KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1355 Haldusasi Xi kaebus sunniraha rake

) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja

2. KRA teatas kaebajale
3. veebruari
4. a sunniraha rakendamise teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 100 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu võtnud või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud
5. augusti
6. a ettekirjutusega märgitud ajal terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha rakendamise õiguslike alustena olid märgitud

§ 226

lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p

2. X esitas
3. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäid pärast puuduste kõrvaldamist keelata KRA
4. augusti
5. a ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine, kohustada KRA-d tagastama tasutud sunniraha 100 eurot ning hüvitada 76 euro 25 sendi suurune kahju (kohtutäituri tasu). Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai
6. augusti
7. a ettekirjutusest teada alles kohtutäituri käest
8. aprillil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud seega ettekirjutust kaebajale. Kuigi

§ 15

lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. HMS § 26 lg-d 1 ja 2 reguleerivad dokumendi kättetoimetamist tähtkirjaga. Kuigi vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, ei toimetanud ta ettekirjutust sinna kätte. Seetõttu pole sunniraha määramine õiguspärane. KRA käitumine on pahauskne. Samuti rikkus vastustaja sunniraha rakendamise korda, jättes kaebaja sunniraha määramisest enne kohtutäituri poole pöördumist teavitamata. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist (otsus asjas nr 3-3-1-72-14).

ei sätesta sellest erandit.

1. KRA esitas kaebusele
2. augustil 2024 vastuse, milles vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. 2

§ 15

lg-st 1 lähtudes Eesti teabevärava teenuse kaudu ning loeti

§ 15lg 3 alusel talle kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel, 15.

septembril

1. KRA ei pea tõendama, et kutsealune on dokumendiga tutvunud, vaid viimane peab ise hoolitsema oma isikukood@eesti.ee aadressil saadetavate dokumentidega tutvumise eest. Ka sunniraha rakendamise menetluse alustamisest teavitas KRA kaebajat
2. veebruaril
3. Teatis loeti kaebajale kättetoimetatuks

§ 15lg 3 kohaselt 17.

märtsil

1. Kuna kaebaja sunniraha 10 päeva jooksul ei tasunud, edastas KRA
2. märtsil 2024 täitmisavalduse kohtutäiturile. Täitemenetlus lõpetati
3. mail
5. septembri
6. a seisukohas selgitas KRA vastuseks kohtu küsimusele, et olukorras, kus kutsealune laseb mööda talle määratud terviseseisundi hindamise aja, on tal võimalus võtta ühendust kas ettekirjutuses välja toodud kliendikonsultandiga, helistades infotelefonile või kirjutades KRA üldisele meiliaadressile info@kra.ee. Olenemata isiku pöördumise viisist vaadatakse see läbi ning isiku soovi korral saab temaga kokku leppida uue terviseseisundi hindamise aja. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8. Kaebaja peab sunniraha rakendamist õigusvastaseks põhjusel, et talle ei toimetatud eelnevalt kätte ettekirjutust, mille täitmata jätmise eest sunniraha määrati. 6.
9. ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale
10. augustil 2023 tehtud ettekirjutus-hoiatusest (dtl 43) nähtuvalt oli talle määratud selle täitmiseks tähtpäev
11. jaanuar
12. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendatakse sunniraha suurusega 100 eurot. Ettekirjutus-hoiatus vastab ATSS § 7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele. 6.
13. Kohtule nähtub asja materjalidest, et KRA saatis ettekirjutuse kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu
14. augustil 2023, st kaebaja isikukood@eesti.ee e-posti aadressile (dtl 49). Tõendatud ei ole, kas kaebaja on ettekirjutust sel viisil reaalselt näinud. Kaebaja väitel nägi ta ettekirjutust alles siis, kui selle toimetas kätte kohtutäitur koos sunniraha nõudega. 6.3.

§ 15

lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

§ 15

lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab

lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri
2. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kätte saadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku 3

§ 2lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3).

Kutsealusel on

§ 40

lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (

§ 11lg 5).

Kaebaja pidi olema teadlik enda kutsealuse staatusest ja muuhulgas seetõttu hoolitsema selle eest, et tema e-posti aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris oleks aktuaalne. 6.4. Kohtu hinnangul on KRA astunud

§ 15

lg-test 1 ja 3 lähtudes piisavalt samme, et oleks alust lugeda ettekirjutus kaebajale kättetoimetatuks. Õige ei ole kaebaja etteheide, et KRA pidanuks kasutama HMS-s ette nähtud teisi kättetoimetamise viise.

§ 15

lg 2 kohaselt võib lisaks lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. See säte ei pane KRA-le kohustust neid viise kasutada.

§ 15

lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui KRA peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest.

§ 15

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (Riigikogu XIV koosseis, 324 SE 1) kohaselt rakendatakse seda meedet eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada, või isik on selleks ise soovi avaldanud, samuti nt infosüsteemidest tulenevates eriolukordades (algatamise seletuskiri, lk 9). Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et

§ 15

lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja
3. juuni
4. a määrus asjas nr 323-1615, p 11).
5. Kohtutäituri poole pöördumine oli kaebaja hinnangul samuti õigusvastane põhjusel, et sunniraha rakendamise teatist ei toimetatud talle eelnevalt kätte. 7.
6. ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. KRA sunniraha rakendamise teatis (dtl 46) vastab selles lõikes järgnevalt ettenähtud tingimustele. Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-8dbf-ac736640644b/ 4

§ 15lg 3 alusel 30 päeva jooksul, 17.

märtsil

1. Sellest alates oli kaebajal teatise kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. KRA pöördus kohtutäituri poole
2. märtsil 2024, st 10 päeva pärast teatise kättetoimetatuks lugemist. Arvestades eeltoodud põhjendusi

§ 15

lg-te 1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul järelikult ATSS-st ja Riigikohtu praktikast tulenevaid nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole pöördumisel järgitud. 7.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et KRA-l võib hea halduse põhimõttest lähtudes olla põhjendatud oodata kohtutäituri poole pöördumisega mõni päev kauem kui täpselt 10 päeva, mis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks anti. Teadaolevalt ei pruugi kõigis pankades ülekanded toimuda momentaanselt, vaid võivad teinekord võtta ka mõne päeva. Seega ei saa välistada, et kutsealune tasub sunniraha enda arvates tähtaegselt, kuid see jõuab KRA-ni väikese viivitusega. Praegusel juhul ei ole sellel aga tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sunniraha vahetult enne KRA poolt kohtutäituri poole pöördumist vabatahtlikult tasunud.
2. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka ettekirjutuse jätkuvat täidetavust. Juhul kui ettekirjutus ei ole (enam) täidetav, on alust selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendamine keelata sõltumata ettekirjutuse kättetoimetamisest. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust täitma. 8.
3. Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele
4. jaanuaril
5. Seda kohustust ei saa kaebaja pärast
6. jaanuari 2024 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on „täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva
7. jaanuar 2024 tuleb pidada üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus-hoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. KRA on kinnitanud (
8. septembri
9. a seletus, dtl 55), et kliendikonsultandiga ühendust võttes pakutakse kutsealusele võimalust leppida kokku uus terviseseisundi hindamise aeg. 8.
10. Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus on jätkuvalt täidetav ja seega on õiguspärane rakendada selle täitmata jätmise eest vajaduse korral korduvalt 5