Obsah (9)

§ 76§ 346§ 349§ 64§ 344§ 63§ 209§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4825 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidl

§ 76

lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu W.W (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 16.08.2016 otsusega tunnistati W.W süüdi

§ 346järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 90 päevamäära.

Ühtlasi mõisteti W.W süüdi

§ 349

järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära.

§ 64lg 1 alusel mõisteti W.W-le liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 192 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati W.W süüdi

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti

§ 209lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.12.2015 otsusega ja 14.06.2016 ning 04.08.2016 määrustega mõistetud karistusega. W.W-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.12.2015.

§ 64lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1. Harju Maakohtu 18.01.2017 määrusega vabastati W.W temale Harju Maakohtu 16.08.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, katseajaga kuni 08.06.
2. W.W kohustati käitumiskontrolli perioodil järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustati W.W alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

1. 16.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles W.W-le määratud elektroonilise järelevalve tähtaja pikendamist ühe kuu võrra, kuna süüdimõistetu ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja alluda elektroonilisele järelevalvele.
2. Tartu Maakohtu 17.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pikendati W.W-le määratud elektroonilisele järelevalve tähtaega ühe kuu võrra.
3. 02.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles W.W ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna viimane ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi ning on toime pannud kaks süütegu. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 14.05.2018 määrusega pöörati W.W-le mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust täitmisele.
5. W.W on karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud tingimusel, et süüdimõistetu allub katseajal käitumiskontrollile ning täidab erinevaid lisakohustusi.
6. Probleemid kriminaalhooldusnõuete korrektse ning nõuetekohase täitmisega tekkisid süüdimõistetul juba paar kuud pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Esimeses erakorralises ettekandes leidis kriminaalhooldaja, et vaatamata korduvatele alkoholi tarvitamise keelu ning elektroonilise valve rikkumistele, on võimalik W.W kriminaalhooldust jätkata. Maakohus nõustus, et süüdimõistetule tuleb anda viimane võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma ning pikendas kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks W.W-le esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega ühe kuu võrra.
7. Süüdimõistetu jätkas varasemat käitumismustrit ning kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele vahetas süüdimõistetu elukohta kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Fikseeriti ka mitu uut liiklusalast süütegu, mis on praeguseks viinud kriminaalmenetluse alustamiseni (kolmel korral mootorsõiduki juhtimine omamata juhtimisõigust). Vaatamata kõigele andis kohus W.W-le veelkord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuna erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungil kinnitas W.W , et on mõistnud alkoholi tarvitamise mõju oma käitumisele ning soovib minna alkoholiravile. Mõned päevad hiljem tarvitas süüdimõistetu taas alkoholi. Pärast seda ei ilmunud ta enam määratud programmi ning kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik temaga kontakti saada.
8. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et W.W käitumine ning kohtulahendiga määratud kohustuste järjepidev rikkumine ei võimalda tema kriminaalhooldust enam jätkata. W.W puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kelle tahe ja ka suutlikkus oma probleemidega tegeleda on vähene. Sõnades on W.W andnud lubadusi enda käitumist 2 korrigeerida, kuid ei ole seda teinud. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud katseajaga seonduva käitumiskontrolli sisu, määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ja nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Senini kohaldatud meetmed ei ole W.W-le mõju avaldanud. Arvestades senist kriminaalhoolduse käiku, on karistuse eesmärke W.W osas võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu W.W kaitsja vadv M. Sikut, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
10. Kaitsja nõustub osaliselt kohtumääruse motiividega selle faktoloogia osas, mis puudutab W.W-le talle kohtuotsusega pandud kohustuste rikkumist, kuid leiab, et resolutsioonina on maakohus teinud ebaõige lahendi, andmata süüdimõistetule võimalust näidata tulevikus oma käitumisega, et ta on suuteline talle pandud kohustusi täitma. W.W on kohtuistungil seletanud, et kohustusi ta eiras. Ta on lõpetanud alkoholi tarvitamise, leidnud töökoha ja ostnud endale eluaseme – korteri (kaebuse lisa). W.W lubab edaspidi olla hoolikas ja täita kriminaalhooldusnõudeid täpselt.
11. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on antud juhul vahistamine ja kohtuotsuse täitmisele pööramine vältimatult vajalik ning miks ei ole põhjendatud W.W-le jätta võimalust karistuse kandmiseks talle kohtuotsusega pandud viisil.
12. Kaitsja osundab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, kus on korduvalt toonitatud, et isiku kestev kinnipidamine on õigustatud vaid juhul, kui see on üldsuse huvides tõepoolest selgesti vajalik ja kui see on kaalukam kui konventsiooni artiklis 5 sätestatud nõue austada isikuvabadust. Kaitsja leiab, et W.W näol ei ole tegemist sellise isikuga, kes ilmselgelt oleks ühiskonnale ohtlik, s.t et tema vangistuses pidamine oleks üldsuse huvidest tulenev.
13. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2018 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi, sh kaitsjatasu nõue, esitatud määruskaebuse kohta kuni 11.06.2018, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole esitatud määruskaebuses selliseid argumente, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, miks tuleb W.W ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
15. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on W.W ärakandmata karistuse täitmisele pööramine vältimatult vajalik. Kokkuvõtvalt on maakohus leidnud, et kriminaalhooldusnõuete järjepidev rikkumine viitab sellele, et W.W puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kelle tahe ja ka suutlikkus oma probleemidega tegeleda on vähene.
16. Samuti ei saa nõustuda kaebuses tooduga, nagu oleks maakohus teinud ebaõige lahendi, andmata süüdimõistetule võimalust näidata, et ta on suuteline talle pandud kohustusi täitma. W.W vabastati tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmiselt, misläbi anti talle võimalus tõestada, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma ning kriminaalhooldusreeglitele alluma. Probleemid W.W-ga hakkasid aga juba katseaja alguses – W.W eiras elektroonilise järelevalve tingimusi ning rikkus alkoholitarvitamise keeldu. Sellest hoolimata ei pööranud maakohus W.W ärakandmata karistust täitmisele, vaid andis 3 talle uue võimaluse, pikendades elektroonilise järelevalve tähtaega ühe kuu võrra. Sellest hoolimata jätkas W.W oma tavapärast käitumist, tarvitades alkoholi, vaatamata sellekohasele keelule, mis päädis ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega (isiku suhtes on algatatud ka korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest kriminaalmenetlus), mistõttu oli kriminaalhooldusametnik sunnitud esitama uue erakorralise ettekande.
17. 02.04.2018 kohtuistungil andis maakohus W.W-le taaskord võimaluse oma käitumist parandada ning tõestada, et ta on suuteline temale pandud kohustusi täitma. Nimelt lükati kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande arutamine edasi ning võimaldati W.W-l jätkata alkoholivastast ravi. W.W oli kohustatud esitama tõendi psühhiaatri vastuvõtul käimise kohta ning samuti ka ampulli paigaldamise kohta. 09.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande lisa, millest nähtub, et W.W oli 07.04.2018 tarvitanud järjekordselt alkoholi (tl 49), s.o sisuliselt pärast toimunud kohtuistungit, kus võimaldati W.W-l alkoholivastase ravi jätkamist. Ühtlasi nähtub kohtutoimiku materjalidest, et W.W selgitused korduvate alkoholitarvitamise keelu rikkumiste kohta on ennast õigustavad ja süüd eitavad – W.W on avaldanud, et joove on olnud tingitud suuloputusvedeliku ja hapendatud kurgivedeliku tarbimisest. 07.04.2018 alkoholi tarbimise kohta on W.W selgitanud, et otsustas eesootava kainuse perioodi tarbeks lubada endale kaks lonksu „Long Drinki“, kuigi isik oli teadlik, et tal on absoluutne alkoholitarvitamise keeld.
18. Arvestades W.W käitumiskontrolli kulgu ning rikkumiste intensiivust, pööras maakohus õigustatult süüdimõistetu ärakandmata karistuse täitmisele. Kriminaalkolleegium hinnangul ei ole vangistusest ennetähtaegne vabastamine W.W-le positiivset mõju avaldanud – isik rikub korduvalt temale kohtu poolt määratud kohustusi. Märkimisväärne on ka seegi, et isik on tegelikkuses käesoleva kohtuotsuse alusel juba vabadusekaotuslikku karistust kandnud ning sellest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole isikut piisaval määral motiveerinud, et W.W asuks täitma temale määratud kriminaalhooldusreegleid.
19. Samuti ei oma siinkohal ka tähtsust asjaolu, et isik on soetanud endale kindla elukoha. Isik oli teadlik, et kriminaalhooldusreeglite rikkumise tagajärjel võib kohus ärakandmata karistuse täitmisele pöörata, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohase esitatud tõendi tähelepanuta, kuna see ei oma sellist tähendust, tänu millele võiks maakohtu määruse tühistada ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramata jätta.
20. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.05.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4