4-24-2285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2285 (240324000307) Kohtunik Innokenti Menšikov K

) § 44 lg 2, § 43 lg 1 p 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 298

alusel 150 trahviühikuga, s.o 600 eurot, tasumise tähtajaga 08.08.2024 Kaebuse esitanud isik Juan Manuel Hurtado Cervantes, sünniaeg 12.05.1979; Peruu kodakondsus; emakeel hispaania keel; elukoht xxx, viibib xxx; töökoht puudub; e-post xxx, tel xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti piirikontrolligrupp I (asukoht Vestervalli tn 3, Narva linn, Ida-Viru maakond) Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalune isik Artjom Fedjajev J. M. H. Cervantes RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156 maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Juan Manuel Hurtado Cervantese kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo 24.06.2024 kiirmenetluse otsus nr 2403,24,000307 muutmata.
2. VTMS § 204 lg 3 alusel tuleb rahatrahv 600 eurot tasuda Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 24.06.
3. a otsuses nr 2403,24,000307 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga.
4. Koosseisuvälise tõlgi tasu 115 eurot, millele lisandub kohtuotsuse kuulutamisel tekkinud kulu, jätta riigi kanda. 1 4-24-2285 Kohus selgitab, et kui rahatrahvi ei ole tasutud täies ulatuses kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning etoimiku kaudu alates 15.10.
5. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti piirikontrolligrupi I piirivalvur Irina Mihhailova 24.06.2024 otsusega nr 2403,24,000307 karistati Juan Manuel Hurtado Cervantest

§ 298järgi rahatrahviga 600 eurot.

Politsei- ja Piirivalveameti 24.06.

1. a ettekirjutusega nr 1052279766 tehti Peruu Vabariigi kodanikule Juan Manuel Hurtado Cervantesele ka ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.07.2024 ning kohaldati talle Schengeni sissesõidukeeld pikkusega 3 aastat.
2. Väärteoetteheite kohaselt Peruu kodanik Juan Manuel Hurtado Cervantes (sündinud 12.05.1979) viibis 180 päevase tagasiulatuva arvestus perioodi jooksul Schengeni riikide territooriumil 94 päeva. Isik ületas viisavabalt lubatud viibimispäevade arvu 4 kalendripäevaga, millest 2 päeva Eestis. Viimati sisenes Juan Manuel Hurtado Cervantes Schengeni riikide territooriumile 26.04.2024 Peruu passi nr xxx alusel Eesti Narva-1 piiripunkti kaudu ja ta oleks pidanud lahkuma hiljemalt 20.06.
4. Juan Manuel Hurtado Cervantes esitas kiirmenetluse otsus peale väärteoasjas nr 2403,24,000307 kaebuse. Kaebaja palus tühistada määratud trahvi või kergendada määratud karistust. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Isiklikel põhjustel ei jõudnud õigeks ajaks Berliinist Eesti piiripunkti, et Schengeni tsoonist lahkuda. Ei olnud piisavalt raha, et lennupiletit osta. Eestis piirile jõudes, oli piiripunkt suletud.
5. 04.09.
6. a avalikul videokohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ning palus tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse või vähendada trahvisummat. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. 2 4-24-2285 Kohtu põhjendused
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Eelöeldu tähendab mh, et kohus ei ole seotud kohtumenetluse poolte õiguslike avaldustega. 6.

§ 298näeb ette vastutuse välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest.

Kohus kontrollib esmalt Juan Manuel Hurtado Cervantese tegevuse vastavust

§ 298objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

7.

§ 298

näol on tegemist erisubjekti nõudva koosseisuga: teosubjektiks on välismaalane.

§-st 3 ja § 1 lg-st 2 tuleneb, et välismaalane

§ 298

mõttes on inimene, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või sellise kodaniku perekonnaliige. Juan Manuel Hurtado Cervantes passi koopia tõendab, et tal on Peruu kodakondsus. Peruu ei ole Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Kohtule esitatud tõenditest ei ilmne, et Juan Manuel Hurtado Cervantes oleks mõne sellise kodaniku (kes oleks Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik) perekonnaliige. Sellest tulenevalt on Juan Manuel Hurtado Cervantes välismaalane ehk kohane teosubjekt. 8.

§-s 298 sätestatud objektiivse koosseisu teise elemendina tuleb tuvastada koosseisutegu, mis

§-st 298 tulenevalt on viibimine. Viibimist tuleb loomuliku elukäsitluse järgi mõista kui mingis geograafilises punktis olemist. Seetõttu saab viibimist sisustada loogiliselt üksnes koostoimes teomodaliteediks oleva kohaga. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et ta ei jõudnud õigel ajal piirile, sest oli väga raske saada lennupileteid Saksamaalt Eestisse. Lisaks oli kaebajal isiklikke asju ajada ja kui ta jõudis Narva oli piiripunkt kinni, mille tõttu ta ei saanud õigel ajal Eestist lahkuda. Seega viibis Juan Manuel Hurtado Cervantes Eesti Vabariigi territooriumil 23.06.24 ja 24.06.24. 9. Lisaks sellele, et on tuvastatud Juan Manuel Hurtado Cervantese viibimine Eestis, tuleb teha ka kindlaks, kas see viibimine toimus ilma seadusliku aluseta, sest vaid sellisel juhul on

§-s 298 sätestatud teo objektiivne koosseis täidetud. Seaduslikud alused Eestis viibimiseks on sätestatud

§-s 43. Menetlusaluse isikuna Juan Manuel Hurtado Cervantes tunnistas Euroopas viibimise aja ületamist. Asjaolude kohaselt Juan Manuel Hurtado Cervantes saabus Narva-1 piiripunktile 24.06.2024 kell 13:25 ning piirikontrolli teostamise ajal selgus, et isik viibib Schengeni territooriumil ning Eestis viisavabalt. Kontrolli käigus selgus ja passi piiriületustemplitega tuvastati, et isik viibis kokku Schengeni territooriumil 94 päeva ja nendest 2 päeva Eestis. Seetõttu on tuvastatud, et Juan Manuel Hurtado Cervantes kui välismaalane viibis ajavahemikul 23.06.2024‒24.06.2024 Eestis ilma seadusliku aluseta, rikkus seda tehes

§ 44

lg 2 ja § 43 lg 1 nõudeid ja täitis oma tegevusega

§-s 298 sätestatud objektiivse teokoosseisu. 10. Kuivõrd

§ 298näol on tegemist väärteoga, siis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on subjektiivne koosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud kas tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul on Juan Manuel Hurtado Cervantes teo toime pannud tahtlikult, sest tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Esiteks teadis ta, et omab Peruu kodakondsust. Teiseks sai ta aru, et on Eestis. Kolmandaks oli ta teadlik ka sellest, et tema viibimine Eestis toimus ilma seadusliku aluseta.

1. Juan Manuel Hurtado Cervantese teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal ka süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Samuti 3 4-24-2285 puuduvad Juan Manuel Hurtado Cervantese puhul muud süüd välistavad asjaolud. Seega on Juan Manuel Hurtado Cervantese tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.
2. Eeltoodud põhjustel ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.
3. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS §-st 56 ehk isiku süü suurusest ning karistanud menetlusalust isikut

§ 298järgi 600 euroga, mis vastab 150 trahviühikule.

Arvestades, et

§ 298

võimaldab isikut trahvida kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluses mõista füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi, on menetlusalusele isikule mõistetud karistus 150 trahviühikut ehk 600 eurot, keskmine sanktsioonimäär. Raskendava asjaoluna on karistuse mõistmisel arvestatud sellega, et menetlusalune isik on toime pannud korduva õigusrikkumise. Kohtuväline menetleja tõi kohtuistungil välja, et sama isiku puhul on 10.07.2023 läbiviidud väärteomenetlus ning määratud rahatrahv summas 120 eurot, isik on trahvi tasunud. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et see trahv, mis temale määrati eelmisel aastal juulis, oli ebaõiglane.

1. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (vt nt RKKKo 1-18-2232/179 p 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Süü suurust peab kohus üle keskmise suureks. Kohtu hinnangul mõjutab Juan Manuel Hurtado Cervantese süü suurust süütegude korduvus. Kohtuväline menetleja ei ole mõistnud liiga ranget karistust, kuivõrd on mõistnud karistuse keskmises määras, võttes arvesse asjaolu, et isiku on toime pannud korduva rikkumise. Karistust kergendavaid asjaolusid antud juhul ei esine ja seetõttu puuduvad asjaolud, millest lähtuvalt oleks võimalik Juan Manuel Hurtado Cervantese karistust kergendada.
3. Rahatrahv 150 trahviühikut peaks mõjutama varem väärteokorras karistatud Juan Manuel Hurtado Cervantest edaspidi olema hoolikam oma kohustuste täitmisel. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Ühiskondlik ootus on, et kõik kodanikud, sh välismaalased, käituksid seaduskuulekalt ning, et kõigil riiki saabuvatel ja siin viibivatel isikutel oleks selleks seaduslik alus.
4. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust rahatrahvi tühistamiseks või vähendamiseks, mistõttu puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
5. Tõlgi tasu on VTMS § 38 lg 1, KrMS § 177 p 3, § 173 lg 1 p 3, lg 4 alusel lisakulu, mis jääb isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb tõlgitasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov 4 4-24-2285 Kohtunik 5