Obsah (8)

§ 444§ 138§ 144§ 172§ 4842§ 175§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2024., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-120207, Elisa Eesti AS hagi P.Z-i vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kostjale P.Z-ile olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 13.09.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 27.09.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
2. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 65 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud 215 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 255 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 85 eurot).
3. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot. 6. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas

§ 144punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt

§ 172

lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st 2 saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista

§ 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. 7. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on ei ole sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hagiavaldus on sisult ca 3 lk. Hageja lepinguliseks esindajaks on käesoleval juhul Õigusbüroo TK OÜ jurist, kes on ilmselt koostanud ja esitanud kohtutele sarnaseid tüüphagisid sadu kui mitte tuhandeid, kusjuures esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Kohtu hinnangul on sellise hagi koostamisel esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei ole hageja esindaja ajakulu (3 tundi) põhjendatud ning on selgelt ülepaisutatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus selgitab, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 170 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 85 eurot) välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-
3. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 470 eurot (280 + 20 + 170). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 470 eurot.
4. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 12. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.09.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine võimalikku elukohta, avaliku e-toimiku ja e-posti teel ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3