Juht esitas eriloa nr xxx, kus on veoseks märgitud konstruktsioon pikkusega kuni 22 m. Rikkus liiklusseaduse § 80 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseadus § 2612 lg 1 järgi. T Oile määrati liiklusseaduse § 2612 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot. T O vaidlustas eriasjade uurija Triinu Riigor 17.06.2024 otsuse väärteoasjas nr 2302,24,001812 paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Isiku käitumises puudus väärteokoosseis. T O ja kaitsja jäid kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik T O ja tunnistaja J N. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 4-5); - lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll (lk 8); - määrus (lk 9); - PPA selgitustaotlused (lk 10-14); - 04.04.2024 Kliimaministeeriumi vastus (lk 15-16); - 04.04.2024 Transpordiameti vastus (lk 17-19); - 22.02.2024 ja 23.05.2024 vastulaused (lk 21-23, 31-32); - S.Ki ja Transpordiameti e-kirjavahetus oktoobris 2022 (lk 24-25); - Transpordiameti 21.02.2024 e-kiri (lk26, kohtutoimik lk 19-22); - TÖR-i väljavõte (lk 33); - detailandmete päring isiku kohta (lk 34); - sõiduki taustakontroll (lk 35-36); - otsus väärteoasjas nr 2302,24,001812 (lk 1-3); - T.O karistusregistri väljatrükk (lk 37); - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 2-8); - 06.02.2024 e-kiri koos manustega, mille hulgas eriluba (kohtutoimik lk 12-14); - 16.07.2024 koosoleku memo (kohtutoimik lk 15-17). Kohus vaatas CD plaadil olevaid fotosid ja dokumente. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, et tegu on tõendatud. Mingi hetk alustas Transpordiamet täishaagistele erilubade väljastamist. 2010-2024 on täishaagisega autorongidele väljastatud kokku üle 9000 eriloa. Seadus ütleb, et erivedu võib teostada siis, kui tegemist on jagamatu veosega. Jagamatu veos on veos, mida ei saa jagada kaheks või enamaks osaks ilma, et sellega kaasneks tarbetu kulu või veose kahjustamise oht ja mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada
See võib olla näiteks moodulmajade või suurte ehituskonstruktsioonide vedu. Jagatavat veost tohib teatud tingimustel ka eriveona teostada, aga peavad olema täidetud teatud liiklusseaduses välja toodud tingimused. Käesoleval juhul sõiduk euronormidele ei vastanud. 16.07.2024 ümarlaual põhimõtteliselt toetatakse varasema praktika jätkamist, aga lubamine vajab muudatusi õigusaktides, kuna sellised veosed ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Väljastatud eriloa väljaprinditud versioonil ei ole peale kantud mida selle eriloa alusel tohib vedada, ainult on kantud sõiduki haagise registreerimisnumbrid, lubatud suurimad mõõtmed. Juht peaks kontrollima, kas see on üldse õige dokument, mida peab vedama. Transpordiamet millegipärast lähtub loogikast, et nemad ei pea seda vajalikuks peale kanda, aga sellisel juhul ei saa ka keegi seda kontrollida. Politsei aasta esimeses pooles on hakanud neid kontrolle jõudsamalt moodulmajadele tegema ja üllatusena ongi välja tulnud see, et kehtiv praktika tegelikult ei vasta nendele nõuetele. Ministeerium on nüüd kätte võtnud, maha istunud ja otsustanud, et õigusaktidesse on vaja teha muudatusi, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelisemad. Autojuht vaadates peale sellisele veosele, kus veduki peal on üks maja ja kesktelghaagise peal teine maja, peaks aru saama, et neid ei tohi koos vedada. Palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kaitsja on seisukohal, et menetlusaluse isiku teos puudub kohustuslik süüelement, kuivõrd menetlusalune isik on olnud teo keelatuse osas eksituses ja see eksitus on olnud tema jaoks vältimatu. Transpordiamet on alates aastast 2010 viljelenud praktikat, mis võimaldab kahe majamooduli vedamist autorongiga, siis täishaagisest või kesktelghaagisest koosneva autorongiga. See teadmine on juba juurdunud nii tööandjate teadmisse ja läbi tööandjate teadmise siis ka vedaja, selle konkreetse autojuhi teadmisse, et tegemist on lubatud veoga. Transpordiamet ütles peale Saabase juhtumit, et politsei praktika on vale ja väljastas lubasid edasi. T Ole on antud veoluba ja töökorraldus võtta peale kaks majamoodulit ja sõita nendega Rootsi. Ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks autojuht ebausaldusvääristama pädeva ametiasutuse poolt antud veoluba, pädeva ametiasutuse poolt antud veokorraldust. T Ol ei olnud põhjust arvata, et vedu mida ta tegema asub, on kuidagi ebaseaduslik ja seetõttu oli eksimus talle ka vältimatu. Teoreetiliselt on autojuhil võimalus keelduda, aga praktiliselt säärases alluvussuhtes ei ole autojuht vaba otsustama, kas ta täidab töökorralduse või ei täida olukorras, kus autojuhile on edasi antud vajalikud eriload. Tema auto vastas eriloal märgitud mõõtmetele. Eriluba kehtis sellel kuupäeval, eriveos märgitud teekond oli õige. Pole andmeid, mille alusel autojuht oleks saanud aru, et ta seda vedu tegelikult seaduse järgi teha ei tohiks. Kliimaministeerium on seda meelt, et tuleb astuda samme, et neliteist aastat kehtinud praktika jääks ka edaspidi kehtima. Transpordiamet siiamaani tõlgendas, et ühele veoüksusele võib laadida ühe jagamatu veose ja see tingimus on ka antud juhul täidetud. Palub kohtul kaebus rahuldada ja menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel süü puudumise tõttu menetlusaluse isiku teos. 2 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud CD plaadil olevat teavet, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtuvalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik S HeHindla koostas 07.02.2024 väärteoprotokolli nr 20240207468101, mille kohaselt T O 07.02.2024 kella 14:36 ajal Lõunasadama tee 9/1, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis S T, reg. märk - xxx) teostas veose vedu (2 majamoodulit), ületades MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1102 sätestatud mõõdet. Autorongi pikkus 20,870 m. Lubatud kuni 18,75. Juht on rikkunud eriveo tingimusi (
Juht esitas eriloa nr xxx, kus on veoseks märgitud konstruktsioon pikkusega kuni 22 m. Rikkus liiklusseaduse § 80 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 2612 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 17.06.2024 otsuses väärteoasjas nr 2302,24,
lg 8 tingimustele.
¹ lg 2 ütleb, et avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest. Lg 3 kohaselt annab eriloa tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et liiklusseaduse § 342 lõike 1 punktides 1–4 toodud nõuded on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et eriluba konkreetseks veoks oli väljastatud ning juhil oli eriluba kaasas ja esitas selle politseiametnikele. Vaidlust ei ole ka selles, et Transpordiamet väljastas eriloa kahe majamooduli veoks konkreetse autorongiga s.o kesktelghaagisega. Ehk siis see tingimus, et seda erivedu teostatakse konkreetsete autodega selleks väljastatud eriloa alusel, on täidetud. Transpordiameti kiri kinnitab, et eriloa väljastanud riigiasutusel ei ole etteheiteid kõnealuse eriloa alusel tehtud veose suhtes. Kuna erilubasid väljastatakse tasu eest, peab eriloa väljastaja kontrollima, et väljastatav luba vastab seadusele, ja loa eest tasu maksnud isik peab saama tugineda riigiasutuse otsusele, et väljastatud eriloa alusel on loale vastav vedu lubatav ja seaduslik. Politsei heidab T Ole ette
lg 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada liiklusseaduse §-s 341 kehtestatud korras. Juht on rikkunud eriveo tingimusi (
Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et vaidlusaluse veose puhul ei olnud täidetud
Vaidlust ei ole ka asjaolus, et eriloa väljastanud Transpordiamet on olnud rohkem kui 10 aastat seisukohal, et sellise loa alusel 07.02.2024 teostatud vaidlusalune vedu oli nõuetekohane ja vastas seaduses kehtestatud tingimustele. Nimetatud seisukohta kinnitavad kaks Transpordiameti vastuskirja. Transpordiameti 21.02.2024 vastuses selgitustaotlusele märgitakse, et liiklusseaduse § 34 lõige 9 annab võimaluse veos kohale viia liiklusseaduse § 341 sätestatud eriveo korras. Erivedu on suurveose liiklemine teel ning avalikul teel on see lubatud tee omaniku antud eriloaga ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel. Nõudeid eriloa vormile ei ole kehtestatud ning Transpordiamet riigiteede omanikuna on lähtuvalt seaduses ja määruses nõutule välja töötanud eriveolubade infosüsteemi, milles saab esitada elektrooniliselt taotluse loa saamiseks ning küsib selles menetluseks vajalikke eelloetletud andmeid. Liiklusseaduse § 341 kohaselt tuleb eriloale märkida veotee ja 4 tingimused. Tee omanik on elektroonilises taotluse vormis ühe valikuna pidanud piisavaks veotee valikuks riigiteed Harju maakonna piires (v.a massipiirangutega teed). Täpse veose nimetuse märkimise nõuet seadusest ja määrusest ei tulene ning kuivõrd luba antakse sõiduki massi või mõõtmete kohta, siis täpse veose nimetuse märkimine ei ole Transpordiameti hinnangul vajalik. Taotluse menetlemisel annab veose täpne nimetus menetlejale esmase indikatsiooni, mille alusel hinnata kas eritingimused ja veoteed nimetatud veosele on põhjendatud. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et liiklusseaduse § 342 lõike punktides 1-4 toodud nõuded on täidetud. Tingimusi ja veoteed hindas Transpordiamet kogumis ning asus seisukohale tuginedes pikaaegsele praktikale ja kujunenud seisukohale, et juhul, kui veost veetakse ainult haagisel laadituna selliselt, et veos on vastu haagise esiseina ning tagateljest üleulatumine ei ole suurem kui 5 meetrit ning seejuures veokil ei ole veost, on tegemist nõuetkohase veoga. Kui nüüd laadida tühjale veokile samuti jagamatu veos, täites seejuures liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, ei suurene sellega kaasnevalt autorongi pikkus ning samuti ei ole rikutud ka järjestikku ühele sõidukile paigutatud veoste keeldu, on veo teostamine Transpordiameti hinnangul lubatud ning iga sõidukiga veetakse jagamatut veost, kui samaaegselt ei ole ületatud ka autorongi lubatud mass. Transpordiamet on lubade väljastamisel lähtunud liiklusseaduse paragrahvi 34 1 täiendamise seaduse eelnõu seletuskirjast, mis toob näitena välja moodulmajade veo ning arvestades, et moodulmajad on veosena kerged ning ühiselt veetud veos viiakse samasse kohta, ei avalda see teedele mõju, mis oleks koormav, mis on massipiirangu mõte. Samuti arvestades veose mõõte on mõistlik veose kohale toimetamiseks sõita üks kord, mis on säästev ja väldib tarbetut kulu, muuhulgas teele, keskkonnale ja vedajale. Transpordiameti juhataja 04.04.2024 vastuse kohaselt kui jagamatu veos oleks laaditud ainult haagisele oleks sellega autorongi lubatud mõõtmed juba ületatud. Transpordiamet ei saa kohustada vedajat liiklema alakoormatud autorongidega ning selle tõttu on veokile kauba laadimine igati põhjendatud juhul, kui autorongi tegelik mass ei ületa lubatud. Sellist praktikat on Maanteamet ja Transpordiamet pikaajaliselt kasutanud ja aastael 2010-2024 on täishaagisega autorongidele väljastatud kokku üle 9000 eriloa (ca 5% kõigist erilubadest). Kuna nimetatud praktikat, kus kahele veoüksusele lubatakse laadida kaks veost rakendatakse kõikidel täishaagisega autorongide erilubadel, ei teki siin ka konkurentsi moonutusi siseriiklikel vedudel. Tsiteeritud Transpordiameti vastuskirjad kinnitavad tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt on üle kümne aastat sellistel tingimustel vedusid teostatud ja probleemid tekkisid alles 2024 aasta alguses, kui politsei hakkas sel tingimustel teostatud vedude puhul vormistama väärteoprotokolle. Kuigi erilubade sellisel väljastamisel ei olnud täidetud
lg 8 neli tingimust, on Transpordiamet olnud seisukohal, et kahe kerge majamooduli vedu nii, et üks moodul või soojak on veokil ja teine haagisel on lubatud tingimusel, et kaalunõudeid ei ületata ja pikkus ei ületa 22 meetrit. Tunnistaja J N ütluste kohasel töötab T O xxx umbes 8 kuud. Üldjuhul sõidavad autod xxxall. xxx tellib tunnistaja käest transporditeenust. Saadab autod xxx-sse. xxx logistik tellib vastavad veoload, kui on vaja. Lk 12 olev luba on tulnud xxx kaudu. xxx AS. Logistik saadab loa autojuhile meili peale. xxx on majamooduleid ja soojakuid vedanud 2013 oktoobrikuust. Autorongile mahub 2 majamoodulit kui auto pluss haagis, sadulautodele mahuks üks moodul. Sadulautodega vedas ka mingi aeg kahekaupa. Transpordiametis kohtumisel öeldi ka, et nad ei näe mingit probleemi sellest. Ei ole nagu näinud ühtegi takistust. On pidevalt kontrollitud autosid ja asju politsei poolt. Üks alltöövedaja 2023 sügisel millalgi ütles, et ei tohi ju kahekaupa vedada. Küsis Transpordiameti käest järgi ja sai vastuse, et see on sihuke kokkulepe, et võib vedada majamooduleid. Ütles, et võib kindel olla, et see on ju pidevalt kontrollitud töö, pole sellega probleeme olnud. 2023 sügisel Pirni tänavalt oli vedu, läks Paldiskisse, seda vedu kontrolliti, mingit probleemi ei olnud sellega. Probleemid tekkisid 2024 jaanuar-veebruar. Kõigile üllatuseks oli päeva pealt politsei suhtumine teine, pidas kinni ja ütles, et 5 sedasi ei tohi teostada. 16.07 koosolekul otsustati, et jätkatakse vana praktikaga edasi, et prooviks selle seaduse muudatuse ikkagi ära teha kiiremas korras sügiseks. Et neid mooduleid ikkagi kahe kaupa vedada. Politsei esindaja ümarlaual ei olnud. Transpordiamet, kes lubasid väljastab, neile on samamoodi arusaamatu, et miks see politseile järsku enam ei sobi. 15.01 oli esimene juhtum, siis veel otsust ei tehtud ja 07.02 oli kaks juhtumit ühes kohas. Teistel transpordiettevõtetel on aasta algusest sama probleem. Töökorraldust saades on autojuhil mingisugune võimalus keelduda, aga mitte otstarbekas. Kaebuse esitaja O ütluste kohaselt Paldiski Lõunasadamasse sõites tuli enne raudtee ülesõidukohta politsei vastu ja küsis veoluba, näitas telefonist politseile luba. Politsei ütles, et see ei kehti, et moodul on kirjas, aga teil on moodulid, kaks tükki. Loal ei olnud midagi kirjas. Tema ja S suhtes alustati menetlust. Taga oli veel 2 autot, aga neid ei puudutatud. Neil olid ka samasugused majamoodulid üks autol ja teine haagisel. Kogu autorong ületas 18,75. Politsei kahe teise auto juurde üldse ei läinud, isegi ei peatunud nende kõrval. Tegi kahele paberid ära ja siis sõitis minema. Enne 07.02 oli teadlik, et T S on vahele jäänud aga otsust veel ei olnud. Oli tööandjaga vestlus, et ootame politsei otsuse ära, et nii kaua veame. Maanteeametist need load väljastatakse ja, et põhimõtteliselt võib vedada, et politsei on nagu valesti selle teinud, et ei tohi vedada. 10 aastat oli neid vedanud nii. Varem oli kontrollitud samasugune haagis ja majamoodulid haagise ja veduki peal. Kõik asjad toimisid, kõik paberid ja asjad olid korrektsed, nüüd pool aastat hiljem, siis enam ei tohi sõita. 07.02 oli kesktelghaagis. Sel haagisel on eraldussein 1 või 1,5 meetrit tehase poolt. Vaatavad loa järgi, kõik mõõdavad ära, kas klapib. 07.02 tuli luba meili peale, vaatas ja kontrollis. DSV logistik annab korralduse, et võtaks need majamoodulid sealt peale. Enne liikuma ei tohi hakata, kui logistik saadab loa meili peale. Iga kord on numbrid loal erinevad. Lähtub numbritest. Kui mõõtmisel on numbritega pahasti, siis annab teada DSV-le, et peab uue loa tegema. Tol päeval olid laevas nende firmast 3 autot ja siis oli see xxx ja xxx autod 2 tükki. Kutselise vedaja koolitusel käis viimati 4 aastat tagasi. 06.02.2024 on tööplaan. O auto oli xxx ja haagis oli xxx. Module no, 501 ja 502 on soojakute numbrid, mis peale lähevad. Tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku kokkulangevad ütlused kinnitavad, et 15.01.2024 oli esimene juhtum, mil politsei vormistas vaidlusaluse juhtumiga analoogse veo puhul väärteoprotokolli. Äriühingu juhatajast tunnistaja ütlused kinnitavad, et peale seda protokolli helistas Transpordiametisse, et mis teema sellega nüüd on. Vastati, et uuritakse seda, et võib vedada, et vaatab kuidas politsei teeb. Lube väljastati edasi samasugustele vedudele. Panid veel konkreetselt peale kirja veel, et kaks tükki on peal ja ei olnud probleeme. Load tulid sedasi välja. Kui mitu juhtumit tuli, siis enam edasi ei vedanud. Kuigi Kliimaministeerium on oma 04.04.2024 vastuses märkinud, et mitme majamooduli vedamine üksteise järel selliselt, et sellest tulenevalt ületatakse autorongi lubatud suurimat pikkust, ei ole kooskõlas erivedusid käsitleva regulatsiooniga, ei olnud selline seisukoht autojuhtidele ja lubasid taotlevatele logistikutele varasemalt teada, kuivõrd tasu eest lubasid väljastav Transpordiamet oli teisel seisukohal. 16.07.2024 koosoleku memo kohaselt otsustati, et minnakse edasi erivedude määruse muutmise võimaluse variandiga, mis võimaldaks seni kehtinud praktika järgimist, s.o eriveoloa alusel lubatust pikema autorrongiga kahe majamooduli vedamise võimaldamist. Transpordiametile saadetakse näidisnimekiri sõidukite registreerimisnumbritest, millega nimetatud erivedusid tehakse. Transpordiamet saadab ettevõtjatele ja Kliimaministeeriumile 15.augustiks tagasiside hinnangu tulemustest. Kuna memo koostas S V Transpordiametist ja osalejate hulgas olid nii vedajate, Transpordiameti kui Kliimaministeeriumi esindajad, kinnitab see üheselt, et senine praktika oli, et lubatakse pikema autoroniga kahe majamooduli vedamist ja soovitakse seda jätkata, kuid selleks on vaja muuta erivedude määrust. 6 Seega kinnitavad kõik tsiteeritud dokumendid kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlusi, et rohkem kui 10 aastat teostati vedusid nii, et eriloa alusel lubati pikema kui 18,75m autoroniga kahe majamooduli vedamist ja alles sellest aastast on tekkinud probleem tingituna politseiametnike uuest lähenemisest. Tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku ütlused kinnitavad, et sarnases situatsioonis varasemalt autosid kontrollides ei näinud politseiametnikud seaduse rikkumist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud kohtuistungil selgitada, miks rohkem kui kümme aastat ei nähtud samasuguste vedude puhul rikkumist ja mis alates jaanuarist 2024 muutus. Kohtus uuritud dokumentidest nähtub, et soovitakse õigusakte muuta nii, et nad vastaksid paremini seni kehtinud parktikale ja selleks on 16.07.2024 koosoleku memo kohaselt astutud ka konkreetseid samme. Pärast muudatusi õigusaktides ei oleks vaidlusesemeks olev väärtegu enam väärteona karistatav. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Riigikohus on oma lahendi 4-23-2703 p 9-10 märkinud, et ettevaatamatusdelikti tuvastamisel tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures hinnata hoolsuskohustuse rikkumist; isik vastutab karistusõiguslikult vaid siis, kui ta rikub temal lasuvat hoolsuskohustust. Viimasest on alust kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab järgimata kas ühiskonnas tervikuna või mõnes spetsiifilises valdkonnas kehtiva/nõutava vajaliku hoolsuse. Nõutava hoolsuse hindamise juures tuleb võtta arvesse nn usalduspõhimõtet, mille kohaselt võib toimepanija enda käitumise kujundamisel eeldada, et ka teised isikud käituvad õiguspäraselt (RKKK 04.10.2019, 4-18-5832/18, p 21), sh täidavad vajaliku tähelepanelikkuse ja hoolega neil lasuvaid kohustusi. Teisisõnu piirab usalduspõhimõte üksikisiku hoolsuskohustuse ulatust, ja senises kohtupraktikas on seda liikluskaristusõiguses korduvalt kohaldatud. (Vt nt RKKK 11.06.2003, 3-1-1-63-03, p 12; 09.06.2016, 3-1-1-52-16, p 11.2.), Usalduspõhimõte piirab üksikisiku hoolsuskohustuse määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Muu hulgas kehtib see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul (nt auto omaniku või vastutava valdaja kohustused), jagunevad ettevõtetes/organisatsioonides töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded (enne) korrakohaselt täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega. Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (vrd RKKK 13.12.2017, 4-17-1195, p 9). Kolleegium ei nõustunud maakohtuga, et S. P. rikkus temal lasunud hoolsuskohustust. Väärteoasja materjalidest nähtub, et transpordiettevõttes kasutatavate sõidukite tehnonõuete kehtivuse kontrollimise kohustus oli vastavalt tööjaotusele menetlusaluse isiku tööandjal. Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hüpoteetiliselt oli S. P-l võimalik sõiduki nõuetelevastavust kontrollida.
lg 2 p5 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Käesoleval juhul veendus autojuht T.O, et talle oli 06.02.2024 kell 13.19 e-posti teel manusena saadetud vastav eriluba nr xxx. Eriloast on näha, et see on väljastatud T.O juhitud vedukile ja haagisele. Lisaks on e-kirja manustest näha, et on väljastatud neli ühesugust eriveoluba. E-kiri ise kinnitab, et kõik eriload olid seotud soojakute veoga ja autojuhtidele oli tabelis märgitud, millised moodulid millise veduki ja haagise peale lähevad. Seega oli T.O täitnud juhi kohustused kui ta veendus, et temale tööülesandeks antud veose vedamiseks oli Transpordiameti poolt väljastatud eriluba ja ta laadis autorongile instruktsioonis ettenähtud kauba ja veendus, et autorongi pikkus ei ületanud eriloas märgitut. Eriveo tingimused peaks eriloale märkima eriloa väljastaja ja enne loa väljastamist kontrollima liiklusseaduse § 34 2 lg 1 p 1-4 nõuete täitmist. Loa väljastaja kohustus on aru saada, millistele tingimustele mingi vedu peab vastama ning väljastamisel nendest nõuetest lähtuma ja tingimused loale kirja panema. Kui üks riigiasutus, kes tasu 7 eest loa väljastas, ütleb, et selline luba sobib ja tohib kahte majamoodulit kirjeldatud viisil eriloa alusel vedada, siis peaks autojuht saama riigiasutust usaldada ja ei peaks kahtlema väljastatud eriloa õigsuses ja seadusele vastavuses. Tunnistaja ütlustest nähtub, et olukorras kus üks alltöövõtja 2023 sügisel väitis, et kõnealusel moel ei ole veod lubatud, küsiti Transpordiameti käest järgi ja saadi vastus, et võite talle öelda rahulikult, et see on nagu sihuke kokkulepe, et võib vedada majamooduleid. See oli pidevalt kontrollitud töö ja sellega polnud probleeme olnud. 2023 sügisel Pirni tänavalt oli vedu, mida kontrolliti, mingit probleemi ei olnud sellega. Ka kaebuse esitanud isik kinnitas, et varem oli samasuguseid vedusid politsei poolt kontrollitud, leiti, et paberid ja asjad olid korrektsed, kuid nüüd pool aastat hiljem enam ei tohi sõita. Seega on ka politseiametnikud ise oma varasema tegevuspraktikaga juurutanud vedajates arusaama, et vaidlusaluse eriloaga on vaidlusalune vedu lubatav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juba pärast esimest protokolli 15.01.2024 pidi vedajatele olema selge, et nii ei tohi vedusid teostada ja oleks tulnud sel moel teostatavad veod lõpetada. Vaidlust ei ole asjaolus, et kui 15.01.2024 vormistati xxx ühele autojuhile väärteoprotokoll, toimus infovahetus ka eriloa väljastajatega ja erilubade väljastamist jätkati. Transpordiamet oli jätkuvalt seisukohal, et sellise eriloa alusel võib vaidlusalusel viisil vedusid teostada. Vedajate jaoks oli tegemist kahe haldusorgani (Transpordiamet ja PPA) vahelise vaidlusega ja neile ei olnud selge kumb eksib, kas politsei või Transpordiamet. 07.02.2024 ei olnud vaidlus erinevate ametite vahel lõppenud ja nii ei olnud ei autojuhil ega transpordiettevõttel alust arvata, et nad rikuvad seadust olukorras, kus Transpordiamet oli politseiga tekkinud probleemist teadlik, oli jätkuvalt seisukohal, et ametil on õigus ja jätkuvalt väljastas vastavasisulisi erilubasid. Kohus ei saa T O poolt hoolsuskohustuse rikkumist tuletada ainuüksi asjaolust, et hüpoteetiliselt oli tal võimalik keelduda tööülesandeid täitmast. 07.02.2024 T.O poolt juhitud autorong ei rikkunud mitte mingilgi moel selleks konkreetseks veoks väljastatud eriloa tingimusi. T. O oli autojuht, kes täitis ülemuste poolt antavaid tööülesandeid. Kuigi xxx on ta töötanud vähem kui aasta, nähtub tema ütlustest, et on kutselise autojuhina töötanud kauem ja ta teab, et 10 aastat on sel viisil eriloa alusel vedusid teostatud. Teda oli ennast ka varasemalt politsei poolt kontrollitud ja rikkumist ei leitud. O ütlustest nähtub, et ta on teadlik, et peale 15.01.2024 teisele juhile koostatud väärteoprotokolli suheldi Transpordiametiga, kes leidis, et sellisel viisil veod on lubatavad ja väljastas erilubasid edasi. Kui erilubasid väljastava riigiasutuse ametnikud on rohkem kui kümme aasta olnud seisukohal (olid samal arvamusel, ka pärast 15.01.2024 väärteoprotokolli), et sel viisil on majamoodulite vedude teostamine lubatud ja vedusid korraldava isikud annavad autojuhile korralduse teostada vedu, ei ole alust eeldada, et sellises olukorras, peaks autojuht aru saama, et selline vedu ei ole lubatud vaatamata sellele, et väljastatud on vedu lubav eriluba. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on isik täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. T O puhul ei ole kohtul võimalik tuvastada, et T O pani väärteo toime hooletusest. Ta kontrollis eriveoluba, oli teadlik, et riigiasutus Transpordiameti näol on jätkuvalt seisukohal, et sellisel viisil majamoodulite vedu on konkreetse eriloa alusel lubatud. KarS § 39 lg 1 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Käesoleval juhul ei rikkunud T.O Transpordiameti väljastatud eriloa tingimusi, mistõttu ta ei saanu aru saada oma teo keelatusest. Mõistlik keskmine inimene eeldab, et riigiasutused väljastavad tasu eest seadusega kooskõlas olevaid lubasid. Veebruariks 2024 tekkinud olukorras ei saanudki T.O aru saada, et Transpordiameti väljastatud eriloa alusel ei tohi loas toodud viisil erivedu teostada. Seega ei ole võimalik väita, et kohusetundlikuma suhtumise korral oleks T.O pidanud aru saama, et selline vedu ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist T O süüline käitumine 07.02.2024 erivedu teostades. 8 Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud selgitada, miks peeti vajalikuks 07.02.2024 vormistada väärteoprotokoll kahele autojuhile, kuigi neli autot teostasid majamoodulite vedu samal viisil (nähtub nii kaebuse esitanud isiku ütlustest kui ka asjaolust, et logistikafirma saatis edasi samaks päevaks, samasugusteks vedudeks kokku 4 eriluba, millest kolm oli xxx ja üks oli eraldi äriühingule). Kohus leiab, et menetleja peaks suhtuma kõikidesse isikutesse võrdselt, mitte tegema vahet, et mõne juhul leiab, et tegemist rikkumisega ja mõnel juhul ei ole. Sellises olukorras ei saa ka autojuhtidel ja vedudega tegelevatel äriühingutel olla kindlat teadmist sellest, kuidas politsei seadust tõlgendab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud T.O süü
lg-st 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, mistõttu tuleb T O suhtes väärteoasi süüdistuses
MS § 29 lg 1p1 alusel. Menetluskulud Kaitsja esitas taotluse koos kuluarvestusega õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 1500,60 eurot. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Riigikohtu 28.04.2006 otsuse p 8 kohaselt väärteoasjas nr 3-1-1-25-06 tuleb lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuses, arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Arvestamisele kuulub ka kaitsja poolt menetluses tehtud töö mahu vajalikkus ja põhjendatus, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Vaidlustatud otsusega määrati T Ole
lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot.
lg 1 kohaselt on füüsilisele isikule selle rikkumise eest mõistetav maksimaalne rahatrahv 200 trahviühikut s.o 800 eurot. Samuti on võimalik karistada isikut arestiga. Kohus, tutvunud taotluse ning väärteoasja materjalidega leiab, et T O kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1500.60 eurot. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Tegemist on keskmisest keerulisema liiklusalase väärteoasjaga, mille arutamisel kuulati üle tunnistaja, kaitsja oli varasemalt teinud järelpärimise ja kogunud tõendeid ning kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Tegemist oli riigiasutuste rohkem kui kümne aastase tegutsemispraktika tõttu tekkinud vaidlusega. Kaitsetasu hõlmab lisaks kohtuistungil osalemisele ka kaebuse jt dokumentide (järelpärimised, kaks vastulauset) koostamist. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, kaitsja töö taset ning vastaspoole tegevust. Kohtuväline menetleja pidi asja keerukuse tõttu lükkama edasi väärteoasjas lahendi kättesaamise aja. Arvestades sellesisulise vaidluse iseloomu ning vaidlusaluseid nii materiaal- kui menetlusõiguslike aspekte asjas, vastab tööajaarvestus ilmselt kaitsja poolt reaalselt tehtud tööle. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et kaitsja töötunnitasu suurus vastab kaitsja tegutsemiskohaks oleva õigusbüroo tavapärasele töötasu suurusele. 150 eurot tund + käibemaks on Tallinna tingimustes keskmine töötasu.. 9 Kohus on seisukohal, et kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades on käesolevas väärteoasjas põhjendatud õigusabikulude hüvitamine 8,2 tunni ulatuses summas 1500.60 eurot. Selline õigusabikulu on keskmise väärtegude eest väljamõistetavate õigusabikulude summa ja arvestades vaidluse ja väärteoasja olemuslikust keerukusest tingitud kaebaja põhjendatud kaitsevajadust, oleks õigusabikulu vähendamine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et õigusabikulud on põhjendatud summas 1500.60 eurot ilma käibemaksuta ning kuuluvad selles ulatuses rahuldamisele. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 3, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada T O kaebus. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Triinu Riigor 17.06.2024 otsus väärteoasjas nr 2302,24,001812 tühistada täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus T O suhtes süüdistuses liiklusseaduse § 2612 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1p 1 alusel DVD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Välja mõista T Oi (isikukood: xxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1500.60 eurot Riigi eelarve vahenditest Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 18.10.2024 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.