) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-114717 menetlus kooskõlas
Menetlusosalised märkisid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust s.o 175 eurot ja kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. 3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise 3 2-24-114717 hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. 8.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale vähendatud menetluskulu ja pool menetluses tasutud riigilõivust. Ülejäänud kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot (350/2). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. 10.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.