Obsah (4)

§ 66§ 15§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoobril 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2470 Kohtunik Piret Liivo Väärteoasi Martin Pähkelmanni kaebus Pol

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada Martin Pähkelmanni tasuma mõistetud rahatrahv 200 eurot osade kaupa 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik märkida viitenumber

2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 17.10.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.11.
4. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.11.
5. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. mail 2024 väärteoasjas nr 2317,24,002669 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis M. Pähkelmann
8. aprillil 2024 kell 22:34 Harju maakonnas, Tallinnas, Läänemere tee 28 parklas mootorsõidukit BMW, registreerimismärgiga XXXXXX, ning oma käitumises ei olnud viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Juhtis mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse, viies korduvalt tahtlikult enda sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega kaasnes sõiduki tagarataste teega sidestuse oluline vähenemine ning tagarataste läbilibisemine. Oma tegevusega tekitas liiklusohtliku olukorra, millega ohustas iseennast, tema vahetus läheduses parkimisplatsil asunud inimest ja pargitud teist sõidukit. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 16 lg 2 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 242 lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja määras
9. juunil 2024 otsusega M. Pähkelmannile karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.
10. M. Pähkelmann esitas 11.07.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas tühistada ning määrata talle karistuseks rahatrahv ning mitte ära võtta juhtimisõigust. Esitatud kaebuses kahetses M. Pähkelmann oma tegu ning selgitas, et tal on ilma juhtimisõiguseta keeruline toime tulla kuna töötab ametikohal, mis eeldab juhtimisõigust. Samuti selgitas, et tal on majanduslikult keeruline kui ta ei saa töötada.
11. Kohtuvälise menetleja poolt 06.09.2024 esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. M. Pähkelmann on esmast juhtimisõigust omav mootorsõiduki juht. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust. Kohtuväline menetleja on väärteoasjas tehtud otsuses õigesti viidanud, et menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et politsei liiklusalane kokkupuude M. Pähkelmanniga on viimase aasta jooksul olnud märkimisväärselt tihe. Väljavõttelt menetlusaluse isikuga seotud juhtumite kohta politsei menetlusinfosüsteemist MIS nähtub, et M. Pähkelmanni kohta on lisaks karistusregistris olevatele andmetele veel 8 registreeritud liiklusalast väärteojuhtumit (8 mõjutustrahvi). Menetlusaluse isiku lubadus rohkem mitte kunagi eeskirju rikkuda on olnud paljasõnaline sest juba 06.06.2024 ja 30.08.2024 on isiku suhtes kohaldatud taas lühimenetlusega mõjutustrahvi liiklusreegli nõuete eiramise eest (s.o lisaks juba mainitud 8-le). M. Pähkelmannile on õiguskaitse organ 30.08.2024.a seisuga pannud eripreventiivse eesmärgi saavutamise nimel korduvalt rahalisi kohustusi kogusummas 640 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eirab M. Pähkelmann korduvalt teadlikult ja tahtlikult liiklusreegleid, mistõttu on põhjust asuda 2 seisukohale, et tema liiklusalane käitumine on kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ning rahatrahv teda õiguskuulekale käitumisele sundida ei suuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu, seega ei arvesta kohus kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlust võtta väärteoasja materjalide juurde M. Pähkelmannile 30.08.2024 koostatud lühimenetluse otsuse nr
14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
15. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 242 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemist, mille järgi järgneb vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht. Selle rikkumise eest on seadusandja ette näinud karistuse võimaldada määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
16. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. M. Pähkelmann kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et ei vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistuse suurust, täpsemalt otsustust, et temalt võeti põhikaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud, kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
17. Väärteokirjelduse kohaselt ei olnud M. Pähkelmann oma käitumises viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei hoidunud kõigest, mis võib, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Talle heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse, viies korduvalt tahtlikult enda sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega kaasnes sõiduki tagarataste teega sidestuse oluline vähenemine ning tagarataste läbilibisemine. Oma tegevusega tekitas M. Pähkelmann liiklusohtliku olukorra, millega ohustas iseennast, tema vahetus läheduses parkimisplatsil asunud inimest ja pargitud teist sõidukit.
18. Vaidlust väärteo kirjelduse ja toimepanemise osas ei ole. Menetlusaluse isiku poolt 06.05.2024 antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et käitus parklas lubamatul viisil, viies enda poolt juhtud sõiduki korduvalt külglibisemisse, kahetses juhtunut ja põhjendas käitumist sellega, et sõber soovis seda kõike filmida. Rikkumise kuupäev ja kellaaeg on tuvastatud ja tõendatud kohtule esitatud videosalvestistega, millest nähtuvalt pandi rikkumine toime mootorsõidukiga BMW reg nr XXXXXX 10.04.2024 õhtusel ajal kell 22:
19. Parkla, kus M. Pähkelmann sõiduki külglibisemisse lasi oli poe parkla, aadressil Läänemere tee 28, Tallinn. Videosalvestise järgi on tuvastatav, et M. Pähkelmann juhtis mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse, viis korduvalt enda sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega kaasnes sõiduki tagarataste 3 teega sidestuse vähenemine ning tagarataste läbilibisemine. Videosalvestiselt nr 10_04_2024 22_34_16 nähtub, et kell 22:34:51 liigub sõiduk ümber posti ringi vastu päeva viisil, et tagumised rattad kaotavad korduvalt kokkupuute teega, tekib suitsupilv ning sõiduk , libiseb“ ringi liikudes. Kella 22:34:56 ajal tekivad sõiduki sõitmise viisi tagajärjel asfaldile rehvijäljed. Kell 22:35:07 jääb sõiduk posti juures seisma korraks seisma, seejärel alustab uuesti sõitu. Kella 22:35:17 ajal liigub sõiduk, ringi liikudes, postist ja pargitud sõidukist mööda, sõidukil on näha musta värvi katust. Kell 22:35:30 liigub sõiduk ümber posti päripäeva viisil, et tagumised rattad kaotavad korduvalt kokkupuute teega, sõiduk , libiseb“ ringi liikudes ning tekib suitsupilv, mistõttu kaob nähtavus parklale. Kell 22:36:01 kaob suitsupilv ning vaade avaneb parkla territooriumile, asfaldile on tekkinud rehvijäljed. Kell 22:39:46 lahkub kirjeldatud sõiduk parklast väljasõidu suunas. Saab järeldada, et sellise tegevusega tekitas M. Pähkelmann liiklusohtliku olukorra eelkõige iseendale kuid ka parklas viibinud teda filmivale sõbrale. Videosalvestiselt on tuvastatud, et parkla serva oli pargitud üks sõiduk, millele võinuks külglibisemises sõiduk otsa libiseda kuivõrd taolise sõidustiiliga ei ole võimalik sõiduki juhtimist mitte kuidagi kontrollida. M. Pähkelmann on kohtule esitatud dokumentide kohaselt algaja sõidukijuht, kes omandas juhtimisõiguse novembris
20. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on põhjendatud alus järeldada, et M. pähkelmann katsetas parklas oma sõiduoskusi. Kohtu hinnangul on avalik poe parkla kindlasti selleks vale koht. Ühelt videosalvestiselt on tuvastatav ka jalakäia tulemine koos koeraga parklasse, on näha, et parklas toimuv on nii inimese kui koera jaoks ebatavaline, nad justkui tahaks parklast läbi kõndida kuid ei lähe, kõndides mööda poe serva tagasi sinna kust poolt tulid. On üheselt mõistetav, et taoline sõiduki käsitlemine parklas on väga ohtlik kuivõrd parklas ringe tegev sõiduk on kõrgema ohu allikaks ning võib hõlpsalt põhjustada väga raskete tagajärgedega õnnetuse. Seega leiab kohus, et videosalvestistega on tuvastatud ka ohuolukorra tekitamine ning igakülgselt on täidetud LS § 242 lg 2 objektiivne koosseis. 10.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M. Pähkelmann pani teo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. M. Pähkelmann pidi olema teadlik, et mootorsõiduki taoline juhtimine avalikus parklas on keelatud tegevus kuna see on ohtlik ning ohustab nii teda ennast, kui ka teisi inimesi ning ümbritsevaid objekte. Sõiduki juhtimisel peab järgima küllaltki elementaarseid reegleid, mida M. Pähkelmann pidi eirama väga teadlikult. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 11.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

1. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 242 lg 2 väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on R. Pähkelmanni süü hinnanud suureks ning põhjendanud seda sellega, et R. Pähkelmanni on varasemalt väärteokorras karistatud kahel korral, s.h LS § 242 lg 2 järgi ning, et menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et politsei liiklusalane kokkupuude M. Pähkelmanniga on viimase 4 aasta jooksul olnud märkimisväärselt tihe. Politsei kirjeldab otsuses ja ka hilisemas seisukohas, et menetlusaluse isikuga seotud väljavõttelt M. Pähkelmanni juhtumite kohta politsei menetlusinfosüsteemist MIS nähtub, et M. Pähkelmanni kohta on lisaks karistusregistris olevatele andmetele registreeritud veel 8 liiklusalast väärteojuhtumit (8 mõjutustrahvi). Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et menetlusaluse isiku lubadused rohkem mitte kunagi eeskirju rikkuda on paljasõnaline sest juba 06.06.2024 on isiku suhtes kohaldatud taas lühimenetlusega mõjutustrahvi liiklusseaduse nõuete eiramise eest (s.o lisaks eelpool mainitud 8le). Maakohus asub tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis analüüsides seisukohale, et M. Pähkelmanni süüd on kohtuväline menetleja valesti hinnanud. Maakohtu hinnangul ei tohi toimepandud teo süü suurust sellises määras mõjutada isikule varasemalt ja hilisemalt määratud mõjutustrahvid. VTMS § 548 lg 6 kohaselt ei ole lühimenetluses määratav mõjutustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega on M. Pähkelmannile määratud mõjutustrahvid teda iseloomustavaks asjaoluks mitte antud teo süüd suurendavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul kuivõrd mõjutustrahvid kohtule esitati tuleb süveneda ka hetkeks mille eest mõjutustrahvid on määratud. Nimelt viiel korral on nõuetekohaselt sõidukile kinnitamata olnud algaja juhi tunnusmärgid ehk puudu on olnud rahvakeeli vahtraleht, kahel korral on eiranud M. Pähkelmann liiklusmärki ning ühel korral ületanud ristmiku foori keelava tule ajal. Tõsi, need kõik on liiklusrikkumised kuid seadusandja on pidanud neid rikkumisi vähetähtsateks ning ka kõik mõjutustrahve kohaldanud politseiametnikud on hinnangud mõistlikuks just lühimenetluse kohaldamist.
2. Kohtu hinnangul tuleb süü hinnata vastavalt

§ 56

sätestatule, lähtuda tuleb konkreetse teo asjaoludest ning alles karistuse määramisel hinnata missugused eripreventiivsed lahendused on mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul arvestades teo asjaolusid, nimelt seda, et M. Pähkelmann tekitas enda poolt juhtud mootorsõiduki ülejuhitavuse millega viis sõiduki külglibisemisse on ohtlik tegu kuid õnneks tagajärgi, mis oleksid võinud väga kurvad olla, ei tekkinud. M. Pähkelmanni eesmärk oli oma sõiduki ning enda oskusi proovile panna. Parklas, kus M. Pähkelmann rikkumise toime pani ei viibinud vahetuses läheduses palju inimesi, ka liiklustihedus oli väike kuivõrd oli hiline kellaaeg. Parklas viibis M. Pähkelmanni sõber ja üks pargitud sõiduk, millega tõenäoliselt liikus M. Pähkelmanni sõber. M. Pähkelmanni iseloomustavatest andmest (talle määratud mõjutustrahvidest) ei nähtu, et ta oleks analoogse teo varasemalt toime pannud. Kohtuväline menetleja küll viitab kahele kehtivale väärteokaristusele kuid kohtule esitatud karistusregistri kohaselt (08.08.2024 seisuga) on M. Pähkelmannil üks kehtiv väärteokaristus LS § 242 lg 2 toimepanemise eest. Kohtule pole esitatud ka arhiveeritud väärteokaristuste andmeid seega lähtub kohus siiski kohtule esitatud materjalidest ning selle kohaselt on M. Pähkelmannil üks kehtiv väärteokaristus LS § 242 lg 2 järgi. Kuivõrd seda otsust ei ole kohtule esitatud, kohtuväline menetleja ei ole välja toonud ka kehtiva väärteokaristuse rikkumise sisu, ei saa hinnata, missuguse teo M. Pähkelmann toime varasemalt on pannud. LS § 242 väärteo kvalifikatsioon hõlmab väga suures ulatuses liiklusrikkumisi seega saab teha vaid järelduse, et M. Pähkelmannil on üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse muu rikkumise eest. Arvestades eelkirjeldatut ning tervikuna kohtule esitatud materjale on kohus seisukohal, et M. Pähkelmanni süü LS § 242 lg 2 toimepanemises on keskmises määras.

1. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohtu hinnangul esineb kergendava asjaoluna kahetsus, mida väljendas kaebaja juba kohtueelselt oma ütlustes. Samuti on M. Pähkelmann oma kahetsust väljendanud politseile esitatud vastulauses mille arvestamise või mittearvestamise osas samuti kohtuväline menetleja pole otsuses tähelepanu pööranud. Vastulauses on M. Pähkelmann lisaks kahetsusele selgitanud miks talle võiks vaatamata majanduslikule raskele olukorrale määrata rahatrahv mitte võtta 5 juhtimisõigust ära kuid kohtuväline menetleja pole sellele hinnangut andnud. Vastavalt VTMS § 72, § 74 lg 1 p 8 pidanuks kohtuväline menetleja otsuses välja tooma põhjendused, miks ta vastulauset ei arvestanud. Küll aga ei ole tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega VTMS § 150 tähenduses.
2. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega karistusliigi osas. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur, M. Pähkelmanni käitumine liiklusreeglitesse olnud ükskõikne ja üleolev mistõttu tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei ole teo asjaolud ja M. Pähkelmanni isikust tulenevad asjaolud sellised, et põhikaristusena peaks juhtimisõiguse ära võtma. Arvestades kui oluline on M. Pähkelmanni kirjelduse kohaselt talle juhiload siis pidanuks kohtuväline menetleja põhjalikumalt kaaluma kas juhtimisõiguse äravõtmine sellises olukorras on proportsionaalne meede. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena rangem kui rahatrahvi määramine, kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad kaalukad argumendid miks menetleja selliselt otsustas. Kohtu hinnangul pole loetelu sellest, et isik suhtub ükskõikselt ja üleoleval liiklusreeglitesse ning võimalikesse saabuvatesse tagajärgedesse piisav juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Käesoleval juhul puuduvad argumendid, et M. Pähkelmannile määratud rahatrahvi kohaldamine on end ammendanud ega ole täitnud eripreventiivset eesmärki. M. Pähkelmannil on üks kehtiv väärteokaristus mistõttu ei saa asuda seisukohale, et talle määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Mõjutustrahve ei saa siinkohal arvestada kuigi kohus möönab, et aasta jooksul on M. Pähkelmann märkimisväärselt sagedasti politseile silma jäänud pisirikkumistega. Küll aga ei saa jõuda praeguse väärteoasja raames järeldusele, et M. Pähkelmann on teistele liiklejatele sedavõrd ohtlik, et ta tuleb tingimata liiklusest kõrvaldada. Seega ei esine eripreventiivselt hetkel asjaolusid mis tingiksid tingimata M. Pähkelmannilt juhtimisõiguse äravõtmist vaid kohaldada saab kergemaliigilist karistust -rahatrahvi vastavalt süü suurusele.
3. Kohus hindas M. Pähkelmanni süü keskmiseks, lisaks tuleb arvestada kergendava asjaoluna M. Pähkelmanni kahetsust. Kohus selgitab, et määratav karistus peab lisaks eeltoodut arvestades olema ka selline, mis ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Arvestades tuvastatud asjaolusid kogumina leiab kohus, et rahatrahv on põhjendatud määrata keskmises määras 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Kuivõrd M. Pähkelmann on avaldanud ka asjaolud, et tal on keeruline majanduslik olukord siis peab kohus põhjendatuks

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahv tasuda ositi 5 kuu jooksul.

17. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6