) uus redaktsioon, millega kehtestati
W elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks elektrivõrguga liitujatele tagatisraha nõue 38 000 eurot megavoltampri (EUR/MVA) kohta. Tagatisraha nõude osas oli kehtestatud erand nendele liitumistaotluse esitajatele, kes olid tasunud vähemalt 70% liitumistasust. Tagatisraha nõude kehtestamise eesmärk oli piirata n.-ö fantoomliitumisi, s.o vähendada liitumistega spekuleerijaid ning motiveerida arendajaid taotlema võrguga liitumist alles siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. 2. Jõustunud
tõttu tegutsesid Sunly AS (kaebaja) ja teised turuosalised teadmises, et hiljemalt seisuga 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis seadme võrguga liitmiseks ning sellest tulenevalt loobusid liitumisest või tegid olulisi muudatusi oma äriplaanis. Kaebaja tegevusvaldkonnaks on taastuvenergiaga varustamine.
Teate kohaselt saab liitumislepingu juba sõlminud turuosaline vältida seadusega kehtestatud tagatise maksmist, kui ta tasub enne 17.05.2023 uuendatud liitumistasu prognoosi alusel ettemaksuna täiendavalt liitumistasu, mis katab vähemalt 70% eeldatavast liitumistasust. Elering edastas teate turuosalistele 2 nädalat enne tagatiste tasumise tähtpäeva. Võimalust vältida seadusega kehtestatud tagatise maksmist ei arutatud eelnevalt läbi turuosaliste ega järelevalveasutusega.
on sõnastuselt imperatiivne ega viita sellele, et pooled võiksid normi sisu osas soovi korral seadusega võrreldes erinevalt kokku leppida. 8. 16.02.2024 otsusega nr 7-18/2024-001 (vaidlustatud otsus) jättis Konkurentsiamet kaebaja kaebuse rahuldamata, kuna Elering AS ei ole vastustaja hinnangul
-is toodud sätteid rikkunud. Samuti leidis vastustaja, et Elering ei ole rikkunud KonkS § 16 p-s 3 ettenähtud tingimusi, mistõttu jättis vastustaja väärteo- ja järelevalvemenetluse Eleringi suhtes algatamata. Ajutisi meetmeid vastustaja ei rakendanud, mistõttu oli otsuse tegemise ajaks tagatise tasumise tähtaeg möödunud. 2
sätestab sõnaselgelt, et tagatise võib asendada liitumistasu 70%lise ettemaksuga;
Elering kohtles kõiki kehtivaid liitumislepinguid omanud isikuid võrdsetel alustel ning Eleringi tegevuses puuduvad seetõttu ka KonkS-is sätestatud kohustuste rikkumise tunnused; e). Eleringi turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ei ole leidnud kinnitust ning vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. 11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.06.2024 Sunly AS kaebus Konkurentsiameti 10.05.2024 vaideotsuse nr 7-18/2024-002 ja 16.02.2024 otsuse nr 7-18/2024-001 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamiseks Elering AS-i suhtes. Täpsemalt on esitatud järgmised nõuded: a) tühistada Konkurentsiameti 10.05.2024 vaideotsus 7-18/2024-002 ja 16.02.2024 otsus nr 7-18/2024-001, millega Konkurentsiamet jättis Sunly AS kaebuse rahuldamata ning järelevalvemenetluse Elering ASi (registrikood 11022625) suhtes algatamata; b) kohustada Konkurentsiametit algatama järelevalvemenetlus Elering AS-i (registrikood 11022625) suhtes ning tegema Elering AS-ile ettekirjutuse
lg 1 täitmisele kohustamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks, s.o keelata Elering AS-il (registrikood 11022625) võimaldada asendada
1 alusel makstavat tagatist liitumistasu ettemaksuga, kohustada Elering AS-i (registrikood 11022625) kõrvaldama rikkumise tagajärjed seoses
sätestatud tagatise nõude asendamisega liitumistasu ettemaksmisega ja kohustada Elering AS-i (registrikood 11022625) lõpetama liitumistasu ettemaksena tasumise võimaldamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 12. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja eesmärgiks on saavutada
sisuline rakendamine, arvestades seadusandja eesmärki, s.o kehtestada tagatise nõue tootmissuunalise liitumistaotluse esitajatele, et kõrvalda turutõrked n.-ö fantoomliitumiste näol. Fantoomliitujatena käsitab kaebaja isikuid, kes on esitanud liitumistaotlused spekulatiivsel eesmärgil ilma tegeliku soovita taastuvenergiat toota. Vastustaja ja Eleringi tõlgendus kehtivast õigusest on toonud kaasa olukorra, kus: 1) tagatise regulatsioon muutub sisutuks – fantoomliitumistega seotud turutõrkeid ei kõrvaldata; 2) osadele turuosalistele on madalamad turule sisenemise barjäärid – luuakse ebaõiglane konkurentsiolukord; 3) imperatiivsetest
-i sätetest ja liitumistingimustest saab meelevaldselt kõrvale kalduda – luuakse läbipaistmatu menetlus, oht ebavõrdsele kohtlemisele ning seeläbi ebaõiglane konkurentsiolukord.
-i sätteid õigesti sisustades oleks saanud vastustaja jõuda üksnes järeldusele, et Eleringi tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele ning selles olukorras saanuks vastustaja teha ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks, s.o vastustaja diskretsioon selles küsimuses oli redutseerunud nullini. 2) Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et Elering sai kalduda kõrvale liitumistasu maksmise korrast, mis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi 3 toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi: võrgueeskiri). Vaideotsuses esile toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) selgituse kohaselt on võrguettevõtjal
lg 2 järgi kaalutlusõigus sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid ning kalduda kõrvale
-i sätetest olukorras, kus liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon on reguleeritud võrguettevõtja liitumise tüüptingimustes. Vastav selgitus ei ole asjakohane. Praegusel juhul ei ole liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon sätestatud üksnes võrguettevõtja liitumise tüüptingimustes, vaid see tuleneb Vabariigi Valitsuse kehtestatud võrgueeskirjast, millest ei ole võimalik kokkuleppeliselt kõrvale kalduda. Isegi, kui selliseid kokkuleppeid sõlmitakse, kaldutakse sellega seaduse mõttest kõrvale. Nii võimaldatakse kõrvale hiilida tagatise maksmise kohustusest, mille tulemusena jääb seadusandja eesmärk
Põhivõrguga liitumise lepingu liitumistasu maksmist reguleerivad võrgueeskirja § 21 lõiked 2-
Kehtivates Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes (tüüptingimused) ei ole võrgueeskirja osas sätestatud erisusi ei liitumistasu osamaksete suuruse ega ka nende tasumise tähtaegade, sh nende kulgema hakkamise osas (tüüptingimuste p 2.4.1). Ainus võimalus, mille puhul saab sellest korrast kõrvale kalduda, on sätestatud tüüptingimuste punktis 2.4.2 puhuks, kus liitumistasu hõlmab üksnes toimingutasu, kuid see ei ole praegu kohaldatav. Seega ei ole Elering oma tüüptingimustes näinud ette võimalust kalduda kõrvale võrgueeskirjas toodud korrast, mistõttu tuleb lähtuda võrgueeskirjas sätestatud liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioonist. See tähendab, et liitumistasu ettemaksmiseks ja tagatise mittenõudmiseks puudub seaduslik alus ning vastupidise võimaldamine on õigusvastane. Selliseks muudatuseks oleks
Juhul, kui
lg 2 võimaldaks kalduda kõrvale võrgueeskirjas ja tüüptingimustes toodud liitumistasu maksmise korrast, tähendaks see seda, et võrguettevõtja rikub
§-is 73 toodud kooskõlastamise kohustust või muutuks vastav kooskõlastamise kohustus sisutühjaks. Asjaolule, et
lõikes 2 viidatud dispositiivsus ei ulatu
§-ile 87 1 kui imperatiivsele regulatsioonile, on asunud ka õiguskantsler. Vastustaja on seejuures varasemalt oma 05.04.2023 seisukohas nr 7- 16/2023-185-2 sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta liitumistasu 70% ulatuses ette. 3) Eleringi ja vastustaja tõlgendus, mille järgi saab liitumistasu tasuda ettemaksuna, on vastuolus seaduse eesmärgi ja mõttega. Liitumistasu ettemaksmine on vastuolus liitumislepingu täitmise järjekorra ja osamaksete loogikaga. Liitumistasu suurus ei saa olla teada liitumistaotluse esitamisel. Liitumistasu maksmine ettemaksuna ei võimalda saavutada
Liitumistasu ja tagatise olemus on täiesti erinev – liitumistasu ettemaks kuulub tagastamisele ja/või saab turuosaline selle eest seadmed –, mistõttu ei ole üks asendatav teisega. Liitumistasu ja tagatisraha erinevust kinnitavad ka vaidlustatud otsuses toodud andmed, mille kohaselt on
alusel tagatise maksmise kohustust täitnud 43 liitumise puhul 23 isikut, neist 17 liitumistasu ettemaksmise ja üksnes 6 tagatisraha tasumise või garantii andmise kaudu (lk 15). See tähendab, et ülekaalukas osa liitujaid – ligi kolm korda rohkem kui tagatisraha tasumise või garantii andmisega – täitis tagatise nõude just liitumistasu ettemaksmisega, st see oli majanduslikult oluliselt soodsam. 4) Eleringi tõlgendus kaldub turuosaliste võrdse kohtlemise nõudest kõrvale alljärgnevatel põhjustel: 1) arvestades, et tagatise andmise tähtajani oli 28.04.2023 jäänud vaid loetud 4 päevad, mõjutas Eleringi teadaanne tagatise tasumise kohustuse asendamisest liitumistasude ettemaksega oluliselt ettevõtjate investeerimisplaane ning eelise said need ettevõtjad, kellel ei olnud kavatsust tagatist maksta, s.o
lg-s 1 toodud kohustust täita; 2) lisaks on Elering turuosalisi erinevalt kohelnud tõlgenduse muutumisest teavitamisel. Kui varasemalt oli kõiki turuosalisi teavitatud e-kirja teel ja vastavatel infotundidel, siis 28.04.2023 avaldas Elering oma seisukoha läbi EGLE infosüsteemi. Seadusest tulenevate aluste järgimine on vastustajale üheselt ja kõrvalekaldumatult siduv. Eleringi muudetud tõlgendus rikub nende turuosaliste õiguspärast ootust, kes
lõikes 14 toodud üleminekuperioodi jooksul olid tegutsenud teadmises, et seisuga 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis, ning sellest tulenevalt, kas loobunud liitumistest või teinud olulisi muudatusi äriplaanis. Eleringi seisukoht selles osas muutus järsku, paar nädalat enne tagatise andmise kohustuse tähtaega. Eleringi üllatusliku seisukohamuutuse tõttu kannavad need turuosalised kahju. Kaebajal tekkis ebavõrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse rikkumise tulemusena majanduslik kahju 151 125 eurot – tagatise nõude kohaseks täitmiseks oli kaebaja sunnitud lõpetama tähtajalised hoiused ning ettevõttel jäi saamata märkimisväärne intressitulu. 5) Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb selles, et Elering ei kooskõlastanud liitumistasu maksmise muudatusi vastustajaga ning kahetsusväärselt on vastustaja seda õigusvastast olukorda aktsepteerinud. Võrguettevõtja ja ka regulaator peaks nimelt tagama, et keegi ei kasutaks süsteemi ära vaid oma isiklikes huvides (fantoomliitujad liitumistega äritsedes). Kuigi seadusandja eesmärk oli fantoomliitujatest vabaneda, siis on fantoomliitujad jätkuvalt süsteemi lahutamatuks osaks. 6) Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna vastustaja ei ole otsuses: käsitlenud
lg 1 tähendust ega vastustajaga kooskõlastamise vajadust; põhjendanud, kuidas võimaldaks
lg 2 kokkuleppel kalduda kõrvale
1 imperatiivsest regulatsioonist; selgitanud, miks ta on muutnud oma seisukohti võrreldes 05.04.2023 kirjas tooduga. Vastustaja on vastavas kirjas sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta liitumistasu 70% ulatuses ette. Vastustaja ei ole otsuses ega vaideotsuses selgitanud, miks on sellest seisukohast kõrvale kaldutud. Lisaks on otsuse põhjendused läbivalt üldsõnalised ning vastustaja mõttekäik ei ole alati jälgitav. Samas viitab vastustaja, et liitumistasu ettemaksmine on võimaldatud „protsessis juba teataval kaugusel olnud liitujatele“. Taas jääb ebaselgeks, mida vastustaja silmas peab ning millisest liitumisprotsessi etapist alates on liitumistasu ettemaksmine võimalik. Ammugi ei ole otsuses selgitatud seda, millest tuleneb
§-st 87 1 tuleneva tagatise tasumisel liitujate eristamine sõltuvalt sellest, kuhu on nende liitumisprotsess jõudnud. 13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja seisukoht, mille järgi loob vastustaja tõlgendus ohtliku pretsedendi, mille tulemusena saab elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja reeglitest kõrvale kalduda igas liitumislepingus, mistõttu kaotab
Vastustaja ei ole ning ei olekski saanud võrgueeskirja tõlgendada või valesti tõlgendada, sest tõlgendamist puudutavad alused puuduvad. Mistõttu vastustaja seda ka teinud ei ole. 2)
lg 1 näeb ette tagatise tasumise või kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust, siis tagatise nõuet ei rakendata. Vastustaja jääb eeltoodu juurde Konkurentsiamet ei saa keelata Kolmandal isikul teha seda, mida seadus lubab. Just seda aga kaebaja nii ametilt kui ka kohtult taotlebki. Kuna
annab võimaluse
8. peatüki sätetest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, siis Konkurentsiamet seda keelata ei saa ning ametil on võimatu täita kaebaja poolt esitatud taotlusi taolisi seadusest tulenevaid kokkuleppeid keelata. Ning siinkohal ei ole tegemist Konkurentsiameti ja Eleringi poolt mingi ohtliku pretsedendi loomisega
§-s 73 toodud kooskõlastamise nõuete osas. 5 3) Kaebaja viitab kaebuses valikuliselt ainult ühele kohtuasjas nr 5-23-29 esitatud seisukohtadest ja arvamustest. 4)
W elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tagatist ei nõuta, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Seega on seaduspärane, kui Elering nõuab liitujatelt tagatist või kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga, siis tagatise nõuet ei rakenda. Seadusest tulenevate aluste järgmine, otsustamaks, kas Eleringile saab teha ettekirjutuse või mitte, on üheselt ja kõrvalekaldumatult siduv ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, ei ole ettekirjutuse tegemine kolmandale isikule võimalik. Turuosaliste võrdse kohtlemise (
lg 3) ja vajaliku teabe andmise (
lg 8) seisukohast on oluline, et Elering, kasutades EGLE Infosüsteemi, andis kõigile võrdses olukorras olevatele turuosalistele (st neile, kellel oli liitumistaotlus tehtud ja olid Eleringi nn liitumiste tabelis) ühesugust informatsiooni. Seega ei ole rikutud võrdse kohtlemise ja/või vajaliku teabe andmisega seotud seadusesätteid. 5) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Konkurentsiamet on vaideotsuse punktis 3.5 (lk 12-13) selgitanud, et
lg 1 tähenduse,
lg 2 ja
1 imperatiivse regulatsiooni kohta on selgitus esitatud vaideotsuse punktis 3.2.
lg 1 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga muu hulgas võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §- des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi. Konkurentsiamet on selgitanud (vt ka vaidlustatud otsuse lk 13 ja vaideotsuse punkti 3.2), et
lg 2 järgi
8. peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Ka
peatükis ning seega kohaldus ka selle sätte suhtes
Konkurentsiamet on seisukohti põhjendanud ja selgitanud nii 30.06.2023 kirjas, vaidlustatud otsuses kui ka Vaideotsuses. Seisukohtade kujundamisel on lähtutud nii kolmandalt isikult, kaebajalt kui ka MKM-lt (lisaks ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-29 esitatud justiitsministri, Kliimaministeeriumi, õiguskantsleri ja Riigikogu majanduskomisjoni arvamustest) saadud selgitustest ja informatsioonist. Kuna erineval ajahetkel antud hinnangud võivad põhineda erineval (väiksemal) informatsioonihulgal, siis vastavalt saabunud selgitustele ja informatsioonile võivad hilisemalt antud selgitused erineda varasematest. Samuti tuleb silmas pidada, et ühele turuosalisele antud selgitus ei pruugi kehtida teise suhtes – näiteks kui ühel on sõlmitud liitumisleping, teisel mitte või üks alles soovib liitumispakkumist, teisel on juba see olemas, siis tegemist on erinevates olukordades olevate isikutega. 6) Kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 14. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja väidab, et Eleringi tegevus
rakendamisel rikkus kaebaja õigusi, kuid ei selgita adekvaatselt, milles need õigused seisnesid. Kaebaja selgitab, et
jõustumise tõttu tegutses ta teadmises, et hiljemalt 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis, ning lõpetas seetõttu ennetähtaegselt hoiused. See olukord ei tekkinud aga Eleringi tõttu. Kõigi turuosaliste (sh kaebaja) olukord Eleringi otsuse tulemusel hoopis paranes, sest kõigil turuosalistel (sh kaebajal) võimaldati soovi korral tasuda liitumistasu ettemaks, mis on tagatisest väiksem. Kaebuse lisast 5 nähtub, et kaebaja lõpetas tähtajalised hoiused 10.05.2023 6 ehk kaks nädalat pärast seda, kui Elering andis kõigile turuosalistele teada, et kõigil on võimalik valida tagatise ja liitumistasu ettemaksu vahel (28.04.2023). Kaebaja on oma õiguste rikkumist õigustamiseks abstraktselt tuginenud ka väidatavale konkurentsiolukorra halvenemisele, kuid kaebaja selgitustest jääb arusaamatuks, milles see täpselt väljendus. Ehkki kaebaja seda otsesõnu nii ei ütle, siis kaebaja näis lootvat, et tagatise tasumine käib paljudel konkurentidel üle jõu ja need loobuvad oma liitumistest. Kaebaja lootus, et konkurentidel läheb halvasti, ei kujuta endast sellist subjektiivset õigust, mis annaks aluse nõuda järelevalvemenetluse algatamist. .Kaebaja väidab, et Eleringi tegevuse tõttu said eelise need ettevõtjad, kellel ei olnud kavatsust tagatist maksta. See on faktiliselt vale, kuid ka siis, kui see oleks õige, ei annaks see kaebajale õigust nõuda järelevalve algatamist (ja seega kaebeõigust). Tagatist nõutakse avalikes huvides, et edendada taastuvenergia tootmist, võimaldada uutel elektrienergia tootjatel lihtsamini võrgule ligi pääseda, hoida liitumiskulusid ja tarbijate elektrienergia kulusid kontrolli all. Ka faktiliselt ei ole tõendatud, et eksisteerisid mingid turuosalised, kes tasusid liitumistasu ettemakse, aga ei oleks tasunud tagatist. Ülaltoodud põhjustel ei ole kaebajal õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist (rääkimata konkreetse otsuse tegemisest järelevalvemenetluses) ega vastavalt ka kaebeõigust käesolevas asjas. Eleringi hinnangul oleks Konkurentsiamet pidanud jätma kaebaja 05.05.2023 kaebuse läbi vaatamata, mitte rahuldamata. 2) Konkurentsiamet sisustas
-i sätteid õigesti. Nõustuda tuleb Konkurentsiametiga, et ettemaksu võimaldamine ei ole vastuolus seadusega, kuna
1 sätestab sõnaselgelt, et tagatise võib asendada liitumistasu 70%-lise ettemaksuga. Kaebaja küll väidab 19.09.2024 menetlusdokumendis, et liitumistasu ei ole sisult ega eesmärgilt sobilik alternatiiv tagatisele, kuid see tähelepanek on asjakohatu. Liitumistasu ettemaks on sätestatud tagatise alternatiivina juba seaduse tasandil ega sõltu ei vastustaja ega Eleringi kaalutlusotsustest.
lg 2 sätestab, et
8. peatüki sätetest (kuhu kuulub ka
) võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
-st ei tulene, et seadusest saab kõrvale kalduda ainult siis, kui see on ette nähtud Eleringi tüüptingimustes. Liitumisleping on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping ning sellest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädevad tsiviilkohtud. Eleringil on õigus teha turuosalistega kokkuleppeid võrguga liitumise tingimuste osas. 3) Liitumistasu ettemaksu võimaldamine ei ole siiski vastuolus ühegi kohustusega, mis Eleringi lepinguvabadust piiraks. Kaebaja väitel on liitumistasu ettemakse võimaldamine ebaõiglane üksnes põhjusel, et see aitab turuosalistel vältida tagatise maksmise kohustust. Kui tagatise nõuet
-is ei oleks, ei rikuks ettemaksu võimaldamine kellegi õigusi, kuna sellest midagi ei sõltuks. Ettemaksu võimaldamine omandab õigusliku tähenduse üksnes tagatise regulatsiooni kontekstis. See aga tähendab, et kaebaja üritab tõlgendada varasemat regulatsiooni (Eleringi lepinguvabadus) hilisema regulatsiooni (tagatise nõude) valguses. Selline lähenemine ei ole aktsepteeritav. Eleringi lepinguvabadust sätestavaid õigusnorme tuleks hinnata ja tõlgendada nende kehtestamise ajal kehtinud õiguse valguses. Tagatise nõude kehtestamine ei saanud Eleringi eelnevalt eksisteerinud lepinguvabadust kuidagi piirata. Sisuliselt ei ole kaebaja rahul sellega, et
87 1 näeb ühe alternatiivina ette liitumistasu maksmise, mille üle on Eleringil ulatuslik diskretsioon. See on aga etteheide õigusnormile ning seadusandjale, mitte Konkurentsiametile ja Eleringile. 4) EGLE Infosüsteemi vahendusel andis Elering kõigile võrdses olukorras olevatele turuosalistele ühesugust informatsiooni. Liitumistasu ettemaksu maksmise võimalust on pakutud kõigile liitujatele samal viisil ning kedagi ei ole selles osas eelistatud. Kaebusest ei selgu, kas kaebaja jäi faktiliselt ilma mingist asjakohasest informatsioonist ning kas kaebaja oleks käitunud teisiti (ja kuidas ta oleks käitunud), kui Elering valinuks teabe andmiseks teise kanali. seaduse jõustumise ajal reserveeritud võimsustest (4536 MW) tänaseks järgi jäänud 1936 MW, vaatamata sellele, et Elering andis liitujatele võimaluse tasuda tagatise asemel liitumistasu ettemaks. Seega on seaduse eesmärk saavutatud. Liitumisest loobujate näol ei 7 olnud tegemist ainult nn „fantoomliitujatega“ – paljud liitujad jõudsid liitumistasu ettemaksu suurust teada saades järeldusele, et liitumistasu nende soovitud tootmiskohas ei õigusta projekti jätkamist. Seega omas ka liitumistasu ettemakse tasumise kohustus märkimisväärset mõju liitumisvõimsuste vabastamiseks; ei saa kuidagi öelda, et see ei olnud kooskõlas seaduse mõttega ega täitnud seadusandja eesmärki. Seejuures on fantoomliitujate probleemiga tegelemine väga suures osas Eleringi enda huvides, mistõttu on ebaloogiline kaebaja seisukoht, et Eleringi poolt liitumistasu ettemaksu maksmise võimaldamisega soodustati fantoomliitujaid. 5) Nõustuda ei saa süüdistusega turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Otsus lubada liitumislepingut omanud isikutel tasuda tagatise alternatiivina 70 protsenti eeldatavast liitumistasust lähtus soovist kohelda kõiki samaväärses seisus olevaid lepingupartnereid võrdselt. Paindlikkuse tingis vajadus võimaldada põhiseaduse vastasuse kahtluse kontekstis kõigile liitujatele võrdne võimalus liitumislepingu jätkamiseks, samas arvestades ka
-i muudatuse eesmärgiga, mis samuti oli kooskõlas ka kohtu poolt asjas nr 2-23-836 antud juhistega (03.05.2023 määruse p 12; samas asjas 30.06.2024 tehtud otsuses on halduskohus samuti läbivalt viidanud liitumistasu ettemaksu tasumise võimalusele kui õiguspärasele lahendusele). Elering teavitas liitumiste e-keskkonnas kõiki vastavasse menetlusstaadiumisse jõudnud liitujaid tagatise ja liitumistasu ettemaksuga seonduvatest asjaoludest. Seega ei ole turuosalistele erinevaid tingimusi pakutud ega rakendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Vastustaja on leidnud, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ka kolmas isik leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus märgib, et riiklikku järelevalvet
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab
lg 1 alusel Konkurentsiamet.
lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus
või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.
Käesoleval juhul pöördus Sunly AS 08.05.2023 kaebusega AS Eleringi tegevuse peale kaebusega Konkurentsiameti poole seoses sellega, et viimane vabastas turuosalised
alusel tasutavast tagatisest juhul, kui turuosaline on tasunud 70% liitumistasust, st kaebaja väitis kaebuses
nõuete rikkumist. Sellest tulenevalt on vastustajal kohustus vastav kaebus
lg 1 ja
Kohtu hinnangul on
lg 2 alusel tehtav otsus haldusakt, mida kaebuse esitajal on õigus halduskohtus vaidlustada.
ei kehtesta kaebusele sisulisi nõudeid. Formaalseks nõudeks on, et kaebaja peab olema turuosaline ning kaebaja peab ära näitama, et rikutud on
-i või selle alusel antud õigusakti. Kuna kaebaja on turuosaline ning on väitnud
-i rikkumist, on tal subjektiivne õigus vaidlustada kohtus Konkurentsiameti otsust jätta tema kaebus rahuldamata ning järelevalvemenetlus algatamata. Kohus juhtis 18.09.2024 vastuses vastustaja taotlusele tähelepanu, et mõne menetlusosalise arvamus kaebuse vähesest perspektiivikusest ei tähenda, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus tuleks tagastada või jätta läbi vaatamata. Seega tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata. 16. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole, sest vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlusvigasid ei esine. 17. Esiteks on ekslik kaebaja arusaam
lg 1 sisust.
lg 1 kohaselt on turuosalisele antud selge valik, kas maksta võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta või tasuda vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Seega kaebaja arutluskäik seaduse eesmärgist, selle saavutamise võimalustest liitumistasude ettemaksude 8 näol, turuosaliste ebavõrdsest kohtlemisest, vastuolust Vabariigi Valitsuse määruse tasemel kehtestatud võrgueeskirjaga jms ei muuda olematuks seda, et seadusandja on alternatiivi liitumistasu ettemaksu näol seaduses selgesõnaliselt ette näinud. Kolmandale isikule ei saa olla kuidagi etteheidetav, et ta võimaldab turuosalistel kasutada seadusega antud võimalust tasuda 70 protsenti liitumistasust. Kohtule nähtub, et seaduse sõnastuse vastu kaebaja otseselt ei vaidlegi, kaebaja argumendid toetuvad võrgueeskirjale ning vastustaja varasemale seaduse tõlgendamise praktikale. Selle näiteks on vastustaja 05.04.2023 vastus Kaamos Energy OÜ pöördumisele (kaebuse lisa 2). 18. Kohus märgib, et kaebaja õigus turuosalisena piirdub selle tuvastamisega, kas võrguettevõte on kõiki turuosalisi võrdselt kohelnud. Kui selles pole vaidlust, siis sellega kaebaja võimalused riikliku järelevalve menetluse läbiviimist nõuda ammenduvad. Kui kaebaja olukord kuidagi ei muutu, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda selle tuvastamist, kuidas seadust ja alamalseisvaid õigusakte põhimõtteliselt tuleks tõlgendada, st kas õigem oleks vastustaja 05.04.2023 vastuses Kaamos Energy OÜ pöördumisele antud või hilisem kaebaja kaebuse lahendamisel võetud seisukoht. Käesoleval juhul ei ole esitatud tõendeid, et vastustaja muutunud käsitlus, mis liitumislepingu sõlminutele 70 protsenti liitumistasu maksmise korral vabastaks nad tagatise maksmise kohustusest, mõjutaks kaebajat negatiivsemalt võrreldes teiste turuosalistega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja koos teiste turuosalistega sai kolmandalt isikult EGLE Infosüsteemi vahendusel 28.04.2024 teavituse, et liitumislepingu sõlminutel on soovi korral võimalik tasuda liitumistasu ettemaks, mis paljudel juhtudel, aga ka mitte alati, on tagatisest väiksem. Seda tõendab kaebaja 03.05.2024 esitatud protest ja taotlus kolmandale isikule lõpetada ettemaksu võimalamine (kaebuse lisa 4). Kaebuse lisast 5 nähtub, et kaebaja lõpetas tähtajalised hoiused 10.05.2023 ehk kaks nädalat pärast seda, kui Elering andis kõigile turuosalistele teada, et kõigil on võimalik valida tagatise ja liitumistasu ettemaksu vahel (28.04.2023). Seega oli tagatise kasuks valimine kaebaja enda valik ning kaebaja oleks võinud valida ka liitumistasu ettemakse. Seega oli kaebaja kõigi turuosalistega võrdses olukorras ning liitumistasu ettemaksu pakkumine, mis on
sõnastusega ka kõigiti kooskõlas, kaebaja ega teiste turuosaliste õigusi rikkuda ei saanud. 19. Kohtule ka ei nähtu, et liitumistasu ettemakse alternatiivi sätestamine poleks olnud seadusandja eesmärgiks. Kui algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE, XV Riigikogu) tekstis oli sätestatud üksnes tagatise maksmise võimalus, siis juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanekul lisati eelnõu teise lugemise teksti, et: „Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70% liitumistasust.“ Muudatusettepaneku selgituse järgi: „Muudatuste kohaselt on lõike 1 järgi liitujal võimalik valida, kas tasuda tagatist või 70% ulatuses liitumistasu.“ (vt selgitus 696 SE teise lugemise muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku nr 8 juures). Seega oli seadusandaja eesmärgiks vastav valikuvõimalus ette näha. Vastustaja 05.04.2023 vastuses (kaebuse lisa 2) on kohtu arvates antud väär tõlgendus
Vastustaja on seal viidanud 696 SE teise lugemise jätkamise muudatusettepanekutele, millega toodi sisse korterelamute erand. Selle pinnalt tegi vastustaja eksliku järelduse, et „erisus on mõeldud eelkõige korterelamute päikesepaneelidega katmise soodustamiseks“, samas oli liitumistasu ettemakse alternatiiv lisatud eelnõu teise lugemise käigus ning seadusandja tahet ‒ sätestada alternatiiv tagatisele ‒ teise lugemise jätkamisel lisatud korterelamute erisus kuidagi ei muutnud. Avalikest allikatest seda välja lugeda vähemasti pole võimalik. Asjaolu, kuidas tõlgendada võrgueeskirja, st kas regulatsioon võimaldab osamaksete tähtaegu kokkuleppel muuta, kas olemasolev regulatsioon on piisav, üheselt arusaadav vms, ei ole mõjutanud kaebaja subjektiivsete õiguste teostamist turuosalisena. Konkurentsiametil oma seisukohta seaduse tõlgenduse kohta muuta pole keelatud, iseäranis, kui see läheb kokku seadusesätte sõnastuse ja seaduseelnõu seletuskirjaga. Kaebaja pole ka 9 selgelt suutnud välja tuua, milles tema halvemasse olukorda jäämine väljendub. Asjaolu, et ta pidi deposiidilepingud lõpetama ja kaotas intressitulu, ei ole kolmanda isiku tegevuse tagajärg. Kui kaebaja valinuks ka liitumislepingu ettemakse, tulnuks tal ka selleks rahalised vahendid leida ning samaks tähtajaks. Kolmas isik on esitanud hüpoteesi, et kaebaja võis loota, et tagatiste maksmiseks ei oleks turuosalistel leidunud sedavõrd palju vahendeid ja oleks rohkem olnud liitumisest loobujaid. Kui ka see hüpotees võiks tõeks osutuda, siis kaebaja õiguslikult kaitstav huvi ei ulatu selleni, et kindlustada võimalikult paljude konkurentide turult välja langemine. 20. Kaebaja leiab, et
lõikes 2 viidatud dispositiivsus ei ulatu
§-ile 871 kui imperatiivsele regulatsioonile, millisele seisukohale on väidetavalt asunud ka õiguskantsler haldusasja 3-23-836 pinnalt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses 5-23-29. Kohtule ei nähtu, kuidas kaebusele lisatud õiguskantsleri arvamus kaebaja positsioone toetaks. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-29 oli vaidluse esemeks, kas
111 3 lõige 14 on kooskõlas põhiseadusega osas, milles see näeb
lõikes 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi. Tegemist on erineva vaidluse esemega. Normi imperatiivsuse on tõstatanud õiguskantsler võtmes, kas oleks võimalik tagatise mitte maksmises kokku leppida. Õiguskantsler leidis, et sellist tõlgendust
sõnastus ei võimalda ning see läheks vastuollu seaduse muutmise eesmärgiga (nn fantoomliitujate probleem). Õiguskantsleri seisukohast ei tulene, et seadusandja ei oleks mõelnud liitumistasu ettemakset alternatiivse lahendusena tagatise maksmisele. Vastupidiselt, õiguskantsleri seisukoha p-s 66 on toodud: „Nõue on iseäranis koormav selliste isikute suhtes nagu kaebaja, kes on liitumislepingud juba sõlminud ning tasunud ka osa liitumistasudest, kuid pole veel tasunud 70% liitumistasust ja peavad lisaks andma tagatise.“ Seega ka õiguskantsler möönab, et 70% liitumistasu maksjad ei pea lisaks tagatist andma.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.