KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-307 Haldusasi X kaebus Eesti Sotsiaal

e tase 7 Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, volitatud esindaja Fredy Bogomolov Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.11.2024 a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esitas 01.10.2023 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile sotsiaaltöötaja

e taotlemise avalduse tase 7 taastõendamiseks (dtl 214). Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsiooni hindamiskomisjon hindas 24.-25.10.2023 sotsiaaltöö

e taotlejaid, sh X taotlust sotsiaaltöötaja

e, tase 7, sotsiaaltöö eakatega, taastõendamiseks (dtl 123). Hindamiskomisjon leidis X kohta järgmist (dtl 125): Taotleja kirjutab uuesti kohustusliku kompetentside osa, kuid tasemel 6. Taotleja tunnistas vestlusel, et ei olnud taastõendamise nõuetest aru saanud, kuid hindamiskomisjon on veendunud, et vajalikud teadmised sotsiaaltöös ning viimasel viiel aastal praktilised kogemused sotsiaaltöö tasemel 6 on taotlejal olemas. Samas peab taotleja neid ka piisavalt kirjalikult väljendama. Vestlusel rõhutas taotleja korduvalt, et tema professionaalse tegevus on seotud eelkõige klienditööga ning vahetul suhtlusel klientidega, kuid see ei ole piisav sotsiaaltöötaja tase 7 taotlemiseks/taastõendamiseks. Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei ole võimalik taotlejal taastõendada, kuna kirjalikust analüüsist selgus, mis sai kinnitust ka vestlusel, et taotleja on vahetanud töökohta ning viimastel aastatel puudub regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöö eakatega kõigi erinevate aspektidega. Hindamiskomisjon tegi ettepaneku: Taotleja esitab uue eneseanalüüsi sotsiaaltöötaja

e tase 6 kohustuslike kompetentside hiljemalt 8. detsembriks. Komisjon viib läbi uue kirjaliku hindamise ja 1

uta. Taotlejale ei anta

e sotsiaaltöötaja tase 6, juhul kui taotleja ei esita tähtaegselt uut eneseanalüüsi või kirjaliku eneseanalüüsi uuel hindamisel jäävad osad kohustuslikud kompetentsid tõendamata. Eneseanalüüsi hindamislehe (dtl 127jj) kohaselt sai taotleja nõutavast vähem punkte valdkondades B.3.

1. – klienditöö, B.3.
2. – töö gruppidega, B.3.
3. – teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine, B.3.
4. – spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine, B.3.
5. – sotsiaalvaldkonna arendamine ning spetsialiseerumisega valitud kompetentsis B.3.12 – sotsiaaltöö eakatega. 2.

ekomisjoni 15.11.2023 protokollis nr 5 (dtl 133) on leitud, et taotleja esitab uue eneseanalüüsi sotsiaaltöötaja

e tase 6 kohustuslike kompetentside kohta hiljemalt

1. detsembriks. Komisjon viib läbi uue kirjaliku hindamise ja täidab ära uuesti täiendatud eneseanalüüsi põhjal hindamisvormi H
2. Taotlejat vestlusvooru teist korda ei

uta. Taotlejale ei anta

e sotsiaaltöötaja tase 6, juhul kui taotleja ei esita tähtaegselt uut eneseanalüüsi või kirjaliku eneseanalüüsi uuel hindamisel jäävad osad kohustuslikud kompetentsid tõendamata.

ekomisjoni 04.12.2023 koosoleku protokolli nr 6 kohaselt vastas taotleja ettepanekule järgmist: Palun edastada dokument tase 7 mitte määramise kohta, mida soovin asuda vaidlustama. Ma ei nõustu tase 6 taotlemisega nagu Teie saadetud kiri seda pakub. 3.

ekomisjon otsustas sama protokolliga (dtl 135) mitte anda Xle

et sotsiaaltöötaja, tase 7, spetsialiseerumine „Sotsiaaltöö eakatega“. Otsuse põhjendused (dtl 137 jj): - B.3.2 Teenuste korraldamine ja osutamine. Tõendamata jäi, et taotleja oleks koostanud ekspertarvamusi teenuste osas. Taotleja kirjeldab eestkoste protsessides sotsiaaltöötajana kohtule arvamuste koostamist või iseloomustuste kirjutamist, kuid see erineb oluliselt ekspertarvamuste kirjutamisest teenuste osas. - B.3.5 Töö gruppidega. Grupitöö kompetents jäi tõendamata, sest ei selgunud, kas taotlejal on grupitöö läbiviimise praktiline kogemus sotsiaaltöö mõttes. Huviringidesse suunamist ja supervisioonigrupis osalemist ei saa võrdsustada grupitöö läbiviimise kogemusega sotsiaaltöös. - B.3.6 Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine. Selgus, et teavitus- ja ennetustööga tegeleb taotleja asutuse klientide, nende lähedaste ja muude üksikisikute tasandil, kuid tegevus kogukonna ja ühiskonna tasandil on minimaalselt kirjeldatud, pidades silmas just professionaalse sotsiaaltöö konteksti. - B.3.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine. Taotleja küll osaleb/planeerib võrgustikutööd klienditöö tasandil, kuid tase 7 eeldab nii meeskonna juhtimist kui ka võrgustike juhtimist, mis ei ole seotud konkreetsete klientidega. - B.3.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine. Taotlejal on küll võimalust avaldada arvamust ja anda sisendit oma asutuse tasandil, kuid taotlejal puudub valdkonna arendamise juhtimise/algatamise kogemus, samuti ei ole valdkonna arendamine ja poliitika protsessides osalemine taotleja tööülesanne. - B.3.12 Sotsiaaltöö eakatega. Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei ole võimalik taotlejal taastõendada, sest kirjaliku analüüsi põhjal ja ka vestlusel selgus, et taotleja on vahetanud töökohta ning viimastel aastatel puudub tal regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega kõigi

estandardis toodud aspektidega. Taastõendamisel tuleb ka spetsialiseerumiste valikul tõendada professionaalset tegevust ja enesearengut valitud valdkonnas. Hindamiskomisjon hindas

e taotleja kompetentsust, mis on

eseaduse mõistes edukaks

etegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Sotsiaaltöö

e taotlemisel on oluline omandatud haridus, teoreetilised teadmised, praktiline töökogemus ja ka

etööks sobivad hoiakud. Taastõendamisel on fookuses peamiselt viimase viie aasta professionaalne töökogemus ja areng. 2

estandardi tegevusnäitajates, millest on asjakohased järgmised: - Ekspertarvamuste koostamine ja esitamine. Koostab oma ametikohast ja/või professionaalsest kompetentsusest lähtudes ekspertarvamusi teenuste kohta. - Grupitöö ettevalmistamine. Kliendi olukorra hindamisel tunneb ära probleemid, mis on lahendatavad või leevendatavad grupitöö abil; motiveerib klienti grupitöös osalema; loob grupitööks tingimused. - Grupitöö läbiviimine. Algatab grupi, sh valib klientide probleemidele vastava grupitüübi ja meetodid; viib läbi grupitööd, kasutades grupi ressursse liikmete abistamiseks; juhib grupiprotsesse; lõpetab grupitöö, viies läbi lõpetamisrituaalid, sh annab liikmetele tagasisidet, teeb grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele. - Kogukonna aktiveerimine. Kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; teeb koostööd meediaga, selgitades probleeme ja kajastades edulugusid. - Võrgustiku juhtimine. Juhib võrgustiku tööd; korraldab võrgustikukohtumisi, kaasates kõiki vajalikke osapooli; koostab ja edastab kohtumiste kokkuvõtted kokkulepitud viisil. - Osalemine poliitikakujundamise protsessis. Osaleb poliitikamuudatuste ettevalmistamisel ja väljatöötamisel, tehes ettepanekuid strateegiadokumentide ja eelnõude osas. 4. Vastustaja 12.01.2024 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata (dtl 15): - Sotsiaaltöötaja

e ei ole tähtajatu ja see kehtib 5 aastat.

e taastõendamisel tuleb oma pädevused eneseanalüüsis selgelt välja tuua, et hindamiskomisjonil oleks võimalik kompetentsust hinnata. Selleks on võimalik kasutada eneseanalüüsi vormi, nagu vaide esitaja ka tegi, või ka ilma vormi kasutamata. - Hindamiskomisjon ei pea hindamisel lähtuma 5 aastat tagasi tehtud hinnangust. Taastõendamisel hinnatakse pädevusi uuesti. - Esitatud materjalidest lähtuvalt leidis

ekomisjon, et vaide esitaja võiks taotleda

et tasemel 6. - Praeguses voorus

e mittesaamine ei tähenda seda, et

e taotleja peaks sotsiaalvaldkonnas töötamisest loobuma. 5. X esitas 01.02.2024 kaebuse (täiendatud 25.06.2024 ja 23.09.2024) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon MTÜ 04.12.2023 otsuse nr 6 ja 12.01.2024 vaideotsuse nr ST1 tühistamiseks ning kohustamiseks anda kaebajale sotsiaaltöötaja

e (

1. tase).
2. Vastustaja on kirjeldanud

e taastõendamise protsessi väga pinnapealselt, millega on sisuselgitus jäänud lahtiseks ning eri osapooltele mitmeti tõlgendatavaks. Kaebaja on taastõendamise dokumendid esitanud ning seega taastõendamise eeltingimused nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja kasutas nõuetekohast eneseanalüüsi vormi. 2. Kaebaja on otsuses väidetavad puudulikud kompetentsid esmataotlemisel 2018. aastal edukalt tõendanud. Kaebaja ei pidanud neid eneseanalüüsis taastõendama.

e taastõendamisel ei tehta samas mahus kontrolli nagu

e esmatõendamisel, vaid kontrollitakse taotleja reaalset töökogemust ja enesetäiendamist. Vastustaja kinnitas, et kaebaja täitis formaalselt

e andmise korra p-i 2.3.2 nõuded. 3. Kuigi

estandardit on vahepeal uuendatud, on põhikompetentsid jäänud samasisuliseks ning eakatega töö kompetents (B.3.12) oli 2018. a kehtinud

estandardi järgi tegevusnäitajate põhjal sisutihedam kui hetkel kehtiva standardi järgi, kus kompetentsi tegevusnäitajaid on vähemaks võetud.

1. Kaebaja on viimase 5 aasta jooksul
2. a tõendatud kompetentse kasutanud ja arendanud. Kaebaja töötas kuni 30.04.2019 nõustaja, tugiisiku, kogemusnõustajana ning alates 01.07.2020 sotsiaaltöötaja, rehabilitatsiooni koordinaatori, ISTE projekti koordinaatori, tugiisikuna. Lisaks kuni 11.01.2019 töötas kaebaja sotsiaaltöötajana hooldekodus, mis lükkab ümber otsuse põhjenduse, et kaebaja ei ole eakatega tööd viimase aasta kestel teinud. See töökogemus jääb 3

e taastõendamise taotluse esitas kaebaja 01.10.2023).

estandardis pole välja toodud töökogemuse ajalist piirangut viimase 5 aasta sees. Ka senine valdkondlik töö MTÜ-s Sotsiaalne Kaasatus on sisaldanud lisaks tööd eakatega. Seda kinnitas kaebaja ka vestlusel.

1. Ka ettepanekute tegemine finantsvahendite planeerimisel on olemasoleva kompetentsi rakendamine. Seda on kaebaja viimase 5 aasta töös kasutanud.
2. Sotsiaaltöötajana kohtule arvamuse koostamine ja iseloomustuste kirjutamine on sisult ekspertarvamus. Seega on kaebaja kompetents taastõendatud.
3. Kaebaja selgitas juba esmataotlemisel, kuidas ta on oma töös kliente grupitöödesse suunanud ja neid motiveerinud. Samamoodi selgitas kaebaja enda kompetentsi valdkonna arendamise ning spetsialistide võrgustiku loomise ja hoidmise ning ennetus- ja teavitustöö vallas.
4. Kui hindamisstandardis on selgitatud, et taastõendamisel on hindamismeetodiks ka vestlus, siis

e andmise korra järgi (p 3.1.2) on hindamismeetodiks vaid dokumentide, sh eneseanalüüsi hindamine. Kuna hindamisstandard keskendub enamjaolt

e esmataotlusele, on kujunenud olukord, kus taastõendamise protsessi kirjeldus on jäänud

edokumentides teisejärguliseks ja tähelepanuta ning hindamise protsessis ei tehta vahet esma- ja taastõendamisel. See seab kahtluse alla selle, kas

eandja võis

e taastõendamisel arvestada läbi viidud hindamisvestlust. 9. Vastustaja ettepanek, et kaebaja esitaks taotluse tase 6

e saamiseks jääb selgusetuks, kuna tegemist oleks esmataotlusega. Kaebajal ei ole võimalik tõendada madalamat

etaset. 10. Vastustaja on kaebajat

e taastõendamise menetluses eksitanud. Vastustaja ei edastanud kaebajale infot, et ta ei sobi 7.

etaset taastõendama.

1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
2. Vastustaja möönab, et regulatsioon on puudulik.

e andja ei saa lisada hindamisprotsessi uusi tingimusi, kuid saab olemasolevaid selgitada ja täpsustada, sh vahetute suuniste andmisega. Olulisem on samas eneseanalüüsi sisuline pool, mitte lehekülgede arv.

1. Vastustaja jaoks on kõige olulisem tagada standardite ühene rakendatavus, järgides valdkonnas väljakujunenud head tava. Nii on vastustaja pidanud oluliseks regulaarset töötamist spetsialiseerumisega valdkonnas ning regulaarsuse hindamisel saab lähtuda eeltingimuseks sätestatud 3-aastase töökogemuse kohustusest 5-aastase perioodi jooksul. Samas ei ole lähtutud arvudest, vaid eneseanalüüsi ja vestluse kaudu vastavata kompetentside olemasolu tõendamisest.
2. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja on sisuliselt viimase viie aasta jooksul vähemalt 3 aasta kestel täitnud tööülesandeid, mis vastavad tase 7

estandardis kirjeldatud kompetentsidele, keerukusele. Käesoleval juhul ilmnes asjaolu, et kaebajal ei ole kõiki nõutavaid sotsiaaltöötaja, tase 7 kompetentse, seega pole ta ka viimase viie aasta jooksul saanud neid hoida ja täiendada. Varasem

e andmise otsus ei ole uuel hindamisel hindamiskomisjoni jaoks siduv. 4.

et saab taastõendada vaid nende kompetentside osas, mis on tõendatud

e esmataotlemisel. Spetsialiseerumist sotsiaaltöö eakatega ei olnud kaebajal võimalik taastõendada. Viimastel aastatel puudub kaebajal regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega kõikides erinevates aspektides. Kaebaja nelja aasta tagune eelnev kogemus ei anna veendumust, et kaebajal on kompetentsid olemas ja need on säilinud. 5. Sotsiaaltöötajana töötamisel on nõutav sotsiaaltöötaja, tase 6

e. Seega ei ole takistatud kaebaja osalemine tööhõives sotsiaaltöötajana. Juhul kui kaebaja soovib sotsiaaltöötaja, tase 6

et, on tal võimalus tulla järgmises voorus seda taotlema, esitades selleks kõik vajalikud dokumendid. Kaebajal oli varasemalt sotsiaaltöötaja, tase 7

e, spetsialiseerumisega tööle eakatega. Varem hinnati olulisemaks nõutava hariduse olemasolu, kuid praegu hinnatakse täpsemalt taotleja vastavust igale

estandardis kirjeldatud kompetentsile. 6. Taastõendamisel peab taotleja keskenduma enda tegevuse viimasele viiele aastale, sealhulgas tooma välja toimunud arengu ja muutused ning sellest tulenevalt võivad nii tase kui ka spetsialiseerumised ja valitavad kompetentsid muutuda võrreldes esmataotlemisega (või eelmise korraga). 4

e andmine on

et taotleva isiku (taotleja) kompetentsuse

estandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena kantakse taotlejale antud

e

eregistrisse (

§ 15

lg 1).

e kandmine

eregistrisse on

etunnistus (

§ 21

lg 1), mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust

estandardis kehtestatud nõuetele.

e andmise korras määratletakse

etunnistuse kehtivusaeg (

§ 16

lg 2 p 10).

et omaval isikul on õigus kasutada

etunnistuse kehtivuse ajal

etunnistusel märgitud

enimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud

etasemele (

§ 21lg 2).

Samuti on

e andjal õigus tunnistada

etunnistus seaduses sätestatud juhtudel kehtetuks (

§ 22

). Eeltoodust tuleneb, et sõltumata

etunnistuse vormist (paberkandjal või elektroonilise kandena registris) on

etunnistus piiratud kehtivusajaga, kui

e andmise korras on nii sätestatud. 8. Vastustaja

e andmise kord sotsiaaltöötaja

etele (dtl 64 jj, edaspidi ka KAK) punkt 6 sätestab, et

etunnistuse kehtivusaja alguse otsustab

ekomisjon ning sotsiaaltöötaja, tase 7 põhikutse ja spetsialiseerumiste

etunnistus kehtib 5 aastat. 9.

e andmise korras peab sisalduma

e taastõendamise tingimused ja kord (

§ 16lg 2 p 16).

KAK p 2.3.2 sätestab, et sotsiaaltöötaja, tase 7

e taastõendajale esitatavad nõuded on: 1) varasem sotsiaaltöötaja, tase 7

ekvalifikatsiooni olemasolu; 2) sotsiaaltöötaja kompetentsidega seotud täienduskoolituste läbimine 130 tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul; 3) vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus viimase 5 aasta jooksul. KAK p 2.4. alapunkt 6 sätestab, et kõigi spetsialiseerumiste taastõendamisel esitatakse ka eneseanalüüs: kuidas olete viimase 5 aasta jooksul enda kompetentse kasutanud ja arendanud; spetsialiseerumise/valitava kompetentsi taastõendamisel tuua välja ka selle kasutamine. Taastõendamisel on hindamismeetodiks dokumentide, sh eneseanalüüsi hindamine (KAK p 3.1.2). Seega on kaebajal õigus selles, et

e andmise kord ei näe ette vestluse läbiviimist, kuigi vastustaja selgituste kohaselt on praktika teine (dtl 210). Eelnev ei too siiski tingimata kaasa kaebuse rahuldamist, sest kohtule ei nähtu, et vestluse läbiviimine asetas kaebaja halvemasse positsiooni. Vastupidi, vestlusel sai kaebaja enda kirjalikes dokumentides esitatut täiendavalt selgitada ning muu hulgas leidis komisjon selle tulemusel, et kaebaja vastab tase 6

e nõuetele (dtl 9). 10. Kaebaja

e ei ole jäänud taastõendamata põhjusel, et kaebaja on jätnud esitamata vajalikud dokumendid. Kaebaja on esitanud eneseanalüüsi ja seda ka täiendanud. Asjaolust, et kaebaja on esitanud eneseanalüüsi, ei tulene samas automaatselt

e kvalifikatsiooni sisuliselt taastõendatuks lugemine. Dokumentide esitamise järel toimub dokumentide, sh eneseanalüüsi hindamine (KAK p 3.1.2).

1. Poolte vahel on vaidlus ennekõike selle üle, kas kaebaja pidi uuesti ehk taastõendama kompetentse, mida ta tõendas edukalt juba
2. aastal. Õige pole kaebaja seisukoht, et ta ei pidanud enda esmataotlemisel tõendatud kompetentse uuesti tõendama.

etunnistuse kehtivuse ajalisest piirangust tuleneb, et kehtivusaja lõppedes ei saa isik 5

etasemele kompetentne (vrdl

§ 21lg 2).

Vastupidiselt tõlgendades muutuks nii taastõendamine kui ka

etunnistuse kehtivuse instituut sisutuks. Kuivõrd taotlejal tuleb tase 7

e säilitamiseks iga viie aasta tagant

et taastõendada, ei saa taotleja automaatselt eeldada, et tal ei tule uuesti tõendada ka neid kompetentse, mida ta tõendas

e esmasel taotlemisel.

e andmisel, ka selle taastõendamisel, tuleb hindamis- ja

ekomisjonil kontrollida, et taotleja kompetents vastab (endiselt) tase 7

e nõuetele. Seda ei saa komisjon teha üksnes algse

e taotlemise materjalide pinnalt, vaid taotlejal tuleb tõendada enda kompetentsi ka selle ajaperioodi osas, mis jääb esmase

e taotlemise ning taastõendamise vahele. Ka taotleja töökogemuse ja enesetäiendamise kontrollimisel peavad need vastama sisuliselt

estandardis sätestatud nõuetele. Isegi kui nõuded konkreetse

etaseme taastõendamisele on võrreldes

e esmataotlemisega ajas muutunud, ei saa taotleja eeldada, et ta saab ka

e taastõendamisel toetuda nendele samadele kompetentsidele, mille ta esitas

e esmasel taotlemisel.

e taastõendamisel tuleb lähtuda nendest nõuetest, mida sisaldab kehtiv

estandard. Nendega tutvudes on taotlejal võimalik hinnata neid nõudeid, millele tase 7

etunnistuse omaja peab vastama ning planeerida enda tegevust vastavalt. 12. Seega sai ja pidigi vastustaja kaebaja

e taastõendamise menetluse läbiviimiseks hindama esitatud dokumente, sh eneseanalüüsi. Eneseanalüüsi hindamist eraldiseisva meetodina kinnitab sõnaselgelt ka KAK p 3.1.

2. Vastustaja on tuginenud sellele, et kaebajal on täitmata järgmised kompetentsid: - B.3.2 Teenuste korraldamine ja osutamine. - B.3.5 Töö gruppidega. - B.3.6 Teavitus ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine. - B.3.7 Spetsialistide võrgustiku loomine, hoidmine ja tugevdamine. - B.3.8 Sotsiaalvaldkonna arendamine. - B.3.12 Sotsiaaltöö eakatega. Kohus käsitleb nimetatud kompetentse ühekaupa. 13.
3. Teenuste korraldamine ja osutamine Vastustaja leidis, et tõendamata on, et kaebaja oleks koostanud ekspertarvamusi teenuste osas. Taotleja kirjeldab eestkoste protsessides sotsiaaltöötajana kohtule arvamuste koostamist või iseloomustuste kirjutamist, kuid see erineb oluliselt ekspertarvamusteste kirjutamisest teenuste osas (dtl 137).

estandard sätestab, et [

e saaja] koostab oma ametikohast ja/või professionaalsest kompetentsusest lähtudes ekspertarvamusi teenuste kohta (dtl 20, B.3.2 p 5). Tase 6

estandardi 1 alajaotus B.3.

1. ekspertarvamuste koostamise pädevust ei sisalda. Kaebaja on eneseanalüüsis (dtl 102) kirjeldanud hooldekodu klientidega kohtus käimist ehk seal suuliselt oma hinnangu ehk ekspertarvamuse esitamist. Samuti on ta esitanud iseloomustusi laste kohta. Vastustaja on aga läbivalt tuginenud sellele, et tegemist ei ole ekspertarvamusega teenuste kohta. Sama märge on tehtud ka kaebaja eneseanalüüsi hindamislehele (dtl 128), kus teenused on märgitud ära küsimärgiga. Ka kohus nõustub sellega, et konkreetse isiku kohta suuliselt istungil hinnangu või kirjalikult iseloomustuse andmine ei ole võrreldav [sõltumatu isiku] ekspertarvamusega mitte isiku, vaid teenuse enda kohta. 13.
2. Töö gruppidega Vastustaja leiab, et ei selgunud, kas kaebajal on grupitöö läbiviimise praktiline kogemus sotsiaaltöö mõttes. 1 Kättesaadav: https://www.

eregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10991234 6

estandard sätestab, et [

e saaja] algatab grupi, sh valib klientide probleemidele vastava grupitüübi ja meetodid; viib läbi grupitööd, kasutades grupi ressursse liikmete abistamiseks; juhib grupi-protsesse; lõpetab grupitöö, viies läbi lõpetamisrituaalid, sh annab liikmetele tagasisidet, teeb grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele (dtl 21, B.3.5 p 2). Tase 6 sotsiaaltöötaja

estandard grupitöö kompetentsi ei nimeta (vt eelnev viide). Kaebaja on eneseanalüüsis toonud, et peamiselt eakatega töös on grupitöösse suunamine huviringides osalemine, mis on eakatele oluline. Kaebaja kirjeldas samas ka grupitöö ettevalmistamist (dtl 106, p 3.5..). Grupitöö läbiviimisena on kaebaja kirjeldanud üksnes supervisiooni grupis osalemist, mitte aga sellise grupitöö juhina läbiviimist (samas, p 3.5.2). Sama järelduse on teinud ka vastustaja, leides, et huviringidesse suunamist ja supervisioonigrupis osalemist ei saa võrdsustada grupitöö läbiviimise kogemusega sotsiaaltöös. Sama põhjendus on toodud ka eneseanalüüsi hindamislehel (dtl 130), kus on toodud grupitöö läbiviimise kohta, et kaebaja kirjeldab seda teoreetiliselt või osaleja vaatest, kuid mitte läbiviija või juhtimise kogemusena. Kohus selgitab siinkohal, et grupitöö läbiviimise kompetents tasemel 7 eeldab just juhi rolli: juhib grupiprotsesse; annab liikmetele tagasisidet, teeb grupitööst kokkuvõtte; dokumenteerib grupitöö protsessi vastavalt organisatsiooni nõuetele. Kaebajal on ilmselgelt arusaam grupitöö olemusest ja tähtsusest, kuid eneseanalüüsis ei avaldu sellekohane kogemus. 13.3. Teavitus- ja ennetustöö, kogukonna aktiveerimine Vastustaja leiab, et tegevus kogukonna ja ühiskonna tasandil on professionaalse sotsiaaltöö kontekstis minimaalselt kirjeldatud.

estandard sätestab (dtl 21, B.3.6), et [

e saaja]:

1. teavitab avalikkust inimeste sotsiaalkaitse alastest õigustest ja kohustustest, toetuste, teenuste jm abi saamise võimalustest, piirkonna sotsiaalkaitse arenguperspektiividest; selgitab avalikkusele sotsiaaltöö eesmärke, põhimõtteid ja pädevuspiire; hoolitseb ajakohase teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse eest, arvestades adressaatide eripära;
2. kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; osaleb võrgustikutöös sotsiaalse sidususe edendamiseks kogukonnas, kaasates koostööpartnereid erinevatelt elualadelt (nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid, sh mitteformaalseid liidreid ja vabatahtlikke); tutvustab koostööpartneritele võrgustikutöö eesmärke ja võimalusi, algatab arutelusid probleemide ja arenguteede sõnastamiseks; teeb koosööd meediaga, selgitades probleeme ja kajastades edulugusid;
3. määratleb võimalikud probleemid ja ennetustöö sihtgrupid, toetudes hindamisele, kliendijuhtumiste statistikale ja uurimustele; koostab ja viib koostöös oma võrgustikuga ellu ennetusprojekte;
4. kujundab vastastikuse abistamise õhkkonda ning algatab, toetab ja juhendab abivajajate ja nende mitteformaalset aitamist naabruskonnas, toetudes kogukonna sotsiaalsele kapitalile;
5. võtab kasutusele ja arendab loovalt infotehnoloogial põhinevaid ja mobiilseid teenuseid (teenindusbussid, sotsiaaltöötajate vastuvõtud külakeskustes või -raamatukogudes jne). Tase 6 sotsiaaltöötaja

estandard ei sisalda eeltoodust järgimisi tegevusnäitajaid (sama numeratsiooni järgides), mis peavad samas olema täidetud tase 7 korral:

1. hoolitseb ajakohase teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse eest, arvestades adressaatide eripära;
2. kaardistab ja edendab kogukonna sotsiaalset kapitali; teeb koostööd meediaga, selgitades probleeme ja kajastades edulugusid;
3. toetub probleemide ja ennetustöö sihtgruppide määratlemisel ka uurimustele; koostab ja viib koostöös oma võrgustikuga ellu ennetusprojekte2; 2 Tase 6 sätestab üksnes: osaleb koostöös oma võrgustikuga ennetustöös 7

e eeldab tegevusi, mis ei ole seotud konkreetsete klientidega.

estandard sätestab (dtl 21, B.3.7) võrdluses tase 6 sotsiaaltöö

estandardiga (vt eelnev viide) täiendavalt, et [

e saaja]:

1. loob meeskonna, korraldab selle tööd; vajadusel kaasab uusi liikmeid;
2. aktiveerib võrgustiku liikmed omavahelisele koostööle;
3. juhib võrgustiku tööd; korraldab võrgustikukohtumisi, kaasates kõiki vajalikke osapooli; koostab ja edastab kohtumiste kokkuvõtted kokkulepitud viisil. Kaebaja eneseanalüüsis on toodud meeskonnatöö all vähesel määral selle koordineerimist (dtl 107), kuid mitte meeskonna loomist. Võrgustiku aktiveerimisel on kaebaja kirjeldanud konkreetse kliendiga seonduvalt hooldusplaaniks vajaliku tegevuste koordineerimist. Kaebaja on kirjeldanud võrgustikukohtumisena konkreetse kliendi tõttu haiglasse kohtumisele minekut. Eneseanalüüsi täienduses on kaebaja toonud võrgustiku- ja koostöö näitena ISTE projekti kohaliku omavalitsusega. Selles raames toimuvad iganädalaselt telefoni teel arutelud. Rehabilitatsiooniteenuse raames on kaebajal olnud koostöö väiksemate omavalitsustega. Vajadusel toimuvad ka võrgustikukohtumised (dtl 120). Vaidlusaluse kompetentsi pealkirja ja sisu arvestades nähtub kohtule, et silmas on peetud spetsialistide, sh kolleegide ja muude võtmeisikute koostööd piirkonna inimeste vajadustest lähtuvalt (vt p 2 sõnastus). Võtmeisikuteks ja kolleegideks ei saa pidada igakordse kliendiga tegeledes temaga kokkupuutuvaid inimesi, vaid ilmselgelt on silmas peetud võrgustikutööd, mis edendab koostööd vahetu kliendiga tegelemisest laiemalt. Sellisel võrgustikutööl võib olla igakordselt kliendiga tegelemisel kasu (vajalikud kontaktid, kokkulepped, väljakujunenud protsessid), kuid tegemist ei ole konkreetse kliendiga kindlal ajahetkel tegelevate isikute ringi koostöö koordineerimisega. Seega on vastustaja, vaatamata seisukoha nappusele, jõudnud õige järelduseni. 8

e andmine nii meeskonna kui ka võrgustiku juhtimist ning sellelaadset tegevust kaebaja eneseanalüüsis ei nähtu. 13.5. Sotsiaalvaldkonna arendamine Vastustaja leiab, et kaebajal puudub valdkonna juhtimise ja arendamise kogemus, mis ei ole ka tema tööülesanne.

estandard sätestab (dtl 22, B.3.8) võrdluses tase 6 sotsiaaltöö

estandardiga (vt eelnev viide) täiendavalt, et [

e saaja]:

1. märkab uurimist vajavaid probleeme ja sõnastab uuringu lähteülesandeid; kasutab uuringutulemusi oma töövaldkonna edendamiseks; tutvustab uuringutulemusi, nt esinedes koolituspäevadel ja konverentsidel ning avaldades kirjutisi erialastes väljaannetes jm;
2. analüüsib [arengukavade ja tegevuskavade] täitmist;
3. osaleb poliitikamuudatuste ettevalmistamisel ja väljatöötamisel, tehes ettepanekuid strateegiadokumentide ja eelnõude osas. Kaebaja on eneseanalüüsis toonud, et ta ei ole uurimisprojektides osalenud ega uurimusi kavandanud; ta on osalenud MTÜ arengukava koostamisel ega ole osalenud poliitika kujundamise protsessis (dtl 108 ja 121). Eneseanalüüsi täienduses on kaebaja poliitikakujundamise protsessis osalemisena kirjeldanud Sotsiaalkindlustusameti hangitud projekti piloteerimist (dtl 121), kuid tegemist ei ole strateegiadokumentide ja eelnõude osas ettepanekute tegemise ehk poliitikamuudatuste ettevalmistamise ja väljatöötamise protsessis osalemisega. Ainuüksi piloteerimise käigus ettepanekute tegemisest ei nähtu poliitikakujundamises osalemist. Eeltooduga tuleneb juba kaebaja enda kirjeldusest, et tal vastav kompetents puudub. Ka eneseanalüüsi hindamislehel on toodud sarnaselt, et kaebaja ei osale uuringutes ning poliitikakujundamise protsessis osalemist on hinnatud 1,3 punktiga 5-st võimalikust (dtl 131). 13.
4. Sotsiaaltöö eakatega Kaebaja on soovinud ka tõendada spetsialiseerumisega seotud kompetentsina sotsiaaltööd eakatega. Vastavaid tegevusnäitajaid kirjeldab

estandardi osa B.3.12 (dtl 24). Vastustaja on leidnud, et kaebaja on vahetanud töökohta ning viimastel aastatel puudub tal regulaarne professionaalne kokkupuude sotsiaaltöös eakatega kõigi

estandardis toodud aspektidega. Sellest saab järeldada, et vastustaja hinnangul ei ole kaebajal täidetud KAK p 2.3.2. tingimus punktis 3 – vähemalt 3-aastane sotsiaaltöö alane töökogemus spetsialiseerumisvaldkonnas viimase 5 aasta jooksul. Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et ta töötas sotsiaaltöötajana hooldekodus kuni 11.01.2019 (dtl 4). Seega, kuivõrd kaebaja sai varasema

e 2018. aastal, puudus kaebajal enam kui 3 aasta kestel kokkupuude sotsiaaltöös eakatega. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega KAK p 2.3.2 osas. Kohtu hinnangul pole sättes mõeldud seda, et seal kajastatud nõue on täidetud juba siis, kui viimase 5 aasta jooksul on mingil (lühikesel) perioodil töötanud taotleja nõutaval alal.

estandardi osa B.3.12 on alapeatükis, mis reguleerib spetsialiseerumisega seotud kompetentse. Kui taotleja selle valiku teeb, valib ta eelduslikult spetsialiseerumiseks selle valdkonna, milles ta on tegev. Seega on põhjendatud nõuda taotlejalt ka selles konkreetses valdkonnas tegutsemist, sh vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta kestel (KAK p 2.3.2. alapunkt 3), sest vastasel juhul ei oleks võimalik tema kompetentsi kontrollida. Kaebaja CV-st (dtl 216) ega eneseanalüüsist või selle täiendusest (dtl-d 108109 ja 121-122) ei selgu, et kaebaja tegeleks eakatega

estandardi osa B.3.12 mõttes. 9

e andmiseks, erinevalt tasemest 6, ei piisa sotsiaaltöötaja igapäevatööst, vaid see nõuab erialast täiendavat tunnustust, nt ekspertarvamuste koostamise näol, ning laiemalt juhtimise, eestvedamise ja läbiviimise kogemust mitte üksnes osalejana, vaid liidri või juhi rollis. Samuti hõlmab tase 7

e taotleja laiemat tegevust ühiskonnas, st väljaspool igakordset kliendiga tegelemist. Kaebajal on arusaam nende kompetentside sisust, kuid kaebajal puudub nende osas ennekõike isiklik kogemus, nagu nähtub läbivalt enesehinnangu hindamislehelt ja vastustaja põhjendustest.

e saaja kompetentsid võivad ajas muutuda, sh täieneda või rangemaks muutuda. Ainuüksi sellest, et kaebaja varem

e sai, ei saa järeldada õigustatud ootust, et tal on

e alaliselt olemas. Seetõttu ei oma ka tähtsust, kas kaebajale tulnuks esmatõendamisel jätta

e andmata. Kohus saab vastustaja soovitusest kaebajale taotleda tase 6

et aru nii, et hindamiskomisjon otsustas olukorras, kus eneseanalüüsis jäid tõendamata nii

e tase 7 erisused kui ka juba tasemel 6 olulised põhikompetentsid, kontrollida vestlusel põhikompetentside olemasolu. Hindamiskomisjon veendus, et tase 6 kompetentsid on olemas ja taotleja rakendab neid käesoleval ajal igapäevatöös professionaalse sotsiaaltöötajana (dtl 9). Sellises olukorras oli vastustaja soovitus, et kaebaja taotleks

e taset 6, kaebajat soodustav, mitte kahjustav. Vastustaja otsus on kokkuvõttes õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad seega kaebaja menetluskulud tema enda. Vastustaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Pikaaegse kohtupraktika kohaselt ei mõisteta vastustaja kasuks välja menetluskulusid, kui vaidlus ei välju tema põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas oli vaidluse all sotsiaaltöötaja tase 7

e taotlemisest keeldumise otsus.

etunnistuse väljastamine ning sellele eelneva menetluse läbiviimine on vastustaja põhitegevus. Seega ei väljunud vaidlus vastustaja põhitegevuse raamidest ning taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 10