5 lg 1 p-dest 1-3 tulenev õigustus käsundita asjaajamiseks.
lg 1 p-i 2 järgi on asjaajamine õigustatud siis, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikult või eeldatavale tahtele. Kostja on 04.03.2024. a vastuses selgitanud, et sissesõidutee remonttöid ei tellitud ega teostatud kostja juhiste järgi. Seega ei vastanud Aktsiaseltsilt TREF tellitud remonttööd kostja huvile ja tegelikule tahtele. Kostja leiab, et hagejal puudus õigustus käsundita asjaajamiseks, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel.
lg 4 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järge. Mitteõigustatud käsundita asjaajamise puhul saab seega tugineda alusetu rikastumise sätetele üksnes juhul, kui asjaajaja oli heauskne. Kui asjaajaja ei arvesta käsundita asjaajamisel soodustatu huve ega lähtu tema tegelikust tahtest, on käsundita asjaajaja pahauskne ning see välistab tema alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded
Hageja oli pahauskne, mistõttu ei saa ta ka tugineda alusetust rikastumisest tulenevatele sätetele. Käesoleval juhul ei ole kulutuste kondiktsiooni eeldused täidetud.
lg 1 järgi võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Seega eeldab
Sealjuures võib õiguslik alus tuleneda käsundita asjaajamise võlasuhtest (vt RKTKo 5.12.2007. a. nr 3-2-1-107-07 p 17).
lg 1 kohaldamiseks tuleb seega muu hulgas tuvastada ega poolte vahel ei esine võlasuhet, mis seisneb käsundita asjaajamises. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid kohtule esitanud. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleks jätta hageja nõue
lg 1 alusel rahuldamata.
lg-s 2 on loetletud välistavad asjaolud, mille esinemisel ei saa isik nõuda tehtud kulutuste hüvitamist
lg 1 alusel.
lg 2 p-i 2 järgi ei ole kulutuse tegijal nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud.
-i kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et üldjuhul on isik, kes soovib teise isiku eseme suhtes kulutusi teha, kohustatud teatama vastavast kavatsusest isikule, kellele ese kuulub, ja ootama ära tema seisukoha. Kommenteeritud väljaandes lisatakse, et viidatud punkti 2 kohaselt tulevad §-st 1042 tulenevad alusetu rikastamise nõuded seega kõne alla üksnes juhul, kui isik ei tea, et ta teeb kulutusi võõrale asjale või kui ta arvab ekslikult, et on selliste kulutuste tegemiseks õigustatud, samuti juhul, kui kulutuste tegemisest ei ole võimalik õigeaegselt teatada. Kostja märgib, et hageja teadis, et ta teeb kulutusi kostjale kuuluvale kinnisasjale. Ühtlasi oli võimalik kulutuste tegemisest kostjale õigeaegselt teatada. Hageja ei saanud ka ekslikult arvata, et ta oli nende kulutuste tegemiseks õigustatud. Kostja viitas 04.03.2024.a. vastuses kostja ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele, milles hageja esindaja kinnitas: „Ei, me ei tee midagi ilma Teie nõusolekuta. /.../ Meie insener võrreldes mõlemad pakkumised ja küsis ise täiendavad küsimused Teed Korda OÜ poolt. Ootame nende poolt vastust. /.../“ Lisaks edastas hageja esindaja 09.05.2023. a kostjale e-kirja, milles hageja küsis kostjalt kooskõlastust Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumisele. Kostja seda hinnapakkumist ei kooskõlastanud. Kuigi hageja saatis kostjale Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumise remonttööde teostamiseks, ei oodanud hageja ära kostja vastust, vaid tellis need tööd ilma kostjapoolse kooskõlastuseta. Olukorras, kus hageja esindaja saadab kostjale remonttööde hinnapakkumise kooskõlastamiseks, ei saanud hageja ekslikult arvata, et ilma kostjalt kooskõlastuse saamiseta, on ta õigustatud kulutuste tegemiseks. Hageja teadis, et ta ei ole õigustatud tellima 6 Aktsiaseltsilt TREF Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistöid ilma kostja eelneva nõusolekuta. Seega praegusel juhul kohaldub
lg 2 p 2, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist
MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte esindajate vahel oli kirjavahetus seoses Tartu, Võru 55f asuva teelõigu remondiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli lepinguline suhe teelõigu asfalteerimistööde tellimiseks AS-ilt TREF ning kulutuste jagamiseks võrdsetes osades. Võlaõigusseaduse (
) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 ja 2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1-3 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1 kohaselt pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 ja 2 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Nii hageja ja kostja on tõendina esitanud kostja OÜ Kroonikeskuse haldusjuhi S. O. ja hageja esindaja A. D. e-kirja vahetuse (dtl 33-38). Tulenevalt lepingu vormivabaduse põhimõttest võivad pooled lepingutingimustes kokku leppida ka e-kirja teel. Kohus saab poolte tahet lepingu tingimuste osas hinnata e-kirjade alusel. 7 Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt olid pooled üksmeelel, et Tartu, Võru 55f asuva teelõigu kate vajab remonti. Kirjavahetusest nähtub, et hageja jaoks oli oluline teostatavate tööde tehnoloogia ning kostjapoolseks tingimuseks oli lisaks remondi tehnoloogiale ka madalaim hind. Kirjavahetusest selgub, et kostja esindaja ei soovinud TREF AS-ilt töid tellida, kuna tööde maksumus oleks pea 5000 euro võrra kallim. Hageja esindaja on olnud nõus töid tellima ka OÜ-lt Teed Korda, kui nad sobivat tehnoloogiat kasutavad. Hageja esindaja on märkinud, et nende insener on küsinud OÜ-lt Teed Korda täiendavad küsimused ning ootavad vastust. Viimati nimetatud e-kirjale on kostja esindaja vastanud, et hageja esindajad suhtleks odavama pakkujaga üksi ning et kostjale sobib vaid kõige odavam pakkumine. Kohus leiab, et kostja esindaja vastusest tuleneb, et huvitatud oldi odavaima pakkuja OÜ Teed Korda pakkumisest ning nõus oldi vaid madalaima hinnapakkumisega. Kostja esindaja on volitanud hageja esindajat pidama läbirääkimisi OÜ-ga Teed Korda poolt pakutava tööde tehnoloogia osas, mitte sõlmima lõplikku kokkulepet tööde teostamiseks. Kohus leiab, et kirjavahetusest ei tulene kostja nõustumist mistahes pakkumusega ja volitusega tööde alustamiseks. Ka edasistest e-kirjadest (dtl 79-80) ei nähtu poolte poolt lepingu tingimuste osas kokkuleppele jõudmist. Kokkulepet tööde osas ei saanud olla ka põhjusel, et AS TREF asus Võru tn 55f kinnistu juurdepääsutee remonttöid teostama ekslikult, ilma, et tal oleks olnud selleks leping sõlmitud, sh ka hagejaga (dtl 100-101). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet tööde teostaja osas ning tööde maksumuse jagamiseks. Seega ei olnud poolte vahel lepingut, mille alusel oleks hagejal õigus kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja on hagiavalduse punktis 3.1.7. leidnud, et kui kohus leiab, et kokkulepe ei ole siduv, on hagejal AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamise nõue. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohus leiab, et nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et poolte puhul oleks tegemist kaasomanikega. Kostja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 94), mille kohaselt ei ole hageja kinnistu kaasomanikuks, seega hageja nõue AÕS § 72 lg 4 alusel rahuldamisele ei kuulu. Hageja on leidnud, et alternatiivselt oleks tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi. Kohus ei ole seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. Rahalist nõuet tuleb esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32; 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 11).
Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 8 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et hagejal käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde tegemine) vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele või kas kostja kiitis selle heaks. Kolleegium on varem selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu
lg 4 kohaselt, kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja leiab, et hageja on kostja kaasomandisse kuuluvat teelõiku parandanud ning seeläbi on kostja rikastund asfalti korrastamise näol.
lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu tsiviilkolleeguimi 10. detsember 2019 otsus nr 2-16-10632, p 11.3) kohaselt tuleb hagejal tuua kohtu ette asjaolud, mis võivad viia hagi rahuldamiseni
Kui aga hageja ei too kohtu ette
MS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samuti võib kohus sellisel juhul jätta hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on teinud kostjale kuuluvale teelõigule kulutusi. Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Ka
Ka ei tulene asjaoludest, et kulutusi teinud isik oleks kostjale kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud (
Riigikohtu praktika kohaselt, kui ühtegi
lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (
lg 2), 9 tuleks hageja nõue kvalifitseerida
Samas oleks kostjale
lg 1 p-des 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne
lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded
Kohus jätab hageja nõude rahuldamata ka alusetu rikastumise sätete alusel. Sel põhjusel ei asu kohus analüüsima kahju hüvitise suuruse, sissenõudmiskulude või viiviste põhjendatust. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjat on menetluses esindanud advokaadist esindaja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud õigusabile:
MS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu kuuluvad need hagejalt väljamõistmisele. TsMS 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse. 10 Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.