← Eesti

1-24-6389/4

Obsah (10)§ 424§ 344§ 63§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 345

Kriminaalasi nr 1-24-6389 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01. november 2024. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi Jaan Kiisl

§ 424

lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Jaan Kiisler, IK 37005052735; sünniaeg:

  1. mai
  2. a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; e-post: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Jaan Kiisler

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Jaan Kiisler

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista

§ 63lg 1 alusel karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista Jaan Kiislerile kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb Jaan Kiisleril koheselt ära kanda kolmkümmend

(30)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Jaan Kiisleri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

  1. oktoobrist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Jaan Kiisleri suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest ülejäänud osa, s. o üks

(1)aasta ja viis
(5)kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Jaan Kiisler ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 4 alusel määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on Jaan Kiisler käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 järel
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks;
  1. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel on Jaan Kiisler kohustatud kuni käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada üks

(1)kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui üks
(1)kord kuus ja mitte harvem kui üks
(1)kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

§ 78

p 1 alusel hakata Jaan Kiisleri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustused kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Jaan Kiisler katseajaks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi tn 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Jaan Kiislerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus laieneb lisaks määratud tähtajale ärakandmisele kuuluvale karistuse ajale ja hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on Jaan Kiisler kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaan Kiislerilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuussada viisteist
(615)eurot ja kaitsja tasu kaheksakümmend seitse
(87)eurot 84 senti, s.o kokku seitsesada kaks
(702)eurot 84 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jaan Kiisleril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE522200221013264447 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE957700771001523585 (LHV Pank AS, SWIFT: LHVBEE22) või E401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99924700031165. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number 1-24-6389 ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jaan Kiisler, isikuna, keda on Tartu Maakohtu
  1. detsembri
  2. a otsusega nr 1-21-7849 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
  3. oktoobril
  4. a kella 11.03 paiku Tartumaal, Luunja vallas, Lohkva külas, Tartu-Räpina-Värska tee
  5. km-l mootorsõidukit Škoda reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l kohta. Jaan Kiisler rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Jaan Kiisler toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Jaan Kiisler võltsis kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas SYNLAB Eesti OÜ-s

  1. oktoobril
  2. a koostatud CDT vereanalüüsi tulemust, muutes tegeliku tulemuse 2,3% tulemuseks 1,3%, eesmärgiga näidata enda alkoholitarbimist tegelikust väiksemana ja tõendada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldajale Kelly Nurmikule, et on korrektselt täitnud talle
  3. detsembri
  4. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-21-7849

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse ja vältida selliselt lisakohustuse rikkumist ja sellega kaasnevat hoiatust. Sellega pani Jaan Kiisler toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise. Jaan Kiisler edastas

  1. oktoobril
  2. a kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas ekirja teel Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldajale Kelly Nurmikule e-posti aadressile kelly.nurmik@just.ee teadvalt võltsitud dokumendi, s.o SYNLAB Eesti OÜ-s
  3. oktoobril
  4. a tehtud CDT vereanalüüsi tulemuse, milles muutis tegeliku tulemuse 2,3% tulemuseks 1,3%, eesmärgiga tõendada
  5. detsembril
  6. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-21-7849

§ 75

lg 4 alusel määratud kohustuse korrektset täitmist olukorras, kus ta tegelikult soovitavat CDT vereanalüüsi tulemust ei saavutanud. Sellega pani Jaan Kiisler toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga vabaneda kohustustest. Kokkulepe 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus tunnistada Jaan Kiisler süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning karistada teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör

§ 63

lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisle kuulub 30 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o 1 aasta ja 5 kuud vangistust täitmisele ei pöörata, kui Jaan Kiisler ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 1 alusel on Jaan Kiisler käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ ml või alla selle.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

§ 68lg 1 alusel lugeda koheselt ärakantava karistuse alguseks 31.

oktoober 2024. a ja kohaldada karistuse täitmise tagamiseks tõkend vahistamine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Jaan Kiislerilt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 615 eurot ja kaitsja tasu 87,84 eurot, kokku menetluskulud 702,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval menetluskulude tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jaan Kiisler tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. 4 esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Jaan Kiislerilt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.