KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18995 PharmaEstica Manufacturin

§ 187lg 1).

Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2). Hageja väitel on kostja rikkunud tema raha põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme kohustusi ning on sellega põhjustanud temale kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki.

1. Hageja väitel on kostja põhjustanud temale kahju alusetute väljamaksete tegemisega iseendale hageja juhatuse liikmeks olemise ajal. Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 (dtl 42). Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainus juhatuse liige (juhataja) 17.02.2017 – 28.08.
2. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige tegelikult juba alates 15.02.2017 (lepingu p 1.1 ja 1.3, dtl 30). Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4 (dtl 19), kontode väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6 (dtl 44-58). Filtreeritud andmed väljamaksete kohta esitas hageja 31.08.2022 avaldusega (p 1.4, dtl 501 ja selle avalduse lisaks 2 olev Excel-tabel. Tabeli väljatrükk paikneb dtl 510-538). Kostja ei ole vaidlustanud hagi alusega seotud väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kohus on omaksvõttu selgitanud (26.07.2022 määruse p 2, dtl 489). Kõik hagi alusega seotud väljamaksed hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli hageja juhatuse liige. 3

§ 180lg 1, § 183 ja 187 lg 1).

Xxxx AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult R. U. (hageja 20.04.2022 avalduse p 1 ja selle avalduse lisa 1, dtl 380 ja 386). Kostja pole tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi teine. Isegi kui kontokäsutused oleks teinud keegi teine, ei oleks see iseenesest piisav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise ümberlükkamiseks. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on tehtud kostja enese kontole (hageja 31.08.2022 avalduse lisaks 2 oleva Excel-tabeli vihikud „hagi p 1.4.1 maksed“ ja „hagi p 1.4.2 maksed“, dtl 529-537), mistõttu vähemalt nende maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need maksekorraldused tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt sularaha, pidi ta juhatuse liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja huvides ning et raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid. Põhjuslik seos hageja vara vähenemise ja kostja käitumise vahel on seega tõendatud. 12. Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme tasuna (04.07.2022 avalduse p 10.1, dtl 441; 02.12.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 769). Juhatuse liikme lepingu (hagiavalduse lisa 1, dtl 30) p 4 kohaselt pidi hageja maksma kostjale juhatuse liikme tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates 01.05.2018 1000 eurot kuus (lepingu muutmise kokkulepe, dtl 36). Hageja pole väitnud, et kostja poolt nimetatud summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega. Kohus selgitas vajadust selle kontrollimiseks 07.09.2022 määruses (p 5, dtl 614). Maksekorralduste selgituste sisu ja vastastikuste kohustuste saldoarvestus ei lükka ümber kostja väiteid juhatuse liikme tasu maksmise kohta – hagejale pole raha tegelik kasutusotstarve tema enese väitel teada ja hageja pole tõendanud juhatuse liikme tasu maksmist. Hageja väide lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli lepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu ka osanikuna. Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja majanduslikule olukorrale (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.5, dtl 620 ja 21.10.2022 avalduse p 5, dtl 662). Hageja väited kostja maksejõuetuse ja selle tekkimise dünaamika kohta on kontrollimatuseni ebamäärased. Hageja väidetest ei ole võimalik järeldada, et kokkulepitud tasu oli majanduslikku olukorda arvestades ülemäärane äriseadustiku (

) § 180¹ lg 2 tähenduses juba lepingu sõlmimisel või et tema majandusolukord halvenes pärast juhatuse liikme lepingu sõlmimist nii, et kokkulepitud tasu maksmine muutus äärmiselt ebaõiglaseks

§ 180¹ lg 3 tähenduses.

31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni eurot ja omakapital 92 877 eurot (kostja 02.02.2022 avalduse lisa 1, dtl 262). 2017.a müügitulu oli 0,82 miljont eurot (dtl 263). Aasta 2017 kahjum oli küll suur – üle 1,4 miljoni euro – kuid aastal 2016, mil kostja veel ei olnud hageja juhatuse liige, oli müügitulu 1,3 miljonit eurot ja kahjum 0,85 miljont eurot. 31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro (dtl 285). 2018.a oli hagejal 30 töötajat (dtl 284). Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, tõendamiskoormis lasub temal. Äriseadustiku § 180¹ lg-s 3 sätestatud osaühingu õigus nõuda juhatuse liikme tasude vähendamist ei ole rakendatav tagantjärele. Hageja pole väitnud, et on nõudnud tasu vähendamist ajal, mil kostja oli tema juhatuse liige. Juhatuse liikme leping lõppes augustis 2018 (29.09.2022 istungiprotokolli lk 5, dtl 651), hageja esitas oma väited tasu alandamise kohta enam kui neli aastat hiljem. Tasu alandamise 4

§ 180¹ lg 4), mis pole pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist enam teostatav.

Õigus nõuda juhatuse liikme tasu vähendamist on sisuliselt hinna alandamine ehk kujundusõigus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 5 ja §-le 112

1. Hageja pole esitanud põhjendusi ega arvestusi, millest lähtuvalt saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on alusetud.
2. Tõendamata on kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel hageja huvides Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu suuri nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidele ja hüvitus maksti osaliselt sularahas (29.03.2022 avaldus, dtl 365 ja 366; 21.04.2022 avaldus p 6, dtl 425; 04.07.2022 avaldus p 22 alapunktid 2 ja 5, dtl 467 ja 468; 29.09.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 648). Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate N. U. ja S. Z. ütlustega. Tunnistaja U. väitis, et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise juures (19.12.2022 istungiprotokolli lk 6, dtl 798). Valentale makstud sularaha summat tunnistaja U. ei mäletanud. Nendest ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valentale sularaha maksmise kohta. Tuleb ka arvestada, et N. U. on kostja abikaasa ja oli seetõttu ilmselt kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. N. U. ütlused pole usaldusväärsed ka põhjusel, et neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja pangakaardiga kostja poolt (istungiprotokolli lk 4), seejärel aga väitis kategooriliselt, et Valentale makstud sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga (lk 6). Kohtu täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja U., et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures. Tunnistaja S. Z. ei teadnud Valenta kohta midagi öelda (lk 12). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja Valenta vaheline lepinguline suhe lõpetati kirjalikult sõlmitud kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitust 199 779,54 eurot (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.1.3, dtl 619 ja selle avalduse lisad 1-3, tõlked dtl 628630). Kostja neid asjaolusid ei vaidlustanud (vt ka 31.10.2022 määruse p 5, dtl 694). Hagejal lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada selle kohta raamatupidamisarvestusi (raamatupidamise seadus § 2 lg 1 ja 2, § 4 - 12). Kostja väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse liikmena neid kohustusi eiranud. Selline käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused ebausaldusväärseiks.
3. Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata (kostja 06.09.2022 avalduse p 11.1 ja selle avalduse lisa, dtl 553, 558 ja 559). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.2, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt.
4. Kostja kontolt O. P. tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata (kostja 02.02.2022 avalduse lisa 2 ja 06.09.2022 avalduse p 11.1, dtl 333, 334 ja 554). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.3, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese kontolt. 1 K.Saare jt. Ühinguõigus I, 2015, lk 135; P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk
5. 5

§ 187lg 2 järgi.

Hageja seisukohast ebavajalike kulutuste tegemine iseendale on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kõrval ka lojaalsuskohustuse rikkumine (

§ 187lg 1 ja Ts

ÜS § 35). 24. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud

§ 187

lg-s 2 sätestatud nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 187lg 1, Ts

ÜS § 35); hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist (

§ 187lg 2 teine lause).

Kahju on tõendatud summas 113 901,79 eurot (187 152,80 - 73 251,

1. Vt p 1 ja 12 eespool).
2. Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil (dtl 32), käesoleval juhul on aga kostja kutsutud juhatusest tagasi tema enda soovil (dtl
3. Vt ka 26.07.2022 määruse p 8, dtl 492 ja 29.09.2022 istungiprotokolli lk 5 ja 6, dtl 651). Pole usutav, et kostja ei soovinud enda tagasikutsumist juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja võõrandas samal ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, siis on tõenäoline, juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine vastas samuti kostja tahtele. Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine toimusid augustis
4. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt 04.07.
5. Nimetatud viivitus on selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses, mistõttu kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi tekkis (vt ka 29.09.2022 istungiprotokolli lk 6, dtl 652). Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas (kostja 04.07.2022 avalduse p 17).
6. Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue hageja vastu (kostja 23.11.2022 avaldus, dtl 698). Väidetav teenuse osutamine viidi kostja poolt kohtule esitatu kohaselt lõpuni 25.01.2010 (osa müügitehingu sõlmimise kuupäev, nõude loovutamise teade, dtl 700 ja müügileping, dtl 704). Konsultatsioonilepingu p 5.2 kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem (dtl 705). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja omandas nõude 23.11.
7. Hageja on seega põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele (28.11.2022 avaldus, dtl 711). VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus käesoleval juhul lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks (23.11.2022 avaldus, dtl 698, vt ka 02.12.2022 istungiprotokolli lk 1 ja 2, dtl 767). 7

§ 187

lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja 113 901,79 eurot (vt p 24 eespool).

1. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi (hagiavalduse nõudepunkt 3; 02.12.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 768). Perdioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest arvestatav sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot (summalt 113 901,79 määraga 8% aastas 393 päeva eest ja määraga 10,5% aastas 23 päeva eest) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
2. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 113 901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustik TsMS § 367).
3. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja esialgne põhivõlanõue oli 193 337,2 eurot. Sellest nõudest rahuldati 113 901,79 ehk 58,91%. Seega peaks kostja kandma 58,91% hageja menetluskuludest ja hageja 41,09% kostja menetluskuludest.
4. Hageja menetluskulude summa on 23 280,7 eurot (16.01.2023 avaldus, dtl 831). Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 2150 eurot. Registriväljavõtete kui tõendite kogumiseks on hageja kulutanud 26 eurot. Tõendite tõlkimisele on hageja kulutanud 77,4 eurot. Hagi tagamisega seotud kohtutäituri tasudele on hageja kulutanud 333,6 eurot. Hageja kulutused õigusabile on 20 693,7 eurot 140,5 töötunni eest arvestatuna tunnitasumääradega vahemikus 66,66 – 195 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (hageja 16.01.2023 avaldus, dtl 833). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (16.01.2023 avalduse p 1.5). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele (19.01.2023 avaldus, dtl 850). Juristi kasutamine menetluses esindajaks oleva advokaadi poolt ei ole lubamatu. Sellega on hageja saavutanud keskmise tunnitasu vähenemise, mis on kostjale käesoleval juhul soodne. Esindaja otsustab ise, kuidas ta oma tööd korraldab. Vaidluse asjaolusid arvestades pole ülemäärane hageja õigusabikulu arvestuse aluseks olev keskmine tunnitasu ega ka vandeadvokaat Maisvee tunnitasumäär 195 eurot käibemaksuta. Asjaolu, et kostja esindaja töömaht on hageja omast väiksem, ei muuda hageja õigusabikulu iseenesest põhjendamatuks. Kostja pole toonud välja konkreetseid toiminguid, mille osas hageja esindaja tööd on põhjendamatult suure ajakuluga. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.
5. Kostja menetluskuludeks on tõlkekulu 450 eurot ja õigusabikulu 18 814,08 eurot 97,99 töötunni eest arvestatuna tunnitasumääraga 192 eurot (160 + käibemaks 32). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (kostja 16.01.2023 avaldus, dtl 841). Kohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldusega tutvumiseks ja esialgse vastuse koostramiseks kulutatud 32 tundi on ülemäärane (hageja 19.01.2023 avaldus, dtl 846). Kostja 01.02.2022 vastuses esines puudusi, mida kohus selgitas 18.02.2022 määruses (dtl 357). Kostja 01.02.2022 vastuse sisust ei nähtu, et selle vastuse koostamiseks oleks pidanud 8