Hageja vanemad ei ole suhtluskorras kokku leppinud vaatamata kostja pingutustele. Kostja on pöördunud nii sotsiaalameti, lastekaitse kui perelepituse poole, kuid lapse ema ei ole ühegi pakutud võimalusega nõustunud. Kostja kinnitas 22.08.2024 eelistungil, et alates oktoobrist 2023 ta ei ole lapsega koos elanud ega talle elatist maksnud. Kostja väitis, et tasus reisil olles alates 01.07.2023 vähemalt 50% hageja elamiskuludest. Kostja kinnitusel puudub tal hetkel sissetulek. Kostja elab teiste inimeste abist. Kostjal on olnud raske tööd leida tulenevalt vaimse tervise probleemidest, teda on negatiivselt mõjutanud lapse emast lahkuminek ja lapsest eemalviibimine. Kostjal oli omandatud kutse, aga ta arvab, et see on aegunud, samuti ei ole ta selles valdkonnas tööd teinud. Ta on olnud ettevõtja, aga temale kuuluval ettevõttel majandustegevus puudub. 17.09.2024 istungil teatas kostja, et kolmes äriühingus, kus on juhatuse liikmeks, tasu ei saa, need on põhimõtteliselt mittetegutsevad äriühingud. Regulaarne sissetulek puudub, on lahti öelnud kõigest materiaalsest. Pangakontot pole pikki aastaid kasutanud. Sularaha annavad talle vanemad, pere, sõbrad-tuttavad; osad laenavad ja osad kingivad. Töö eest makstud pole, tasulist tööd pole viimati teinud. Ei näe perspektiivi tööle minna, sest tasu võetakse võlgade katteks ära. Kostja on üritanud end Töötukassas arvele võtta, aga et juhatuse liikme staatuse maha võtmine on pikk protsess, siis on käega löönud sellele. Uurib võimalusi pankroti väljakuulutamiseks, sest X OÜ-l on inkasso ees võlg. X OÜ-l aastal 2020 olnud kasumit 50 698 eurot enam alles ei ole, selle arvelt ongi kostja oma peret ülal pidanud. Kohtuotsuse põhjendused 3. Hageja võttis 22.08.2024 eelistungil tagasiulatuva nõude perioodi 01.09.2023-01.10.2023 eest tasumisele kuulunud elatise osas tagasi, kuna sellel perioodil elasid hageja vanemad perena koos ning kostja andis ülalpidamist vahetult. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagi osalisele tagasivõtmisele. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.09.2023-01.10.2023 eest läbi vaatamata. 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (
) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
lg 2).
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta 3
).
lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
11. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist. 12.
lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul ei eksisteeri
See, kui kostja üksnes soovib lapse eest senisest suuremal määral hoolitseda, ei anna alust
Esmalt tuleb vanematel leppida omavahel kokku suhtluskord või taotleda selle kindlaksmääramist kohtus. Alles kokkuleppe saavutamise või kohtulahendi tegemise järgselt saab kohus
Kohus märgib, et kuigi tõsiselt ei saa võtta kostja väiteid selle kohta, et ta on teinud kõik võimaliku, saavutamaks lapse emaga lapsega suhtlemises kokkulepet. Kostjale on korduvalt selgitatud, mida ta enda ja lapse õiguste kaitsmiseks tegema peab. Teada ei ole, et kostja oleks reaalseid samme ette võtnud. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tal ei ole rahalisi võimalusi taotleda kohtus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kohtu selgituse peale, et tegemist on taolise menetlusega, kus kohtul on aktiivne roll, esindajaid eelduslikult ei vajata ja ainus kulu on 10 eurot riigilõiv, leidis kostja, et siis ta isegi pöörduks kohtu poole. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja ei olnud eelnevalt vaevunud uurima, milline on tema võimalus õiguste kaitseks kohtus. See ei toeta versiooni aktiivsest püüdlusest tegutseda lapse huvides. Samuti ei saa kohus jõuda järeldusele, et juhul, kui ema takistab isa ja lapse suhtlust (millist olukorda ei saa praegu välistada), tuleks jätta elatis välja mõistmata. Lapse ja isa suhtlusõiguse kaitseks on olemas teised abinõud. Kohus selgitab, et kui tulevikus on suhtluskord kindlaks määratud sellises ulatuses, et kuulub elatise puhul arvestamisele, siis on kostjal võimalus tulla kohtusse elatise vähendamise nõudega. 13. Kostja on tuginenud sellele, et tal puudub sissetulek, mis annaks võimaluse elatise väljamõistmiseks seadusjärgses miinimummääras.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Miinimummäärast väiksemas suuruses elatise väljamõistmiseks on alust üksnes juhul, kui esinevad
lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused.
lg 2 kolmandas ja neljandas lauses on sätestatud, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
arvutatud elatise summa; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
kohane elatise summa oli perioodil 01.07.2023 kuni 31.03.2023 260,33 eurot kuus ning on alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kohus mõistab välja elatise järgnevalt: 26.09.2024 seisuga on kogu sissenõutavaks muutunud elatis (sh tagasiulatuv elatisnõue), s.o elatis perioodide 01.07.-31.08.2023 ning 02.10.23-26.09.2024 eest kokku 3762,20 eurot. Alates 27.09.2024 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 287,72 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma)+ 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.