Obsah (5)

§ 127§ 224§ 69§ 91§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juulil 2024, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1537 (2302,24,004756) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär And

) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Dmitri Blaivas: isikukood: 38207260255; xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova elukoht: RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 18.04.2024 otsus väärteoasjas 2302,24,004756 muutmata ning Dmitri Blaivase kaebus rahuldamata. 2. Juhtimisõiguse jõustumisest. äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse 3.

§ 127

alusel on Dmitri Blaivas kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
2. septembril
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija K. P. 18.04.2024 otsusega karistati Dmitri Blaivasi

§ 224

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 2. Otsuse aluseks oleva 29.03.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis D. Blaivas 29.03.2024 kella 11.53 Tallinnas Merivälja teel, Randvere tee ja Mähe tee vahel suunaga Mähe tee poole mootorsõidukit BMW 530D Gran Turismo registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l, +/-0,05 mg/l). Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõuet, pannes toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. D. Blaivasi lepinguline esindaja Aivari Olli esitas 03.05.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada väärteoasjas nr 2302,24,004756 18.04.2024 otsusega D. Blaivasile määratud karistus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja teha uus otsus, millega kohaldada põhikaristusena rahalist karistust seaduses kehtestatud maksimaalse määra ulatuses, määrates selle tasumise osade kaupa kuue kuu jooksul.
2. 04.07.2024 toimunud kohtuistungil jäi D. Blaivas tema lepingulise esindaja poolt esitatud kaebuse juurde, tunnistas oma süüd ning selgitas, et 29.03.2024 hommikul ärgates tundis ta ennast täiesti hästi, kuigi oli eelmisel õhtul joonud pudeli punast veini. Kuna enesetunne oli hea, ei tekkinud kahtlustki, et võiks olla mingeid jääknähte. Kolm aastat tagasi oli tal seoses analoogse asjaga kriminaalasi, ta täitis oma karistuse, tegi sellest järeldused ja päris kindlasti ei tahtnud ta seda korrata. Menetlusaluse isiku sõnul on tal väga suured juhtimiskogemused. Enda hinnangul on ta sõitnud üle miljoni kilomeetri, igapäevaselt sõidab koos väikeste lastega; väga ettevaatlikult ja liikluseeskirjade kohaselt. Samuti ei pea ta ennast teistele liiklejatele ohtlikuks. Viimase 7 aasta jooksul on tal olnud vaid 1 rikkumine, mis oli seotud eelnimetatud kriminaalasjaga. D. Blaivas kinnitas kohtuistungil, et juhiload on talle vajalikud, sajaprotsendiliselt seotud tema tööga ja lastega, mistõttu ta palus võimalusel asendada määratud karistus rahatrahvi või üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta D. Blaivasi kaebuse rahuldamata ning märkis, et isikul on kohustus veenduda peale alkoholi tarvitamist, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Seda enam, et teda on varem kriminaalkorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistatud. Karistusregistri andmete kohaselt omab D. Blaivas kahte kehtivat väärteokaristust, mis ei ole seotud liiklusalaste rikkumistega, küll on aga nende rikkumiste eest määratud rahatrahvid käesoleva hetkeni täies ulatuses tasumata, mistõttu selline olukord tingib teiseliigilise karistuse kohaldamist. Hetkel on selleks juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteootsus on põhjendatud, vastab kaebaja süü suurusele ja palus jätta kohtul kaebus rahuldamata. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 7.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Puudub vaidlus selles, et 29.03.2024 kell 11.53 Tallinnas Merivälja teel, Randvere tee ja Mähe tee vahel, liikudes Mähe tee suunas, juhtides mootorsõidukit BMW 530D Gran Turismo, reg. märgiga xxxx, pani D. Blaivas toime talle väärteoprotokollis ja -otsuses kirjeldatud teo, mida ta tunnistas ja seda kinnitavad lisaks tema enda ütlustele kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
2. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati D. Blaivas 29.03.2024 kell 11.55 kuni kainenemiseni sõiduki BMW 530D Gran Turismo juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Asjaolu, et D. Blaivasil esines kinnipidamisel joobeseisund, kinnitab ka tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0001 väljatrükk, millest nähtuvalt 29.03.2024 kell 12.01–12.06 teostati D.Blaivasile kaks mõõtmist ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,29 mg/l (lõplik lugem 0,34 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta. Tulenevalt

§ 69

lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et D. Blaivasi hingeõhus oli alkoholi koguses, mis vastab

§ 69lg-s 3 sätestatud keelule.

Seega, rikkudes

§ 69

lg 3 nõudeid, pani D.Blaivas toime

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk teisisõnu on täidetud

§ 224lg 2 kirjeldatud väärteo objektiivne koosseis. 10. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuistungil selgitas D. Blaivas, et jõi eelmisel õhtul ära ühe pudeli punast veini, lõpetas joomise umbes kell 1 öösel. Tundis end hommikul ärgates hästi ega osanud arvata, et tal võivad esineda jääknähud. Asus kohe autorooli ilma söömata ja isegi vett joomata. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et asudes mootorsõiduki rooli, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lasub kahtlemata isikul endal kohustus veenduda selles, kas tema seisund on selline, mis lubab juhtida mootorsõidukit vastavalt liiklusseaduses sätestatule. Seda D. Blaivas ei teinud. Ja kuigi tema enda kinnitusel tundis ta end ärgates hästi, leiab kohus, et olukorras, kus eelmisel hilisõhtul/öösel jõi D. Blaivas ära terve pudeli punast veini, ei saa järgmisel hommikul tema veendumus joobe olemasolust või selle puudumisest tugineda üksnes enesetundele. Olles teadlik eelmisel hilisõhtul tarbitud alkoholikogusest ning asudes hommikul ärgates koheselt autorooli, pidi D. Blaivas pidama võimalikuks

§-s 224 sätestatud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma ehk ta pidi võimalikuks pidama, 3 et tal võib esineda

§ 69lg 3 mõtte kohaselt sõiduki juhtimist keelav joobeseisund.

Seega esineb kohtu hinnangul D. Blaivasi käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

1. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. D. Blaivas on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS
4. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 14.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras D. Blaivasile

§ 224lg 2 järgi põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

15. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt taunitav tegu. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses õigesti osundanud, et isikul tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,34 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta ja tulemuseks saadi 0,29 mg/l kohta. Tegemist ei ole alkoholi jääknähtudega, mille puhul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse D. Blaivasile

§ 224lg 2 sanktsiooni keskmääras.

D. Blaivas on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil. Samuti ei ole D. Blaivas rikkumist eitanud ning ennast õigustama asunud. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et D. Blaivasile mõistetud karistus ei pea ületama sanktsiooni keskmist määra. 16. Kaaludes karistusliigi valikut, leiab kohus, et antud juhul ei ole D. Blaivasi võimalik karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälisele menetlejale peab põhjendatuks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Nimelt nähtub D. Blaivasi karistusregistri andmetest, et 01.04.2021 karistati teda Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-2074 karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud, mida KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud tingimuslikult täitmisele. Katseajaks määras kohus 1 aasta ja 2 kuud. Seega on D. Blaivasi juba mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud - ja seda mitte väärteo- vaid kriminaalkorras. Kohus leiab, et olukorras, kus isikule on varasemalt määratud kriminaalkaristus joobes juhtimise eest, peaks tema suhtumine mootorsõiduki juhtimise lubatavuse kontrollimisse peale alkoholi tarvitamist olema eriti kriitiline ja kindlasti mitte tuginema üksnes tema enda enesetundele. Uue analoogse (kuigi olemuselt kergema) rikkumise 4 toimepanemine 29.03.2024 kinnitab kohtu arvates, et D. Blaivas ei ole oma varasemast käitumisest teinud piisavaid järeldusi. Lisaks kõneleb

§ 224lg 2 toodud ning D.

Blaivasi poolt kaebuses taotletud alternatiivse karistusliigi – rahatrahvi – põhikaristusena kohaldamise vastu veel üks argument. Nimelt omab D. Blaivas karistusregistri andmete kohaselt veel kolme (mitte kahte nagu märkis kohtuvälise menetleja esindaja) kehtivat väärteokaristust. Tegemist ei ole kõikidel juhtudel küll liiklusalaste rikkumistega, kuid oluline on märkida, et siiani on tasumata nende väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, sh isegi 2012. aastal

§ 227lg-s 2 kirjeldatud rikkumise eest.

Rahatrahvide mittetasumist põhjendas D.Blaivas kohtuistungil sellega, et umbes 3 aastat tagasi ei olnud Xxxx, kus ta töötab, absoluutselt tööd. Lisaks olid tal vaidlusküsimused oma laste emaga elatise maksmise osas ning see kõik tekitas rahaliste kohustuste kuhjumise.

1. Kohtuistungil põhjendas D. Blaivas juhtimisõiguse vajalikkust oma töökohustustega ning ka kolme alaealise lapse eest hoolitsemise vajadusega. Kohus märgib, et kolme lapse olemasolu ja nende kasvatamisega kaasnevad rahalised väljaminekud ja väikelaenud, mis lasuvad kaebajal, raskendaksid põhjendamatult tema materiaalset olukorda. Kaebaja on küll pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega ning avaldanud, et oma tööülesannete iseloomu tõttu peab ta sageli käima IdaVirumaal, kuid D. Blaivasi tööülesanded ei ole otseselt seotud mootorsõiduki juhtimisega. Seetõttu ei saa ka kindlalt väita, et juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotaks D. Blaivas töökoha, seega sissetuleku. Isik ei saa järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Kaebuse esitaja oli juhtimisõiguse vajalikkuse olemasolust teadlik ka siis, kui ta menetlusesemeks oleva liiklusalase väärteo toime pani. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul ei ole rahatrahvi kohaldamine otstarbekaks ja nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud D. Blaivasilt juhtimisõiguse äravõtmine. D. Blaivasile kohaldatud karistuse määr on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid – see, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.
2. Kohtuistungil taotles D. Blaivas juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga või ka alternatiivselt üldkasuliku töö kohaldamisega. Selles osas peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 69 lg 1 kohaselt saab aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seega saab sellist karistust mõista ainult kohus, mitte kohtuväline menetleja. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine ei ole ei arest ega vangistus, ei saa kohus seda üldkasuliku tööga asendada isegi siis, kui süüdlane sellega nõus on. Seega ei näe kehtiv karistusseadustik ja väärteomenetluse seadustik ette võimalust kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistusliigi asendamist üldkasuliku tööga.
3. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5 Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6