) § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ning tema nõuet, lõpetada täitemenetlus, ei ole võimalik rahuldada. Alusetu on avaldaja väide, et täitemenetlus nr 042/2024/355 oli algatatud hiljem põhjendamatult. Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel, st kui kohtutäiturile esitatakse avaldus täitemenetluse algatamiseks ja täitedokument (antud juhul Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-23-1528), on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Kaebusest ei tulene, et kohtutäitur on täitemenetluse alustanud dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi. Maakohtu hinnangul võib kaebusest aru saada, et kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et kaebaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma, kuid seda ei ole võimalik saavutada kaebuse esitamisega kohtutäituri otsusele. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, korraldamisel, kuid see ei puuduta täitedokumendist tuleneva nõude täitmise küsimust. Avaldaja eesmärk (avaldaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma) on võimalik saavutada TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja vastu, kus hageja huvi on suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu 2 tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Avaldaja nõude osas lõpetada täitemenetlus nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355) märkis maakohus, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise tagajärjeks on see, et kohtutäitur peab vaidlusaluse küsimuse uuesti läbi vaatama ja lahendama, kuid kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise korral teha ise kohtutäituri asemel uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta. Eeltoodu alusel on maakohtu hinnangul avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi ning kaebus kohtutäituri otsusele on perspektiivitu, s.o edulootuseta ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärke. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määruse tühistamist. Avaldaja palub teha uus määrus, millega võtta avaldaja kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja kohtutäituri Natalja Malahhova toimingute õigsust täitemenetluse nr 042/2024/355 raames. Kohtutäitur oleks pidanud lõpetama algatatud menetluse niipea, kui sai teada, et väljamõistmisele kuuluv summa oli arestitud teise kohtutäituri poolt. Seega kohtutäituri poole pöördumise hetke seisuga ei olnud sissenõudjal nõudeõigust avaldaja suhtes. Järelikult ei olnud ka alust täitemenetluse nr 042/2024/355 läbiviimiseks ja kohtutäituri kantud kohtukulude väljamõistmiseks avaldajalt. Kohtutäitur Natalja Malahhova oleks pidanud välja mõistma täitemenetluse alustamise ja lõpetamise kulud sissenõudjalt, sest sissenõudja oli kohtutäituri poole pöördumise hetkel teadlik, et summa, mille väljamõistmist ta taotleb, oli arestitud juba teise kohtutäituri poolt. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb
Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et
lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid.
lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud täitemenetluse lõpetama ja avaldaja hinnangul alusetult alustatud täitemenetluse 3 kulud peaks kandma sissenõudja. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus valesti hinnanud avaldaja kaebuse eesmärki ning leidnud, et avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ja oma eesmärgi saavutamiseks tuleks avaldajal esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuse esitamine täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale on võimalik (TMS §-d 217–218). Ei kaebuse võimalik rahuldamata jätmine ega see, et maakohus ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise korral kohtutäituri asemel ise uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta teha, ei ole aluseks õiguslikult lubatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Maakohus ei ole kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud
Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda avaldaja kaebuse menetlusse võtmist, seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. 7. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (
8. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist
Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada maakohtule taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.