Obsah (8)

§ 175§ 174§ 631§ 663§ 657§ 651§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3653 Tsiviilasi Osa

§ 175lg 1 tähenduses menetluskulud.

2 MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus rahuldas kostja avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus välja kokku 3600 eurot (ilma käibemaksuta) koos lisanduva viivisega. Maakohus leidis, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud.
2. märtsi
3. a taotluses nõuab kostja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kuigi

§ 174lg-le 10 vastavat kinnitust ei ole nimekirjas märgitud.

Käibemaksuta on esindaja tunnihind ka siis 110 eurot. Kostja on asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus esitanud vastuse hagiavaldusele, suhelnud kliendi ja kohtuga, valmistunud ette kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil, vastanud hageja taotlustele, sh täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Need on hageja avaldusi ja tõendeid arvestades vajalikud ja põhjendatud toimingud. Toimingute tegemisele kulunud aeg ei ole vaidluse keerukust ja mahtu arvestades osaliselt põhjendatud. Kuna vaidluse all oli suulise lepingu sõlmimine, on vajalik ja põhjendatud suhtlus kliendiga lepingu sõlmimise asjaolude täpsustamiseks, sh seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega. Ka võib eeldada, et esindajal on rohkem esindatavaid kui ainult kostja, mistõttu tuleb tal istungiks asja materjalid üle vaadata. Avaldused ja tõendid ei olnud siiski mahukad ega nõudnud eriteadmisi. Vaidlust ei saa pidada keskmisest keerukamaks. Põhjendatud aeg toimingute tegemisele maakohtus on asja esmasel läbivaatamisel kokku üheksa tundi. Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, sh tutvunud maakohtu otsusega, samuti on kostja tutvunud hageja vastusega apellatsioonkaebusele. Need toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu toimingutele suurem ajakulu kui maakohtus. Kostjal tuli ringkonnakohtus välja tuua, missuguste maakohtu järeldustega ta ei nõustu ja mis põhjustel (vt

§ 631lg 1).

Kostja ei saanud üksnes refereerida maakohtus esitatud seisukohti. Samuti tuli kostjal hageja vastuse puhul hinnata, kas on vajalik täiendavate seisukohtade esitamine pärast asja määramist kirjalikku menetlusse. Põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus on seetõttu üheksa tundi. Asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on põhjendatud ringkonnakohtu otsuse analüüs, suhtlus kohtuga, kohtuistungiks ettevalmistamine, sh seoses tunnistajate ülekuulamise taotlusega, suhtlus kliendiga, istungil osalemine, täiendavate seisukohtade esitamine ja hageja seisukohtadele vastamine. Võib eeldada, et esindajal tuleb istungiks ette valmistuda. Kostja esitas sisukad seisukohad, sh seoses uute tõenditega. Samas vaidluse põhiküsimused oluliselt ei muutunud. Eelnevat arvestades on asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus tehtud toimingutele kulunud põhjendatud aeg 12 tundi. Põhjendatud ajakulu on seega kokku 30 tundi (9 + 9 + 12 = 30). Ajakulu 32 tunni 15 minuti ulatuses ei ole asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud tasu on seega 3300 eurot (30 x 110 = 3300). Sellele lisandub riigilõiv 300 eurot. Kuna kostja pole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitatav menetluskulu mõista välja käibemaksuta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks 3600 eurot ületavas osas, ehk 3547 euro 50 sendi ulatuses. Kostja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7065 eurot. 3 Kostja ei nõustu, et kostja esindaja ajakulu ei ole 32 tunni 15 minuti ulatuses põhjendatud. Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal tuli esitada asjas apellatsioonkaebus ja asja teistkordsel läbivaatamisel jättis maakohus, erinevalt asja esmakordsest läbivaatamisest, hagi rahuldamata. Juhul kui vaidlust ei saa pidada keskmisest keerukamaks, ei tähenda see õigusabi ajakulu põhjendamatust. Jääb arusaamatuks, miks ei ole põhjendatud hagiavalduse tutvumise ja õigusliku analüüsi ajakulu 1 tund ja konsultatsioon kostjaga 30 minutit. Kostja vastus hagile on neljal leheküljel. Üldiselt on menetlusdokumendi ühe lehekülge koostamise ajakulu u 30–45 minutit. Seega ainuüksi menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu oleks 2 tundi 30 minutit.
2. aprilli 2018 ja
3. mai 2018 istungid kestsid u 1 tund. Põhjendatud on ka kulu kostja esindaja kohtuistungiks ettevalmistamisel. Kohus jättis arvestamata asjaoluga, et kohtuistungitel kuulati üle tunnistaja. Selleks tuli kostja esindajal valmistuda, sh suhelda tunnistajaga, et teada saada, mis asjaolude kohta ta teab ütlusi anda ning valmistada küsimused tunnistajale ette. Sellises olukorras on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu vähemalt 3 tunni ulatuses. Jääb arusaamatuks, miks ei ole põhjendatud 1 tund hageja
4. mai 2018 menetlusdokumendi analüüsimiseks. Hageja esitas menetlusdokumendis mitu uut tõendit, millega tuli põhjalikult tutvuda. Kostjal kulus ca 30 minutit vastavate tõendite andmete kontrollimisele.
5. mail 2018 hageja esitatud menetlusdokumendiga ja sellele lisatud tõenditega kostja nõustamine ja seisukoha saamine 30 minuti jooksul on mõistlik ja põhjendatud. Kostja koostas
6. mai 2018 hageja taotlusele seisukoha viiel lehel, mis sisaldab ka mahukat kohtupraktika analüüsi ja selgitusi. Ainuüksi menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu oleks 3 tundi 30 minutit. Kostja tegevus ja menetlusdokumendid olid vajalikud ja minimaalsed. Põhjendatud ja vajalik õigusabikulu asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus on vähemalt 13 tundi 30 minutit (1+0,5+2,5+1+3+1+0,5+0,5+3,5). Kuna tegemist on üksnes minimaalses ulatuses kuluga arvestamata muid asjaga seotud toiminguid ja õiguslikke analüüse, siis on kostja maakohtus kantud kulud põhjendatud 15 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kui lähtuda maakohtu seisukohast, et põhjendatud ei ole ringkonnakohtu toimingutele suurem ajakulu kui maakohtus, siis arvestades, et kostja õigusabikulud maakohtus olid põhjendatud 15 tunni 45 minutit ulatuses, on ka ringkonnakohtus põhjendatud ajakuluks 15 tundi 45 minutit. Menetluskulud asja teisel läbivaatamisel maakohtus on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esitas
7. jaanuaril 2020 sisukad seisukohad 11 lehel. Sisuliselt leidis kohus, et asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus olid kulud põhjendatud, kuid samas leidis, et kuna vaidluse põhiküsimused ei ole oluliselt muutunud, siis tuleb kulu vähendada. Kohus ei põhjendanud, kuidas mõjutab vajalikke ja põhjendatud toimingutele kulunud aega asjaolu, et vaidluse põhiküsimused ei ole oluliselt muutunud, olukorras kus kulud olid põhjendatud. Kohus ise möönis, et asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on vaidlus muutunud, sh läinud mahukamaks ja keerulisemaks. Põhjendatud ja vajalik aeg õigusabile asja teistkordsel läbivaatamisel on vähemalt 30 tundi. Kokku on põhjendatud kostja õigusabile kulunud aeg vähemalt 61 tundi 30 minutit (15,75 + 15,75 + 30). Põhjendatud õigusabikulu on seega 6765 eurot (61,5*110), millele lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, kokku 7065 eurot (6765 + 300). VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 4 Kostja väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus diskretsioonipiire ei ületanud. Maakohtu põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulu on mõistlik. Asjaolu, et kostja põhjendatud kulude suurusega ja maakohtu määruse põhjendustega ei nõustu, ei anna alust määruse muutmiseks. Kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohtu väljamõistetud menetluskulu kostja lepingulistele esindajatele vastab asja keerukusele ja sisule.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Kostja vaidlustas osaliselt maakohtu hagejalt kostja kasuks määratud ja väljamõistetud kostja lepingulise esindaja tasu suuruse maakohtus ja ringkonnakohtus. 10. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, ei saa kostja lepinguliste esindajate õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas ebavajalikuks ja põhjendamatuks, pidada ilmselgelt põhjendatuks.

1. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub rohkem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Seda ei tingi ka asjaolu, et ringkonnakohus saatis asja maakohtusse tagasi ning maakohus tegi 5 asja teistkordsel läbivaatamisel erineva lahendi. Ringkonnakohus saatis asja maakohtusse tagasi, sest asja materjalide hulgas puudus nõuetekohane kohtuistungi protokoll. Tegemist oli tavapärase tsiviilõigusliku vaidlusega.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja esindajate põhjendatud ajakulu maakohtus asja esimesel läbivaatamisel ületas selgelt 9 tundi. Avaldused ja tõendid ei olnud mahukad ega nõudnud eriteadmisi. Maakohtu hinnang kostja esindaja ajakulule oli vaidluse asjaolusid, menetlustoiminguid ja kostja menetlusdokumente arvestades põhjendatud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et üldjuhul ei ole põhjendatud toimingutele ringkonnakohtus suurem ajakulu kui maakohtus. Kostja esitas ringkonnakohtus menetlusdokumentidena vaid apellatsioonkaebuse ja menetluskulude nimekirja, mistõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu ei ületanud 9 tundi.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu hinnangul oli asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus ajakulu põhjendatud ca 30 tunni ulatuses, kuid vaatamata sellele vähendas maakohus ajakulu, sest vaidluse põhiküsimuse ei ole oluliselt muutunud. Maakohus vaid nentis, et asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus tegi kostja esindaja põhjendatud toiminguid, kuid ei nõustunud menetlustoimingutele kulunud ajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse põhiküsimused oluliselt ei muutunud. Asja teistkordsel läbivaatamisel keskenduti kohtuistungil tunnistajate ütluste saamisele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi kostja esindaja esitas maakohtus
5. jaanuaril 2020 põhjaliku seisukoha seoses kohtuistungil antud ütlustega, oli osaliselt tegemist põhjendamatu toiminguga. Maakohus ei nõudnud menetluse pooltelt kohtuistungil antud ütluste kohta seisukohti. Kohtuistungil antud tunnistajate ütlusi hindab kohus tõendina lahendi tegemisel ning nende ilma kohtu selge nõudeta süvitsi analüüsimise ajakulu ei ole põhjendatud. Lisaks tegi kostja esindaja enne istungit kokku 11 tunni 45 minuti ulatuses toiminguid, mille tulemuseks ei olnud ühtegi sisulist menetlusdokumenti. Eelnevat arvestades ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel eksinud.
6. Maakohus on kostja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kuulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab kostja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
7. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6