KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-20034 Menetlustoiming võlg

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 6.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.G. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 7.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 28.12.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik kohtule aruandeid esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule meeldetuletuse saatnud 27.02.2024 etoimiku vahendusel, mis on samal päeval võlgnikule kätte toimetatud. Kohus on edastanud 14.03.2024 ja 10.04.2024 võlgniku e-posti aadressile XXX täpsustavad küsimused usaldusisiku poolt esitatud aruande kohta, millele võlgnik ei vastanud. 3 Kuna võlgnik kohtule ei vastanud, siis määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 15.05.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Viljandi kohtumajaga, kuhu oli kutsutud võlgnik. Võlgnik teavitas samal päeval, et ei saa istungile tulla. Istungil osales vaid usaldusisik, kes avaldas talle teadaoleva info. Kohus määras uue istungi aja 19.08.2024 ning selgitas võlgnikule tema kohustusi, mida ta ei ole käesolevas menetluses täitnud. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 9.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Usaldusisiku poolt kohtule edastatud konto väljavõtetelt nähtuvalt on võlgnik saanud tulu juhutöödest, kuid võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul nelja võlausaldaja ees tasumata kohustusi summas 2000,86 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet. Kõik aruanded on edastatud usaldusisiku poolt ehkki aruannete esitamise kohustus oli võlgnikul. Võlgnik ei ole end enam kui kaks aastat kestnud menetluse jooksul Töötukassas arvele võtnud ega esitanud usaldusisikule või kohtule tõendeid töö otsimise kohta. Võlgniku väitel elab ta maal, sest hooldab seal oma ema ja maal ei ole tööd leida. Ometigi on võlgnikul üürikorter Viljandi linnas XXX, mille eest maksab igakuuliselt üüri 150 eurot. See tähendab, et võlgnik teeb põhjendamatuid kulutusi üürikorterile, ehkki ta (tema enda sõnul) elab maal, kus hooldab ema ja tööd ei ole. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei esita aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Arvestades võlausaldajate ee tasumata kohustuste summat oli menetlus algselt perspektiivikas. 11.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada 4 kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. 12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.G.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Anna-Liisa Arukask vabastada usaldusisiku kohustustest. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
2. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
3. 19.08.2024 määrusega määras kohus kindlaks K.G. usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasu suuruse summas 422,50 eurot ning andis K.G.-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. K.G. on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud temale määratud kohustusi, jättes kohtule esitamata aruanded enda tegevuste, sissetulekute ja vara kohta ning pole end ka ametlikult töötuna registreerinud, et leida tulutoov tegevus ja sissetulek, mis võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus on usaldusisiku poolt esitatud aruandest tuvastanud, et võlgnik on saanud tulu juhutöödest, kuid ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele. Sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.G.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, siis tuleb K.G.-lt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista usaldusisiku tasu summas 422,50 eurot riigi tuludesse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 190 lg 7 alused, et võlgnik menetluskulude tasumise kohustusest vabastada.
4. TsMS § 179 sätestab menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise ja sissenõudmise korra, lg.1 kohselt Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, …või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg.5 järgi määrab kohus menetluskulude riigi 5 tuludesse tasumiseks tähtaja 60 päeva kohtulahendi jõustumisest (seaduses ettenähtud 15 päeva asemel). TsMS § 179 lg.9 järgi nõude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6