1-17-4011/34

1-17-4011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-4011 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kaitsja Mati Senkel Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.J (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 13.12.
2. a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada G.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.J katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada G.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
6. G.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. G.J vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista G.J-ilt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.J-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja G.J-ile. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 21.11.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.10.
10. a kohtuotsusega tunnistati G.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 21-päevase vangistusega. 3 Karistuse kandmise algus oli 08.03.
11. a ja lõpp on 29.03.
12. a. G.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses läbis 22.05.
13. a - 15.06.
14. a sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Isik osales kuuel kohtumisel kaheksast. Puudutud tundide teemad läbis osaliselt individuaal- ja koduse tööna. Osalemise aktiivsus, eesmärgi saavutamine - oli aktiivne osaleja. Programmi läbimise käigus edastatud teadmisi, õpetatud oskusi ja harjutatud neid praktilistes situatsioonides kasutama ning eesmärk on saavutatud. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab G.J-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. G.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel on tal võimalik elama asuda Rummu alevikku ning toetavateks isikuteks on tema lähedased. Kindel töökoht tal puudub. G.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Ta naine viibib praegu haiglas, tal oli raske operatsioon ning ta vajab koju jõudmisel tema abi. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta G.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada G.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna tal on olemas elukoht lähedaste juures. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja aktiivne ning vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Isik on nõus lahendama ka oma alkoholiprobleemi ja asuma ravile. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 7-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib
15. korda. Praegust vangistust kannab varguse eest. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid ajendatud konfliktsituatsioonist ja majandusliku kasu saamisest. Kuritegude vägivaldsus on vähenenud. Kuritegusid soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Kuritegudes on olnud vägivalla komponent. Kuritegudes toimepanemisel ilmnes grupi mõju. Kannatanuks võib olla konkreetne isik (elukaaslane/abikaasa). Vanglamaterjalide kohaselt G.J tunnistab, et on tarvitanud rohkelt kanget alkoholi, alkoholijoobes võib ta muutuda vägivaldseks ja alkoholijoobes on ta toime pannud vägivalla tunnustega kuritegusid. Kuid ennast sõltlaseks ei pea. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholi sõltuvus. On arvamusel, et peab muutma oma alkoholi tarvitamise harjumust, sest saab aru alkoholist kui põhjusriskist. Toimepandud süüteod viitavad impulsiivsusele ning väärale probleemide lahendamisele. Oma heaolule mõeldes ei ole ta arvestanud kaasinimestega ning väära käitumisega on põhjustanud 1 inimese surma ja 1-le inimesele tekitanud kehavigastusi. Röövimise käigus on ta kasutanud vägivalda. Kriminaalhoolduse katseajal pani isik toime grupis uue vägivalla kuriteo. Pikaajalisi eesmärke tal ei ole, pigem on need ebamäärased. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on G.J uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 50 %, vägivaldse kuriteo 4 toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 9 kuu on pannud G.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et G.J püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. G.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased. Kinnipeetava abikaasal oli raske operatsioon ning ta vajab isiku abi ja hoolitsust haiglast koju jõudmisel. G.J on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. G.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/