Obsah (5)

§ 402§ 406§ 403§ 4034§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geidi Sile Kohtuasja number 2-23-140778 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Tallinn Kohtuasi OK Incure OÜ hagiavaldus L M vas

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1163,22 eurot (dtl 57). Lepingu üldtingimuste p 11.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele minimaalse kuumakse ulatuses. Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu.
2. Eesti Panga poolt 25.06.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,97% = 59,91%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt krediidikontolepingule 59,28% aastas (kehtis 1100 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sarnase tulemuse (58,27%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

1. Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 2505,55 eurot (dtl 61-62). Sellest 399,86 eurot on arvestatud põhivõla, 2044,86 eurot intressi, 5,83 eurot viivise ja 55 eurot teenustasude katteks. Hageja nõuab põhivõla (763,36 eurot), intressi (82,22 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (153,67 eurot) tasumist.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
3. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav 16.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. 16.
3. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline 3/5 2-23-140778 krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv 4 (

§ 403lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust. 16.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. 16.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 18. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1163,22 eurot ja teinud tagasimakseid summas 2505,55 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Kuni 01.01.2023 oli

§ 94järgne intressimäär null ning alates 01.01.2023 oli see 2,5% aastas.

Kostja tagastas põhivõla enne 01.01.2023 (dtl 61-62), seega ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale

§ 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.

Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. 4/5 2-23-140778

1. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx AS-iga sõlmitud krediidikontolepingust tulenevad kohustused. Hageja nõuab täiendavalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ning seda 04.07.2023, 17.07.2023 ja 31.07.2023 saadetud pretensioonide ja hagihoiatuse eest. Kuivõrd kostja oli nõudekirjade saatmise ajaks tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla (dtl 61-62), ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5/5