KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2209 Haldusasi Politsei

) § 36 2 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb

§ 361lg 1 nimetatud põhimõte ja § 36 1 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kinnipidamise alused.

Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollisid PPA piirivalvurid 28.07.2024 Tallinnas, UusSadama 24, D-terminalis Tallink MyStarile (väljub 07:30 Helsingisse) väljuvaid jalgsi reisijad. Kontrolli võeti terminali kolmandal korrusel ka araabia päritolu välimusega isik, kes nimetas ennast W.D-ks . Tal puudusid dokumendid, kuid väitis ennast olema iraanlaseks ja 3-24-2209 rääkis vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli tal W.D W.D nimele ning ta soovis minna laevaga Helsingisse. Isik väitis, et saabus 28.07.2024 hommikul otse Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Kuna isik viibis riigis seadusliku aluseta, peeti ta 28.07.2024 kell 06:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Kinnipidamiskeskusesse vormistamisel (umbes kell 08:20) taotles isik suuliselt rahvusvahelist kaitset. Tema kinnipidamine vormistati ümber ning seda jätkati VKRS § 36 1 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Samal päeval võeti rahvusvahelise kaitse taotlus vastu ja isikuga korraldati vestlus riiki saabumise asjaolude välja selgitamiseks. Isik selgitas, et koduriigis on oht tema elule ja tervisele, sest tema naise pere soovib teda Iraagis tappa ja tema kodu rünnati. Ta selgitas, et lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 dollarit), milleks kasutas Iraagi passi. Schengeni alale sisenes Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise marsruut oli: Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Saksamaa, Tšehhi, Poola, Leedu, Läti, Leedu. Eesmärgiks oli jõuda Soome. Ta kasutas Soome jõudmiseks teise isiku abi, kellega oli ühenduses telefoni teel. Telefoni kaotas Eestisse tulles vahepeal ära. See teine isik oli öelnud, et tema juurde tuleb süürlane, kes annab talle laevapileti. Isik väitis, et saab oma sugulastega ühendust võtta, kes saaks tema dokumentidest koopia saata. Isikul ei olnud passi ega mobiiltelefoni. Isikul oli kaasas sularaha 110 eurot. PPA on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud ning isik on varasemalt ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smugeldaja abi ja võib ka seda tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. Samuti pole usutavad isiku ütlused mobiiltelefoni kaotamise kohta vahetult enne Eestisse saabumist. Isiku asjade seast leiti tšekk (28.07.2024 kell 10:56), millelt on näha, et 15,90 eurot on tasutud pangakaardiga, kuid isiku asjade seas ei ole pangakaarti. Seega on tõenäoline, et isik andis vahetult enne sadamasse saabumist ära enda mobiiltelefoni, passi ja muud dokumendid, mis tõendaksid tema isikusamasust või mis annaksid informatsiooni tema reisiteekonna kohta. PPA-l on alus arvata, et sadamas eelnevalt kontrollitud isikud võisid olla seotud isiku reisiga Soome Vabariiki. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Soome. Tal on selleks olemas kontaktid ja kogemus. 2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Puudutatud isik vaidles taotlusele algul vastu, kuid hiljem avaldas, et kui tal oleks telefon, siis ta poleks vastu kinnipidamiskeskuses viibimisele. Telefon on vajalik, et võtta ühendust oma perekonnaga, kes saadaksid talle vajalikud dokumendid. PPA esindaja selgitas, et puudutatud isikul on võimalik taotleda PPAlt endale telefon. Samuti soovis puudutatud isik arsti vastuvõtule, mida PPA esindaja samuti lubas korraldada. 3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.07.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa W.D kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.09.2024 (k.a). Halduskohus leidis, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 361lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik W.D suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Kohtupraktikas on leitud, et põgenemisohu tuvastamisel ei ole paigutamisega majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega võimalik isiku kättesaadavust varjupaigamenetluses tõhusalt tagada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-148-14, p 19). Seejuures ei tagaks leebemad järelevalvemeetmed soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet korraga (vt RKHK 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Seega on põgenemisohu tuvastamise tõttu kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede

§ 36¹ mõttes (vt RKHK 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17).

Puudutatud isikul puuduvad Eestis perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. 4. W.D esitas 07.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse anda talle riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 08.08.2024 määrusega taotluse ja andis puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks siinses haldusasjas. Ringkonnakohus käsitas isiku 07.08.2024 taotlust puudustega määruskaebusena ja jättis selle käiguta. Puudutatud isik esitas 19.08.2024 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada halduskohtu 29.07.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA 29.07.2024 taotlus rahuldamata. Määrus on põhjendamatu ja alusetu. Arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste ega tegelike asjaoludega. Ei olnud alust isiku kinnipidamiseks

§ 361 lg 2 p 1 alusel.

Ta avaldas vastustajale oma nime ja kodakondsuse. Puudutatud isik nõustub, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida, kuid selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Isik oleks vastustajale kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades ega kavatse põgeneda. Vastustaja ja kohus ei ole põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga, et täidetud on VSS § 68 p-s 8 sätestatud asjaolu, kuna isik ületas ebaseaduslikult Eesti piiri. Puudutatud isik on ütlustega selgitanud, miks ta oli sunnitud selliselt tegutsema, kuid kohus ei ole seda arvestanud. Põgenemise ohu esinemise kriteeriumid on küll kirjeldatud VSS §-s 6 8, kuid põgenemise ohu olemasolu tuvastamisel ei saa lähtuda ainult selles sättes loetletud alustest, vaid seda tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Isik on menetluse käigus selgitanud, miks ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse 3

§ 29lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

Kuna puudutatud isik ei esitanud varjupaigataotlust väljasaatmise vältimise eesmärgil ning tema põgenemisohtu ei ole piisavalt põhjendatud, oleks tema puhul pidanud kaaluma

§-s 29 toodud meetmete kasutamist kinnipidamise asemel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata. 9.

§ 361

lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole

§ 36

1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad.

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. PPA taotles isiku kinnipidamist

§ 361lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel.

Nimetatud sätete järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1); isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Halduskohus leidis, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on nendel alustel põhjendatud. 10.

§ 361

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32 art 13 lg 1 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus.

§ 14

lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Ringkonnakohus leiab, et

§ 36

1 lg 2 p-d 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Kohtumaterjalidest nähtuvalt ei olnud puudutatud isikul PPA-le esitada ühtegi dokumenti või nende koopiat. Samas on asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isik PPA-le avaldanud oma isikuandmed ja kodakondsuse. Kuna puudutatud isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2024 määrus nt 3-23-2962, p 10 ja 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p 9). Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevad

§ 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, kinnipidamine neil alustel on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. 4

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on algusjärgus. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus asjakohaselt, et PPA-l on puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud menetluse raames vaja teha erinevaid menetlustoiminguid ning see eeldab, et isik peab PPA-le olema kättesaadav. PPA-l tuleb eelkõige kontrollida, kas puudutatud isikuga seotud isiklikud asjaolud õigustavad temale rahvusvahelise kaitse andmist. Samuti tuleb PPA-l kontrollida, kas tegemist on Iraagi Vabariigi kodanikuga, nagu ta ise väidab. Selleks tuleb puudutatud isikuga vestelda ja kõrvutada tema väiteid muudest allikatest saadud infoga. Isiku valduses ei olnud dokumente ega tõendeid, mis tõendaksid tema poolt väidetud probleemide olemasolu ja vajadust kaitse järele. PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on

§ 181lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.

13. Ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). 14.

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 6 8 p-dest 3 ja 6 tulenev põgenemisoht, st on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 15. Ringkonnakohtu hinnangul esineb puudutatud isikul põgenemisoht. Eksisteerib põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Isiku seniste selgituste kohaselt tuli ta Schengeni alale ebaseaduslikult, kasutades selleks edasitoimetajate abi. Tema isikusamasus ja kodakondsus on seni määratletud vaid isiku enda ütluste põhjal ning neid tuleb PPA-l põhjalikumalt kontrollida. Kohtuistungil selgitas isik, et kuna ta suundus Türgist Bulgaariasse ja sealt saadeti ta Türki tagasi, siis kaotas ta dokumendid / sai dokumentidest lahti meelega, et vältida sama olukorra kordumist. Kuna isikul pole dokumente ega nende koopiaid ning PPA ei saa täiendava teabe saamiseks rahvusvahelise kaitse menetluses saatkonna poole pöörduda, tuleb PPA-l kasutada muid võimalusi ja kanaleid kontrollimiseks, kas tegemist on Iraagi Vabariigi kodanikuga, nagu ta ise väidab. See võtab rohkem aega. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku ütlustest võib järeldada, et ta otsib kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Puudutatud isiku kinnipidamisel Tallinnas, Uus-Sadama 24, D-terminalis, oli tal laevapilet ning soovis minna laevaga Soome. Seda, et tema tegelik eesmärk oli jõuda Soome, kinnitas isik ka kohtuistungil. Isiku varasem käitumine näitab, et reisidokumendi puudumine pole takistanud tal ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, Schengeni alal oleks see iseäranis 5

§ 361lg 2 p 4 alusel lubatav.

18.

§ 361

lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist

§ 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga.

See kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 23).

1. Puudutatud isikul oli selge motivatsioon takistada enda võimalikku väljasaatmist ning põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isiku enda sõnul sisenes ta Schengeni alale Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise marsruut oli isiku sõnul järgmine: Bulgaaria, Serbia, siis Bosnia, kus viibis laagris, Sloveenia, Horvaatia, Itaalia, Itaaliast rongiga Saksamaale, sealt edasi Tšehhi ja siis riigid, mis jäävad enne Eestit (dtl 16). Halduskohtule esitatud materjalide kohaselt pidas PPA puudutatud isiku kinni 28.07.2024 kell 06:40, kui ta üritas ebaseaduslikult pääseda Tallinna Vanasadamast 28.07.2024 07:30 väljunud laevale MyStar ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse, kuna tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus (dtl 18). Kinnipidamisel antud ütluste kohaselt saabus isik Eestisse 28.07.2024 hommikul Lätist, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles peale seda, kui ta oli kinnipidamiskeskusse sisse vormistatud. Enne seda läbis ta mitmeid liikmesriike, kuid ta ei taotlenud esimese turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestisse saabudes ei pöördunud ta ise PPA poole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Lisaks on puudutatud isik korduvalt kinnitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda Soome. On usutav, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata liikuda edasi Soome, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Seda ei muuda ka PPA taotluses kirjeldatud asjaolu, et PPA ei jõudnud isikule protokolli tutvustada, kuna araabia keele tõlk polnud kohe kättesaadav ja enne protokolli tutvustamist jõudis isik suuliselt taotleda rahvusvahelist kaitset.
2. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-526