Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-116383 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 209 eurot. Lepingu nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,28% aastas ja intressimäär 9,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 67,43 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 141,57 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 9,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates

1. osamaksest, s.o 20.10.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud
2. osamakseni s.o 20.01.2024 summas 3,87 eurot (1,17+1,06+0,88+0,76). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 23.05.2023 sõlmitud laenulepingu p 4.
3. ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,00 eurot kuus. 25.01.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.10.2023-20.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 4,00 eurot (4 x 1,00). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 4.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 12.03.
4. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 10.04.
5. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.04.
6. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 141,57 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.01.2024 kuni hagiavalduse 2 esitamise kuupäevani 17.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 9,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.
7. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 5,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 141,57 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 18.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,9% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 141,57 eurot, intress 3,87 eurot, haldustasu 4 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5,51 eurot; viivised alates 18.06.2024 kuni põhinõude summas 141,57 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 07.07.24.a ja menetluskulude nimekiri 14.08.24.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning 23.05.23.a sõlmitud krediidikontolepingu nr. xxxx lepingujärgne krediidi kulukuse määr (22,28%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas 23.05.23.a sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 280 eurot ja esindustasu 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule 3 esitamise kulu (

§ 484

.2) 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

§ 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 2 tundi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 320 eurot (100+20+200), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4