KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-197
§ 180lg 1).
Halduskohtu otsuse põhjenduste ja resolutsiooni kohaselt peab vastustaja viima hindamiskriteeriumid õigusaktidega kooskõlla, lisades hindamiskriteeriumidele regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi ja selle osakaalu. Täiendava kriteeriumi lisamisel tuleb vastustajal muuta kõiki hindamiskriteeriumeid tervikuna nende osakaalude osas. Riigihange toimub eriteenuste erimenetluse reeglite alusel. Avatud hankemenetlusega võrreldes on siin hankijal olulised laiemad õigused. Hindamiskriteeriumid on põhjendatud, seotud hanke esemega ja võimaldavad objektiivset hindamist. Toimuv hange on eraldiseisev riigihanke menetlus ning põhjendamatu on seda võrrelda hankega viitenumbriga 270582. Hindamiskriteeriumides märgitud tingimused ei ole seatud taotluslikult pakkujate kõrvale jätmiseks riigihankest, vaid on seotud hankelepingu esemega ning nende eesmärk on selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse esitamine on lubatav, sest praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus põhjendused omavad kaebaja õigustele iseseisvat mõju (
§ 180lg 1).
Halduskohtu otsuse resolutsiooni tuleb vaadelda koos otsuse põhjendustega. Kuigi halduskohus kohustas vastustajat viima hindamiskriteeriumid vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega, tähendab halduskohtu otsuse täitmine faktiliselt seda, et vastustaja peab lisama täiendava hindamiskriteeriumi (regionaalne kättesaadavus) ning sellest lähtuvalt muutma kõigi hindamiskriteeriumide osakaalusid. Selline tulemus ei vasta aga praeguse kaebuse eesmärgile, kus kaebajal on esitanud vastuväited kõigi olemasolevate hindamiskriteeriumide õiguspärasusele. Kuna halduskohtu otsuse kohaselt on eelnimetatud hindamiskriteeriumid õiguspärased, on ilmne, et dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ muutmisel jätab vastustaja kaebusega hõlmatud kriteeriumid muutmata. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega pole kooskõlas olukord, kus kaebaja peab peale vastustaja poolt halduskohtu 15.08.2024 otsuse täitmist pöörduma muudetud hindamiskriteeriumide vaidlustamiseks uuesti kohtusse, tuues esile samad vastuväited, mis kuuluvad juba praeguse menetluse esemesse. Sellise uue kaebuse esitamine ei pruugi olla seaduse kohaselt lubatavgi, kuna kaebuse ese ja alus kattuksid juba käesolevas asjas lahendatud kaebuse omadega. 9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (
§ 201lg 4).
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lg 1 alusel on halduslepinguga lubatud volitada järgmine tegevus: tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmine, nende kehtivuse peatamine ning kehtetuks tunnistamine, veoloa andmine ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamine või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamine ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamine. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lg 2 alusel saab mittetulundusühingule halduslepinguga volitada ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning 6
(8)3-24-1978 kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Eelnevast nähtub, et tegemist on spetsiifilise haldusmenetlusega, mis nõuab valdkonna head tundmist. Halduslepingu sõlmimisel peab riik veenduma, et mittetulundusühing, kes hakkab haldusülesandeid täitma, on suuteline seda tegema nõuetekohaselt. Kui mittetulundusühing ei saa ülesannetega hakkama ning selle tagajärjel tekib kahju, on kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks jätkuvalt riik (riigivastutuse seaduse § 12 lg 3). Eelnevat silmas pidades pole alust väita, et kaebaja vaidlustatud hindamiskriteeriumid ei vasta RHS § 85 nõuetele. 11. Eelnevad kogemused haldusülesannete täitmisel on olulised. Mittetulundusühing, kellega hankeleping sõlmitakse, peab hakkama korraldama haldusmenetlust ning peab seetõttu omama vastavaid teadmisi. Kuna haldusmenetluse põhimõtted on universaalsed, pole oluline, kui varasemalt on täidetud haldusülesandeid, mis ei seondu veonduse valdkonnaga. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ pole seotud hankelepingu täitmise kvaliteediga. Samuti on asjakohane kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“. Hindamismetoodika kohaselt saab samapalju väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et haldusülesanne, milleks mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist kui ka veondusalast rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et volitatud isik saab vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmise hakkama. Loa- ja kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande volitajana ei saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi osakaal (12%) ei ole ilmselgelt ülemäärane. Kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“ tagab haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded (AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv. Kriteeriumi „Töötajate töökogemused“ vaidlustab kaebaja põhjusel, et kui varasemas hankemenetluses tuli ära näidata kahe töötaja, siis praeguses menetluses kolme töötaja kogemused. Arvestades volitatavate haldusülesannete sisu, pole kolme klientide teenindamise töökogemusega töötaja nõudmine äratuntavalt ebaproportsionaalne. Asjaolu, et varasemas hankemenetluses oli kahe töötaja tingimus, ei tõenda vastupidist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kõik käsitletud hindamiskriteeriumid ei ole pakkumuse esitamist välistavad, sest nendest sõltuvad üksnes pakkumusele antavad väärtuspunktid, mitte aga pakkumuse lubatavus või vastavus. Nii näiteks saab iga vajaliku töökogemusega töötaja eest kaks väärtuspunkti, seega on võimalik pakkumus esitada ka juhul, kui kaebajal on üks või kaks sobivat töötajat. Isik ei saa nõuda, et hindamiskriteeriumid peavad olema sellised, et ta saaks igas kategoorias maksimumpunktid. Asjaolu, et kaebaja väitel suudab ERAA kriteeriume paremini täita, ei tähenda, et tingimused on suunatud teiste pakkujate tõrjumiseks. 7
(8)3-24-1978 12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (
§ 108lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)