Obsah (6)

§ 204§ 38§ 123§ 2§ 23§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juulil 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1678 (2317,24,002629) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär And

) § 132 p-st 2, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas:

1. Rahuldada Vladislav Ganjukovi kaitsja Vahur Kivistiku poolt esitatud kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsus väärteoasjas 2317,24,002629 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas.
3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, Vladislav Ganjukovi suhtes mitte kohaldada.
4. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsus muutmata.
5. Vladislav Ganjukovile LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 500 eurot, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. 6.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.07.2024), saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 7.

§ 38lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 alusel jätta Vladislav Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1166,13 eurot - riigi kanda.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
2. septembril
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsusega karistati V. Ganjukovi LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.
5. Otsuse aluseks oleva 30.03.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis V. Ganjukov 30.03.2024 kella 01.13 ajal aadressil Rohu tn 6 suunaga Telliskivi tn, Tallinn mootorsõidukit Škoda Fabia registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõuet, pannes toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo.
6. V. Ganjukovi kaitsja Vahur Kivistik esitas 14.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada väärteoasjas nr 2317,24,002629 18.04.2024 otsusega V. Ganjukovile määratud 2 lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Mõistetud rahatrahvi ei vaidlustata. Kaebuses palutakse kohtul arvestada sellega, et V. Ganjukovil puuduvad varasemad kehtivad karistused, sh karistused liiklussüütegude eest ning V. Ganjukovil ei ole ka kustunud karistatust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Menetlusalune isik vajab sõiduki juhtimisõigust lennunduses inseneri töö tegemiseks ning perekondlike kohustuste täitmiseks, lapse transportimiseks lasteaeda ja arstile. Kaebuses ei nõustuta kohtuvälise menetleja käsitlusega, et öisel ajal on Tallinnas liiklus aktiivne ja raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur. Vastupidiselt leitakse, et V. Ganjukovi süüd ei saa hinnata suureks ning mõistetud lisakaristus ei vasta isiku süüle. Lisakaristuse kohaldamine saab aktualiseeruda juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Väärteootsusest selliseid kaalutlusi ei nähtu. Kaebuse kohaselt kahetseb V. Ganjukov oma tegu ning tal on ainuüksi sellise süüteo eest trahvi saamine piinlik. Menetlusalune isik ei ole tegu toime pannud tahtlikult. Ta tarbib alkoholi harva ja on elanud pikalt Suurbritannias, kus lubatud piirmäärad on alkoholi tarbimise ja sõiduki juhtimise osas leebemad. Korduval puhumisel vähenes V. Ganjukovil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, mida menetleja arvesse võtnud ei ole. Kaebuses palutakse arvestada lisaks eeltoodule sellega, et menetlusaluse isiku alaealise tütre vastu pandi toime seksuaalkuritegu, mille osas on käimas kriminaalmenetlus ning mis on kogu perekonda oluliselt mõjutanud. V. Ganjukov möönab, et ta oleks võinud võtta takso, kuid istus automaatselt autosse, seega oli ta pigem süüteo toimepanemisel hooletu.
7. 04.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi V. Ganjukov esitatud kaebuse juurde, avaldas siirast kahetsust toimepandud teo suhtes ning selgitas, et juhilubade olemasolu on talle vajalik seoses töökohustuste täitmisega, samuti tütre transportimiseks lasteaiast koju või psühholoogi juurde. Tol õhtul, kui politsei teda kinni pidas, oli ta kogu õhtu jooksul joonud ära umbes neli 0,5 l õlut, vahemikus kella 18.00-st kuni 01.00-ni. Peale sõiduki rooli istumist pidas politsei teda kinni 5-10 minuti pärast. Kaitsja palus kaebuse rahuldada, leides, et isik on oma eksimusest täielikult aru saanud. Lisakaristuse kohaldamine on antud juhul liialt range. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et tegemist ei olnud alkoholi jääknähtudega, vaid V. Ganjukovi joove oli sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Selliselt pidi kaebuse esitaja aru saama oma teo keelatusest ning see ei saanud talle märkamatuks jääda, seega on väärtegu toime pandud tahtlikult. Võttes arvesse kaebaja poolt kohtuistungil antud selgitusi, milles toodud asjaolud ei olnud enne väärteootsuse tegemist teada, nõustus kohtuvälise meneteja esindaja kohaldatud lisakaristuse tühistamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
2. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 3
3. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
4. Puudub vaidlus selles, et V. Ganjukov on toime pannud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo, ta on toimepandud tegu täielikult tunnistanud, kahetsenud ning seda kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati 30.03.2024 kell 01.13 V. Ganjukov kuni kainenemiseni sõiduki Škodia Fabia registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 30.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ongi kella 01.13 ajal fikseeritud V. Ganjukovil joove 0,63 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga, mida kasutati kell 01.21–01.27, saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,55 mg/l. Seega, V. Ganjukov, rikkudes LS § 69 lg 3 nõuet, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Võttes arvesse V. Ganjukovi selgitusi, et ta tarvitas 29.03–30.03.2024 vahemikus kella 18.00-st kuni kella 01.00-ni ära vähemalt neli 0,5 liitrist õlut, pidi ta võimalikuks pidama LS §-s 224 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma ehk ta pidi võimalikuks pidama, et tal võib esineda LS § 69 lg 3 mõtte kohaselt sõiduki juhtimist keelav joobeseisund. Seega esineb kohtu hinnangul V. Ganjukovi käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.
7. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. V. Ganjukov on süüvõimeline ning KarS
8. ptk
9. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
10. Kohtuväline menetleja on V. Ganjukovi karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
11. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
12. Kohtuväline menetleja on V. Ganjukovile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtu hinnangul on menetleja hinnanud õigesti isiku süü suurust, mõistes LS § 224 lg 2 kohaselt karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, arvestades kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 150 trahviühikut. Kuna isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud, on 125 trahviühiku ulatuses määratud rahatrahv igati põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka süü suurusele. Seega selles osas puudub kohtul põhjendatud alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ning seda ei taotlenud ka kaebuse esitaja.
13. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse kohaldanud seevastu põhjendamatult rangelt. Iseenesest on menetleja asunud õigele seisukohale, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ja samas mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Menetleja on õigesti märkinud ka seda, et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul isiku õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. 4
14. Kohtu hinnangul on V. Ganjukovile järgnenud ebameeldiv tagajärg juba temale mõistetud rahatrahvi näol ning seda tõdes isik ka kohtuistungil, väljendades, et ainuüksi rahatrahvi saamine sellise teo eest on olnud temale piinlik. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu seisukohalt tähendab see seda, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 16.05.2017, 3-1-1-18-17, p 13).
15. Kuulates kohtuistungil ära V. Ganjukovi selgitused, märgib kohus, et V. Ganjukov ei ole isikuks, kelle puhul saaks väita, et ta võib jätkuvalt olla ühiskonnale ohtlik ning kelle suhtes aktualiseeruks kindel lisakaristuse kohaldamise vajadus. Isikut ei ole varem ei väär- ega kriminaalkorras karistatud, V. Ganjukov ei oma ka arhiveeritud karistusi. Seega kuni 30.03.2024 on ta käitunud seaduskuulekalt. Tõepoolest, 30.03.2024 kella 01.13 ajal tuvastati V. Ganjukovil alkoholijoove 0,55 mg/l, mil ta peeti kinni mootorsõiduki Škoda Fabia reg. nr. xxxx juhtimiselt ning seda saab pidada tema esimeseks rikkumiseks, millele järgnes õiguskaitseorganite sekkumine. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt kohtus V. Ganjukov sellest eelneval õhtul sõpradega, kellega koos tarbiti alkoholi ning V. Ganjukov oli tarvitanud vahemikus kella 18.00st kuni 01.00-ni umbes neli 0,5 l õlut. V. Ganjukov selgitas, et tal esines raske emotsionaalne seisund seoses sellega, et tema tütart oli seksuaalselt väärkoheldud ning kogu olukord oli tolleks hetkeks perekonnale väga rängalt mõjunud. Sellele vaatamata tunnistas V. Ganjukov oma eksimust täielikult, saades aru, et õige olnuks tellida takso, kuid peale sõpradega kohtumist lülitus ta tagasi tütre väärkohtlemisega seotud mõtetele ja asus mõtlematult sõidukit juhtima.
16. Kohus peab eeltoodud selgitusi veenvaks ja igati mõistetavaks. Et V. Ganjukov kahetses siiralt mootorsõiduki joobes juhtimist, kajastus selgelt tema hoiakus. Isik sai täielikult aru oma eksimusest ja teo keelatusest.
17. Menetleja on jätnud karistuse kohaldamisel tähelepanuta kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine (sh karistuse aeg) isikule tegelikult mõjub. Menetlejale oli täielikult teada, et V. Ganjukov on isikuks, kes ei pane taolisi väärtegusid toime harjumuspäraselt – seda kinnitab tema karistusregister. Tegemist oli pigem juhusesüüteoga, mida ta on siiralt kahetsenud. Kohus nõustub täielikult kaebuses toodud argumentidega, et lisakaristuse kohaldamine antud juhul ei ole eripreventiivsete vajadustega kooskõlas. Võttes arvesse V. Ganjukovi isikut, tema eelnevat elukäiku ja seaduskuulekat käitumist, samuti tema selgitusi kohtuistungil, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 18.04.2024 otsuse osas, millega V. Ganjukovile määrati LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning seda just põhjusel, et lisakaristuse kohaldamine (lisaks 500 euro suurusele rahatrahvile) on põhjendamatult karm. Sarnase karistuse mõistmine võiks kõne alla tulla juhul, kui V. Ganjukovile oleks määratud varasemalt liiklusalaste või muude süütegude toimepanemise eest karistus/karistused, need ei oleks oma mõju avaldanud ja V. Ganjukov oleks jätkanud uute süütegude toimepanemisega. Sellisel juhul oleks lisakaristuse kohaldamine olnud täielikult põhjendatud. V. Ganjukov aga selliseks isikuks ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus ka ise sellega, et määratud lisakaristus tuleb tühistada. Lisaks eeltoodule selgus nii kaebusest kui kaebaja enda selgitustest, et juhilubade olemasolu on V. Ganjukovil hädavajalik seoses tööülesannete täitmisega – lennunduses inseneri töö tegemiseks, millega kaasneb sage tööalane reisimine, aga ka perekondlike kohustuste täitmiseks, lapse transportimiseks lasteaeda ja arsti juurde. 5
18. 04.07.2024 kohtuistungil esitas kaitsja Vahur Kivistik menetluskulude (s.o valitud kaitsjale makstud tasu) hüvitamise taotluse kokku summas 1166,13 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud õigusabikulude kohta on väljastatud järgmised AB HansaLaw OÜ arved: arve nr 1906113, tasustatav aeg 3,55 h, tunnihindega 185 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 892,84 eurot; arve nr 1906234, tasustatav aeg 1,15 h, tunnihindega 185 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku summas 284,85 eurot. Menetluskulude hüvitamist taotletakse summas 1166,13 eurot. 22.

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 23.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 24.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

1. Arvestades väärteoasjas tõusetunud vaidlust määratud lisakaristuse üle ning kehtivaid õigusteenuse hindu, leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu suurust tunnitasu mõttes võib lugeda mõistlikuks, võttes arvesse ka Riigikohtu praktikat. Kohtu hinnangul on kaitsja V. Kivistiku poolt tehtud toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud ajamaht (sh kohtuistungil osalemine) mõistlik.
2. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kes peab nimetatud kulud kandma, kas riik või kaebuse esitaja. Riigikohtu praktika kohaselt kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185 lg 1 (millele maakohus oli otsuses tuginenud). Erinormina näeb

§ 23

ette menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise vaid olukorras, kus väärteomenetlus lõpetatakse

§ 29lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337, p 7).

27. Kohus, tuginedes

§ 38lg-le 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-le 1 ja § 180 lg-le 3 jätab V. Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1166,13 eurot riigi kanda. 28. Kuigi

§ 23

sätestab võimaluse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjatasude hüvitamist üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 korras, näeb

§ 2

ette võimaluse väärteomenetluses kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Ka

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid ning kohus nendest sätetest ka lähtub. 29. Kohtu hinnangul nii nagu karistuse kohaldamise, tühistamise või vähendamise otsus on kohtu kaalutlusotsus, peab kohtu kaalutlusotsuseks jääma ka võimalus jätta täielikult põhjendatud kaebuse korral valitud kaitsjale makstud tasud riigi kanda läbi

§ 2ja § 38 lg 1.

Kui kohus leiab ja on tõendite uurimise tulemusena tuvastanud, et kohtuväline menetleja on kohaldanud isikule põhjendamatult ranget karistust, mis ei ole kooskõlas selle kohaldamise üldiste põhimõtetega, peab kohtule jääma võimalus ka kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist sõltuvalt kaebuse lahendamise tulemusest. Kui menetlusalune isik on olnud sunnitud pöörduma advokaadi poole (millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused), et vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust, leides, et temale määratud karistus ei ole eri- või üldpreventiivsete kaalutlustega mingil moel kooskõlas, tähendab see seda, et isikul endal puuduvad erialased teadmised enda tõhusaks kaitseks, et vaidlustada menetleja otsust kohtus iseseisvalt ning 6 selliselt, et oleks tagatud õiglase karistuse kohaldamine toimepandud teo eest. Käesoleval juhul määratigi karistus liialt rangelt, millega nõustus istungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kuigi siinkohal ei saa menetluskulude riigi kanda jätmisel tugineda KrMS § 185 lg-le 1, nagu Riigikohus on eelviidatud lahendis sedastanud, tugineb kohus KrMS § 180 lg-le 3 ning leiab, et kaebus oli kohtule esitatud igati põhjendatult. Lisakaristus kuulub kaebuses toodud motiividel tühistamisele, isikul on vaja tasuda 500 euro suurune rahatrahv, lisaks valitud kaitsja kulud summas 1166,13 eurot ja seeläbi jääb ta majanduslikult raskesse olukorda. Tegemist on antud juhul kaalutlusotsusega ning kohus tõdeb, et sellised juhud ei tohiks kohtupraktikas olla sagedad, kuid karistuse kohaldamise põhimõtteid KarS § 56 lg 1 kohaselt peavad järgima nii kohtuväline menetleja kui kohus ning lähtuma sellest, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast rangem, mille läbi saabki täita eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse määramisel peaks alustama eriosa koosseisu, antud juhul LS § 224 lg 2, järgi seadusandja poolt ettenähtud karistuse kohaldamise võimalustest – rahatrahvi kohaldamine või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja otsustas kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Lisakaristuse määramine menetlusaluse isiku liikluskäitumise mõjutamiseks lisaks põhikaristusele peaks kaalumisele tulema juhul, kui rikkumine oleks kaasa toonud enamohtlikud tagajärjed (näiteks tervisekahjustuse tekitamine) või annaks selleks põhjuse isiku varasem liiklusalane käitumine. Antud juhul ei toonud tegu kaasa ohtlikku tagajärge ning V. Ganjukovil puudub igasugune varasem kokkupuude õigusrikkumistega. Asjaolu, et menetlejale ei olnud eelnevalt teada V. Ganjukovi poolt toodud põhjendused enda käitumisele, ei muuda karistuse mõistmise üldisi põhimõtteid ega anna põhjust kohaldada karistust ülemäära rangelt. V. Ganjukov ei esitanud väärteoasjas menetlejale vastulauset, et enda seisukohti selgitada, kuid seda ei saa talle ka ette heita, sest see on tema õigus, mitte kohustus. 30. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et peale kaitsja poolt kohtuistungil öeldut, et ta on esitanud kohtukulud e-toimiku kaudu, ei avaldanud kohtuvälise menetleja esindaja omapoolset seisukohta ega väljendaud mittenõustumist nende riigi kanda jätmisel. Samas sisaldus vastav taotlus juba kaebuses endas. 31. Eeltoodud kokkuvõttes rahuldab kohus V. Ganjukovi kaitsja V. Kivistiku poolt esitatud kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsuse väärteoasjas 2317,24,002629 LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas. Muus osas jääb otsus muutmata.

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 3 alusel jätab kohus V. Ganjukovi poolt valitud kaitsjale makstud tasud summas 1166,13 eurot riigi kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu 12.11.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.07.2024 kohtuotsus. 7