KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-9757 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Q Q hagi Eesti Vabariigi (Vir

§ 770

lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi.

§ 762

sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

§ 770

lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama hagis väidetud ajal. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud tervishoiuteenust osutada. Kostja on seisukohal, et käesoleval hetkel (hagis) ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude elementi.

1. Hageja on olnud vangla tervishoiutöötajate pideva jälgimise all, ta on käinud jooksvalt erinevate tervishoiutöötajate vastuvõttudel, kuid esmakordselt on ta xxx küsimuse teemaks võtnud 15.03.
2. a vestlusel üksuse õe A.J (ravilugu 225). Infektsionist ei pidanud erakorralist sekkumist vajalikuks ning pidas patsiendi (hageja) üldist tervislikku seisundit arvestades mõistlikuks kaaluda ravi alustamist peale seda, kui uus ravim on vanglasse saabunud. Hageja sai xxx ravi. Sama toimeainega ravimid võivad turul olla erinevate kaubamärkide all. Hagejale ordineeritud ravimid on nähtavad tervisekaardilt, samuti on näha see, et talle on korduvalt tervishoiutöötajate poolt erinevate ravimite vajadust ja toimet selgitatud. EKSPERTIIS
3. Kohtu 14.10.
4. a määrusega määrati kohtuarstlik ekspertiis.
5. Ekspertiisi teostas kohtuarst-ekspert M V. Kohtule esitati 20.01.
6. a ekspertiisiakt nr 19E-xxx. 3 MENETLUSE EDASINE KÄIK
7. Viru Maakohtu 29.05.
8. a kohtuotsusega jäeti Q Q hagi rahuldamata.
9. Tartu Ringkonnakohtu 23.11.
10. a kohtuotsusega rahuldati Q Q apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Viru Maakohtu
11. mai
12. a otsus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus märkis, et kui õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole teinud kindlaks, miks raviga ei alustatud varem ning kas kostja poolt hagejale alles
13. a määratud ravim oli ainuke võimalus xxx raviks ja muud alternatiivsed ravivõimalused puudusid täiesti. Kostja väitel oli hageja vereanalüüsiga tuvastatud xxx sobiv ravim xxx, kuid asja materjalidest ei selgu, kas enne selle ravimi Eesti turule jõudmist ja kostjale kättesaadavaks muutumist ei oleks üldse hagejal xxx-xxxi ravida saanud. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul kontrollida tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva teavitamiskohustuse rikkumise või mittenõuetekohase raviga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusi: seega seda, kas kostja on rikkunud hageja teavitamiskohustust ning kas kostja ei oleks saanud alustada hageja raviga varem. Maakohtul tuleb hinnata, kas hagejale on tekkinud hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
14. Kohus määras 25.04.
15. a kordusekspertiisi, esitades eksperdile alljärgnevad küsimused:

§ 770

lg 3, mille kohaselt patsient peab tõendama raviviga, samuti lg järgi tekkinud kahju. Hageja ei ole tõendanud kumbagi 4 komponenti. Esiteks ei ole ka täiendavas ekspertiisis tuvastatud tervishoiuteenuse osutaja raviviga. Kostja on olnud läbi menetluse kestval seisukohal, et tervishoiuteenus oli vähemalt keskmise kvaliteediga ning seda kinnitas ka 25.04.2024. a ekspertiisijäreldus. Seega on täitmata hageja esmane ja olulisim tõendamiskoormis – tema väide, et ravi ei olnud nõuetele vastav. Teine ja mitte vähemtähtis on asjaolu, et nagu viimases komisjoniekspertiisis tuvastati, on tegelikult hageja ise hüpertooniatõve jt kaasuvate haiguste raviskeemide rikkumisega teinud võimatuks tema terviseseisundi dünaamika adekvaatse hindamise. Ekspertiis tõi välja ka selle, et hagejal diagnoositud X-xxx ei vaja erakorralist sekkumist ning ravi Xxxiga oli adekvaatne. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ravi oli arstiteaduslikus mõttes hilinenud (ehk siis oleks tehtud raviviga), nagu ta paljasõnaliselt väidab. Võimalik tervisekahju saaks hüpoteetiliselt seisneda selles, kui patsiendi esmasest diagnoosist kuini teavitamiseni ja ravi alustamiseni oleks tekkinud terviseseisundi negatiivne muutus. Käesoleval juhul hageja seda tõendanud ei ole. Isegi kui täiesti hüpoteetiliselt eeldada, et kostja hilines hageja X-xxxst teavitamisega (millele kostja vastu vaidleb), siis oleks hageja TsMS § 230 lg ja

§ 770

lg 3 ja 4 tõendamiskoormise järgi pidanud tõendama, et selline teavitamine oleks pidanud toimuma varem, raviga oleks saanud varem alustada ning kostja tegevus (viivitus) tõi kaasa kahju (terviseseisundi muutuse). Kui eeldadagi hageja väite, et tal oli xxx 12.04.

1. a esmaste proovide võtmise ajal, õigsust, siis oli tal haigus (tervisekahju) olemas juba vanglasse saabudes ning ekspertiis ei tuvastanud, et tema terviseseisundi dünaamikas oleks xxxst tingituna negatiivsed muutused toimunud.
2. Hageja kohtukõne kirjalike teese ei esitanud, kuid esindaja märkis oma 06.03.
3. a kirjalikus seisukohas järgmist. Ringkonnakohus on andnud suunised asja edasiseks arutamiseks. Ringkonnakohus on muuhulgas öelnud: Ringkonnakohus leiab, et kui õendusanamneesi ja haigusjuhtumi põhjal võib asuda seisukohale, et positiivne leid oli hagejal juba aastal 2014, siis oleks maakohus pidanud selgitama välja, miks hageja suunati alles 2018 infektsionisti vastuvõtule ning miks haiguse kulgu koheselt jälgima ei hakatud. Hageja väidab, et kostja rikkumine seisnebki eelkirjeldatud kahes ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolus:

) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse 5 osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 16.

§ 762

sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 17.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 18.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

1. Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 77150) andmetest. Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused. 19.
2. Viru Vangla õendusanamnees 15.04.2014: patsient Q Q. Anamneesis xxxx
3. aastal. Kaasuv haigus: xxx. 19.
4. Viru Vangla väljavõtted haigujuhtudest. Haigusjuht nr A771 2018: 18.04.
5. a võetud veri xxx, saadetud laborisse – xxx. Haigusjuht nr A778 2018: 18.04.
6. a xx xxx. Haigusjuht nr A1224 201: 24.04.
7. a xxx. Haigusjuht nr A1274 201: 24.04.
8. a xxx Haigusjuht nr A1430 201: 25.04.
9. a kinnipeetav kutsub üksuseõde. Kinnipeetav palub, et saaks kirjalikult tema vereanalüüside vastused. Antud seletused, et isik peab kirjutama taotluse, siis saame anda vastuse, kuid kinnipeetav ei soovi seda teha, kuna ei soovi, et valvemeeskond või keegi teine oleks teadlik, et tal selline xxx kahtlus on. Mures ka enda xxx tõttu. Palub kasvõi xxx maksa toetavaks ravimiks endale panna. Kokkuvõte ja soovitused: soovitatud kirjutada avaldus, et soovib teada enda analüüside vastuseid. Õde lubas minna ise isiklikult võtta 26.04.
10. a see taotlus isiku käest ära ja toimetada üksusesse. xxx 1 × 3 kuni 25.05.
11. a, pandud pinalisse alates 26.04.
12. a. Haigusjuht nr A1867 201: 02.05.
13. a kella 13;58 paiku kutse kambrisse, kinnipeetaval mingid probleemid xxx. xxx. Haigusjuht nr A2392 201: 09.05.2018 kinnipeetav tagasi vanglas. xxx. Haigusjuht nr A2399 201: 09.05.2018 . a kell 10:39 toodud tagasi haiglast, kuhu viidi erandkorras. xxx 6 19.
14. SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarse epikriisi andmetel viibis Q Q ravil 02.05– 09.05.
15. a erakorralisena. Diagnoosid: xxx 07.05.
16. a ultraheliuuring kõhu- ja vaagnapiirkonnast: kliinilised andmed – xxx 07.05.2018 VR/24T: xxx 09.05.2018 kompuutertomograafiline uuring peaajust: kliinilised andmed – xxx Kirjutatud välja 09.05.
17. a meditsiinilise transpordiga meditsiiniosakonda Viru vanglasse heas üldseisundis. xxx 19.
18. Viru Vangla haigusjuht nr A4579 201, 06.06.
19. a: anamnees – xxx 19.
20. xxx ambulatoorne epikriis nr 2890, digiloo haigusjuhtum nr A1258 2019: anamnees – xxx
21. Kostja esindaja selgituste kohaselt tuli X-xxx tõhus ravim Xxx Eestis müügile
22. aasta teisel poolaastal. Hageja saab seda ravimit alates 04.09.
23. a, sest ravim on kallis ning seda ostetakse riigihanke korras.
24. 02.05.
25. a diagnoositi hagejal SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx
26. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on muutnud insuldijärgselt arsti poolt määratud raviskeemi. Ravimid on toimeainepõhised, st erinevad ravimitootjad toodavad erinevate kaubamärkide all ravimeid, kuid tähtsust omab ravimi toimeaine. xxx toimeaine on xxx ja xxx toimeaine on xxx ja xxx. Hagejale määratud ravimid xxx ja xxx sisaldavad sama toimeainet (xxx, xxx, xxx).
27. Eeltoodust tulenevalt on hageja ravi vanglas olnud vastavuses erialaarsti poolt ordineeritud juhistele. 24.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn xonditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. 25. TsMS § 293 lg 1 kohaselt kohtul on menetlusosaliste taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Selleks, et täita ringkonnakohtu juhiseid, määras kohus kordusekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt Q Q on toimetatud Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 12.03.2014. a. Samal päeval tehtud tervisekaardi sissekande põhjal on kinnipeetava seisund xxx. 26. Ekspertiisiakti kohaselt X-xxx ei ole erakorralist sekkumist nõudev haigus ning selle raviga alustamine sõltub paljudest erinevatest teguritest (sh kaasuvad haigused, patsiendi üldseisund, laboratoorsete uuringute tulemused, sobiva ravimi kättesaadavus

1. jm)ning vastava 7 raviotsuse teeb infektsioonhaiguste arst. Xxx raviga alustamise viibimist antud juhul ei saa hinnata arstlikuks veaks ning see ei ole põhjustanud Q Qle märgatavat tervisekahju. 27. Ekspertiisiakti kohaselt kuna X-xxx esmase positiivse analüüsitulemuse osas on andmed vasturääkivad, siis puudus objektiivne alus nimetatud haiguse diagnoosimiseks enne 03.08.2018. a. Raviskeem Xxxiga oli asjakohane ja vastas arstiteaduse keskmisele tasemele. Vastuseks küsimusele „Milline oli Q Q terviseseisundi dünaamika X-xxx diagnoosimisest (või ajahetkest, kui diagnoosimine muutus võimalikuks) kuni:
2. a)Ravimi Xxx Eestis üldiselt kasutusele võtmiseni;
3. b)eelmises punktis märgitud ajahetkest kuni ravi alustamiseni 04.09.2019. a?“ vastasid eksperdid: Q Q terviseseisundi dünaamika nimetatud ajavahemikel ei ole adekvaatselt hinnatav, kuna kinnipeetav rikkus süstemaatiliselt temale kaasuvate haiguste (sh hüpertooniatõve) tõttu määratud ravirežiimi. Eksperdid märkisid, et Q Qle vanglas osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse keskmisele tasemele. Q Q terviseandmetele tuginedes ei ole X-xxx ravi kohene mittemääramine toonud talle kaasa märgatavat tervisekahju. Küll aga ravimata jäänud xxx ja xxx ning on suurimaks xxx haiguste (sh xxx ja xxx) riskifaktoriks. Vangla tegevust Q Q X-xxx käsitlemisel ei saa hinnata arstlikuks veaks. 28. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb väidetava kahju osas ainult enda tõendamata ning subjektiivsetele hinnangutele. 29. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8