lg 5 alusel allutada U.X katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada U.X-i suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 5, 8 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 90 päevamäära;
järgi (08.01.2013 toimepandud kuritegu) ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 3 rahaline karistus 90 päevamäära, mis arvestades miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot on 288 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat rahalist karistust ühe kolmandiku (30 päevamäära) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. U.X tunnistati süüdi ka
lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 08.12.2015 otsusega ja 14.06.2016 ja 04.08.2016 määrustega mõistetud karistust (2 aastat ja 14 päeva vangistust algusega 08.12.2015) mõistetava karistusega (1 aasta vangistust) osaliselt ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust algusega 08.12.2015.a. Otsuse tegemise seisuga on karistusest ära kantud 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.08.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 08.12.2015.a ja lõpp on 08.06.2018.a. U.X-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta läbis vangistuses sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning on osalenud majandustöödel abitöölisena. Distsiplinaarkaristusi on üks. U.X-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama oma elukaaslasele Xxxxkuuluvasse eramajja XXXX. Elektroonilise järelevalveseadme paigutamiseks on tingimused olemas ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Xxxx andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ettevõttes XxxxOÜ. U.X selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub elukaaslase juurde aadressil Xxxx. Elamispind kuulub elukaaslasele ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Sotsiaaltöötajaga on isikut tõendava dokumendi osas räägitud. Töökoht vabanemisel on olemas. On nõus elektroonilise valvega, on nõus läbima sotsiaalprogrammi ja ravile minema. Abiprokurör Kersti Reinuste toetab U.X-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör U.X-ile katseaja määramist kuni karistusaja lõpuni 08.06.2018 ja sel ajal allutamist
sätestatud käitumiskontrollile ning rakendada elektroonilist järelevalvet perioodiga 4 kuud. Seejuures leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja palub vabastada U.X tingimisi ennetähtaegselt ja aktsepteerida nii vangla kui prokuratuuri seisukohta. Kõik tingimused on selleks olemas, on elukoht, kuhu elektroonilise valve seade paigutada, vabanemisel on tal olemas töökoht ja ta on nõus lisakohustusi täitma. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et U.X-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua 4 tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. U.X on vangistuses osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi. Vangla ja prokurör toetavad U.X-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud U.X-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab U.X-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on U.X-il olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.