Obsah (7)

§ 120§ 4§ 180§ 19§ 28§ 42§ 43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2023, Narva Tsiviilasja number 2-21-19360 Tsiviilasi P.C. h

§ 120

. Narva notar S N 02.12.2021 tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on N M seadusjärgne pärija XXX. Hageja leiab, et kuna L M nimetas ta asepärijaks ning N M ei jõudnud pärandit vastu võtta, pärib ta asepärijana L M vara. Lähtuda tuleb eelkõige L M tegelikust tahtest, mitte aga õigusliku mõiste „asepärija“ seaduslikust formuleeringust. Hageja pärib asepärijana ka põhjusel, et N M ei jõudnud L M pärandit vastu võtta. 14. Pärimisseaduse (

) § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev.

§ 4

lg 1 kohaselt läheb pärand pärandi avanemisel pärijale üle.

§ 180

kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega tuleb L M testamendi tõlgendamisele kohaldada 15.09.2020 kehtinud pärimisseadust, mille kohaselt avanes L M pärand 15.09.2020. 15.

§ 19

lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

§ 28

kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest.

§ 42

lg 1 sätestab, et testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui testamendist ei nähtu, milliseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhuks on asepärija nimetatud, loetakse, et asepärija on nimetatud kõikideks nendeks juhtudeks.

42 § lg 2.

§ 43

lg 1 näeb ette, et asepärija saab pärijaks, kui saabub tingimus, mille puhuks ta oli nimetatud.

§ 43

lg 2 kohaselt ei kaota teine ja järgnevad asepärijad õigust pärida, kui neile eelnev asepärija sureb enne pärijat või järjekorras eelnevat asepärijat.

1. L M testamendist nähtub, et asepärija oli nimetatud juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avamist, loobub pärandist, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu.
2. Kohus leiab, et ülalnimetatud tingimused, mis tooksid kaasa asepärija õiguse pärida, ei ole saabunud.

4 ei näe ette, et pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Kehtiva pärimisõiguse põhimõtte kohaselt läheb pärandvara pärandaja surma korral pärijale üle 4 2-21-19360 olenemata sellest, kas pärija teeb vajalikud toimingud notari juures. Oluline on, et pärijal on õigus pärandist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul loobuda. Kui loobumist ei toimu, loetakse, et pärand on vastuvõetud. Seega päris N M L M vara vastavalt

§ 4lg-le 1.

1. Hageja arvamuse kohaselt tuleb testamendi tõlgendamisel lähtuda L M tegelikust tahtest. Hageja asepärijaks nimetamisega on selge, et L M ei soovinud, et tema vara läheks XXX omandisse. Pärast tema abikaasa surma pidi L M tahte kohaselt minema tema vara hagejale.
2. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et testamendi tõlgendamisel on oluline lähtuda testaatori tegelikust tahtest. Seetõttu leiab kohus, et kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa järeldada, et olukorras, kus N M suri poolteist kuud pärast L M surma, soovinuks L M , et N M ei päriks tema vara.

§ 19

annab pärandajale võimaluse teha pärandi kohta korraldusi just enda surma puhuks. Kuivõrd N M suri pärast L M surma, eeldab hageja asepärijana pärimine, et L M tegi korraldusi N M surma puhuks N M pärandi kohta N M asemel. Kohus leiab, et L M ei saanud 18.03.1998 testamendi tegemisel selle sõnastust mõista viisil, et asepärija pärib tema vara siis, kui ainupärijale on pärand üle läinud, kuid ta sureb enne pärandi formaalselt vastuvõtmist. See tähendaks, et N M puudunuks õigus käsutada vara, mille ta on endale pärimise teel saanud. Lähtudes L M testamendist ning kohtule esitatud asjaoludest, on kohus seisukohal, et hagejal puudub pärimisõigus L M järel pärimiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Viru Maakohtu 26.12.2021 määrusega tagati hagi ja keelati Narva notaril S N L M pärimisasjas testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse tõestamine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. MENETLUSKULUD
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5