Obsah (13)

§ 1§ 31§ 78§ 86§ 33§ 150§ 23§ 65§ 85§ 87§ 90§ 19§ 89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-10043 Tsiviilasi Säga-Aaviku talu avaldus Tulundusühis

§ 1lg 3 tähenduses.

Maksejõuetuse täpset tekkimise aega on keeruline määrata, kuid tuginedes revidendi tähelepanekutele omakapitali puudulikkuse kohta, teadaolevate kohustuste tekkimise ajale ning juhatuse selgitustele, ilmnesid makseraskused hiljemalt

1. a-l. Asjaolu, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust viitab raskele juhtimisveale. Analüüsimist vajavad viimase aasta jooksul tehtud väljamakseid, et selgitada, kas need on seotud juhatuse liikmetega ja kas nende kaudu võidi eelistada põhjendamatult üht võlausaldajat teistele. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1526 eurot (sh käibemaks).
2. Võlgniku selgituste kohaselt oli ülesanne kogu tegutsemise ajal võimalikult väikeste kuludega turustada väike- ning mahetootjate toodangut jae-, hulgi- ning HoReCa-sektoris (ah koolid ja lasteaiad). Võlgnik oli juba
3. a-l kahjumis. Võlgnik sõltus kaubapakkujatest (talunikest) ning klientidest, kuna võlgnik ise ei tooda, vaid sisuliselt vahendab talunike toodangut, pakkudes vajalikku logistika- ning müügihaldusteenust, mida igal talunikul eraldi omada poleks mõistlik. Kui
4. a lõpus ja
5. a alguses otsustas üks suurimaid jaekliente teha endale kasulikud otsetarnete pakkumised suurematele talunikele, kaotas võlgniku senine tegevusmudel väga olulise osa käibest ning allesjäänud käive ei suutnud katta vajaminevaid püsikulutusi hoolimata faktist, et vähendas oluliselt nii tööjõukulusid kui muid olulisi kuluallikaid, eriti logistikakulusid. Tegevuse jätkamine raskustest hoolimata polnud üksnes juhatuse, vaid peamiselt allesjäänud suuremate talunike otsus, mille osas tehti mitmeid ühiseid koosolekuid. Seetõttu ei olnud mõeldav pankrotiavalduse varasem esitamine, kuna see poleks olnud vastavuses kaubapakkujate, ühtlasi ka võlausaldajate sooviga. Võlgniku pikaajalise, püsivates võlgades tegutsemise tõttu pole võimalik hinnata, millal tekkis maksejõuetus, kuna eesmärk polnud kasumi teenimine, vaid talunike toodete müügi võimaldamine. Võlgnik kaasas suuremaid kaubapakkujaid alati otsustusprotsessidesse, sest nad olid olulised koostööpartnerid. 4 Murelikuks teeb ajutise pankrotihalduri pinnapealne suhtumine. Juba raamatupidamisandmete kättesaamiseks pole astutud ühtegi sammu peale ühekordse küsimise juhatuse liikmelt. Võlgnik omab andmeid maikuu lõpu seisuga, võlad on veelgi suuremad kui aruandes tuvastatud.
6. Võlausaldaja selgituste kohaselt strateegiat talunike raha kasutamiseks võlgniku hüvanguks ei ole olnud. Võlgnik lisas tootjate kaubale juurde ligikaudu 20–40% ning see oli majandustegevuse toimimiseks. Mida ja kuidas seda kasutati, ei saanud kontrollida. Raha ja panka kontrollis juhatus. Maksetähtaeg oli 30 päeva, mida ajapikku hakati pikendama. Võlgniku finantsaruanded, mis kevadel esitati, olid segased. Seal kajastusid klientidelt saamata jäänud rahad, kuigi müügiassistent võttis osaliselt klientidega ühendust ning sellised võlgasid ei olnud. Kõiki ei jõudnud kontrollida, aga mulje jäi, et vara olemasolu on tekitatud näiliselt. Lisaks tunnistas juhatus, et on omale laenu võtnud ning eelisjärjekorras enda ettevõttele arveid maksnud. Teiste võlausaldajate maksmata arved kasvasid. Viimasel koosolekul tunnistas juhatus, et otsivad uusi talunikke tarnijate näol, kuid neile teadlikult ei maksta raha, muidu ei pidavat kaupa andma. Peale seda otsustas võlausaldaja kauba tarnimise lõpetada. Suuremad talunikud lahkusid ühistust või lõpetasid kauba tarnimise tekkinud maksmata arvete tõttu varem ning otsisid uusi müügivõimalusi. Mingisugust tagaselja kokkuleppeid jaekettidega ei olnud. Peale suuremate tootjate lahkumist ei olnud juhatus koostööaldis logistikatasusid vähendama. Pakuti varianti osaleda koolide toiduainete hankel. Juhatus ei soovinud selles osas koostööd teha. Praeguseks tarnivad ühistus olnud talunikud kaupa otse ise poodidesse ning teadaolevalt arvete tasumisega jaekettidel probleeme ei ole. Tegu on väga raske juhtimisveaga. Kahtlus tekib kuriteo tunnustega teo toime panemise osas, kuna juhatus kasutas võlgniku vara eelistades oma isiklikke huvisid. Oma ettevõttele maksis arved ning lahkus koheselt juhatusest, kui pankrotihoiatus esitati. Ka võlgnikule kuuluvad sõidukid ning sisse ostetud import puu- ja juurvilja kaup oli juhatuse isiklikus valduses. Pärast pankrotihoiatuse esitamist on juhatuse liige saatnud talunikele manipuleerivaid kirju, et kui talunikud esitavad pankrotiavalduse, peavad ise võlad kinni maksma. Kokkuvõttes süüdistatakse teisi ning juhatus ei soovi vastutust võtta. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 7.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

5 Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks (vähemalt 105 491,30 eurot) muutunud nõudeid, võlgniku kohustused ületavad vara väärtust (esialgsel hinnangul on võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtus 28 400 eurot). Võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste täitmiseks. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on võlgniku enda kinnitusel lõppenud ning ta ei ole suutnud oma kohustusi täita vähemalt alates

1. a oktoobrist. Võlgnik ei ole sõnaselgelt võlausaldaja nõudele ega maksejõuetusele vastu vaielnud, vaid on
2. septembril 2024 avaldanud, et pankrotimenetlus on möödapääsmatu (dtl 47). Kohus saab võlgnikust aru selliselt, et võlgnik nõustub, et on maksejõuetu. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
3. Kohus nimetab pankrotihalduriks O.Y , kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

1. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks
2. november 2024 kl 11.45 (

§ 78lg 1).

10. Kohus kohustab võlgnikku

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 25. november 2024 kl 11.45. Kohus hoiatab

§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 11. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33). 12.

Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 2).

13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1586 eurot (sh käibemaks). 14.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest 6 alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

14.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh päringute esitamist ja nende analüüsi, vara olemasolu ja asukoha väljaselgitamist, kontode analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1586 eurot (sh käibemaks). 14.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 150lg 2).

Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (

§ 150lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

14.4.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Business Law Firm OÜ (käibemaksukohustuslane (nr EE101793410). Seega sisaldab tasu käibemaksu käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

1. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
2. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (

§ 85lg 1).

Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (

§ 87

lg-d 1 ja 2).

§ 90

näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85–89 sätestatut vastavalt

§ 19

lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

§ 89

lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

§ 89lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

7 (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 8