pidanud maksegraafikus toodud tähtaegadest vähemalt osaliselt. Hageja on esitanud 01.02.2023 arvestuse nõude kujunemise kohta lähtudes kostja I maksete laekumisest (dtl 88-89). 7. Võlatunnistuse p-s 4 tulenevalt ei tasu võlgnik võlgnevuselt intressi. Kostjad väidavad, et kuivõrd võlatunnistuses sisalduv kokkuleppe intressi mittetasumise kohta, välistab see ka viivisenõude. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võlatunnistuse p 4 kohaselt ei pidanud kostja I tasuma võlgnevuselt intressi

§ 94

tähenduses, kuid p 5 alusel pidi tasuma viivisintressi

§ 113

lg 1 tähenduses võlatunnistusest ja maksegraafikust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Õige on see, et intress

94 lg 1 tähenduses on kasutusintress, so tasu raha kasutamise eest, viivisintress

§ 113

lg 1 tähenduses on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Pooled on kokku leppinud (võlatunnistuse p 4), et kostja I ei tasu kasutusintressi, kuid viivisintressi kui õiguskaitsevahendi rakendamise õiguses on kokku lepitud võlatunnistuse p-s

2. Tulenevalt võlatunnistusest tuli kostjal I täita võlatunnistuse alusel kindlaksmääratud kohustust, kuid kostja I on maksete tegemisel viidanud hoopis arvele x. Selgusetuks jääb kohtule, millel põhineb kostjate väide, et viide arvele määratleb põhikohustuse täitmise. Seega on kohtu arvates teinud kostja I makseid määratlemata, millise kohustuse täitmiseks makse tehakse.

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Selliselt on hageja ka kostjate kohustuse täitmist arvestanud. Tuginedes Riikohtu lahendile nr 3-2-1-25-11 (p 54) hõlmab mõiste „intress“ ka viiviseid.

§ 88

lg 9 välistab võlgniku õiguse sellisest maksete arvestamise korrast kõrvale kalduda. Seega puudub alus väita, et hageja arvestus kostja I poolt tehtud maksete arvestamiseks osaliselt viivisvõlgnevuse katteks oleks ebaõige. 9.

§ 1

lg 5 kohaselt on

-i tähenduses tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega. Kostja I ei ole füüsiline isik ega saa seetõttu olla ka tarbija, seega ka kostjate argumendid võlatunnistuse tingimuste vastuoluga tarbijale kohalduva regultatsiooniga on asjakohatud. Tarbijakäenduse piiranguks saab olla üksnes rahalise vastutuse maksimumsumma, mis on ka käenduslepingus sätestatud. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kostja II on andnud tarbijakäenduse kostja I kohustuse tagamiseks ei tähenda seda, et hageja ja kostja I võlasuhte tuleks ümber kvalifitseerida tarbijavõlasuhteks ega ka seda, et kostja II saaks väita, et ta ei vastuta

§ 145lg 1 alusel solidaarselt kostjaga I hageja ees.

Vaidlust ei ole selles, et kostja II on kostja I juhatuse liige ja osanik, seega on kostja I kohustuse täitmise tagamine seonduv kostja II majandus- ja kutsetegevusega, olles ettevõtja, kes tegutseb kostja I kaudu. Kostja II võttis kohustuse vastutada kostja I kohustuse täitmise eest huvist kostja I majandus- ja kutsetegevuse vastu, seega ei tegutsenud kostja II tarbijana. Tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamise eeldused kohustavad kostjaid ka tõendama, et neil ei olnud võimalik võlatunnistuse ja käenduse tingimusi läbi rääkida ja mõjutada ning tegemist on 5 2-22-14661 hageja välja töötatud ja võlasuhtes kasutatavate tavapäraste tingimustega. Kostja I on ise võlatunnistuse p-s 11 kinnitanud võlatunnistuse tingimuste läbirääkimist ja et need on talle arusaadavad. Kuivõrd kostja II on kostja I juhatuse liige, on ilmne, et kostjad said vabalt läbi rääkida võlatunnistuse ja käenduse tingimusi. Kuna viivisemäär on võlatunnistuses kokku lepitud juriidiliste isikute vahel, ei kohaldu tarbijakrediidi võlasuhtele kohalduvad viivisemäära reeglid.

1. Kostjad on leidnud, et alternatiivselt juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja viivise nõue on kostjate vastu põhjendatud, paluvad kostjad hageja viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni. Käesoleval juhul hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet, seega ei keskendu kohus ka võlatunnistuses kokku lepitud viivisemäära suurusele. Viivise ebamõistlikkuse põhistamiseks pole esitatud tõendeid, et see oleks kostjate jaoks äärmiselt ebaõiglane ning esineksid andmed selle kohta, et kostjal I oleks raskusi kohustuse täitmisega või esineksid muud asjaolud, mis õigustaksid võetud kohustuse rikkumist. Hageja on esitanud kostja I finantsandmed, millest nähtuvalt on kostjal I olnud võimalik kohustused koheselt täita (dtl 69-70). Hageja on vähendanud oma viivise nõude võrdseks põhinõudega ega nõua seda suuruses, milleks võlatunnistus teda õigustaks. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning ka kohtupraktika peab põhinõudele vastavat viivisenõuet mõistlikuks.
2. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. Kostjatelt kui solidaarvõlgnikelt tuleb

§ 65

järgi hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7911,81 eurot ja viivis 7911,81 eurot, kokku 15 823,62 eurot. Kuivõrd kostja I on tasunud pärast hagiavalduse esitamist hageja õiguseelnejale 3000 eurot, siis nimetatud summa ulatuses vähendab kohus kostjatelt väljamõistetava summa suurust ning kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele kokku 12 823,62 eurot. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd otsus on tehtud solidaarvõlgnike kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevaga määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
2. 08.06.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles on kajastatud tasutud riigilõiv ja õigusabi toimingud koos ajakuluga. Õigusabi teenuseid on hagejale osutatud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjadele kokku 18 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, lisaks kokkuleppehind esinduseks eel- ja kohtuistungil, kokku summas 3468 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
3. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning on esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid, paludes kohtul hinnata ajakulu põhjendatust 12.12.2022 ja 06.06.2023 menetlustoimingute osas. Tulenevalt TsMS §-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist 6 2-22-14661 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4. Hageja menetluskulu nimekirjast nähtuvalt koosneb hageja õigusabikulu alljärgnevatest kuludest: materjali läbitöötamine, hagiavalduse koostamine – 5 tundi ja 20 min; 12.12.2022 kostja vastuse läbitöötamine, arvamuse esitamine – 5 tundi ja 40 min; 01.02.2023 kostja seisukoha läbitöötamine ja nõude suurendamine – 3 tundi ja 10 min; 21.04.2023 kostja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine – 1 tund ja 30 min; 06.06.2023 materjali läbitöötamine, kohtuistungi ettevalmistus, menetluskulude nimekirja koostamine – 2 tundi ja 20 min; 07.06.2023 kliendi esindus kohtuistungil kokkuleppehinnaga 300 eurot. Kohus nõustub kostjatega, et 12.12.2023 menetlustoimingutele (kostja vastuse läbitöötamine, kostja väidete analüüs, hageja arvamuse koostamine) kulunud aeg on ülepaisutatud ja kohus peab põhjendatud ajakuluks 4 tundi ja 40 min. Muus osas leiab kohus, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud ning kokku on hageja põhjendatud menetlustoimingutele kulunud aeg 17 tunni ulatuses. Kohus leiab, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning tööühiku hind 180 eurot (käibemaksuga) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Ka peab kohus põhjendatuks kokkuleppehinda hageja esinduseks eel- ja kohtuistungil 300 euro ulatuses. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lisaks õigusabi kulule ka hagihinnalt tasutud riigilõivud summas 980 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostjad täies ulatuses solidaarselt. Eeltoodu põhjal hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 17 tundi tunnitasuga 180 eurot summas 3060 eurot (käibemaksuga), lisaks kokkuleppehind 300 eurot ja riigilõiv 980 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 4340 eurot.
5. Kuivõrd kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 7