Obsah (5)

§ 121§ 266§ 64§ 68§ 76

1-19-105 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-105 (18233000106) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

Samuti tunnistati U.L süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning U.L-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 1-19-105 aeg, 26.01.2018-27.01.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele mõisteti 1 aasta ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.10.

1. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 22.11.
2. Kinnipidamisasutuses U.L kohta ko ostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 08.05.
3. Viru Vangla märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav U.L-i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuur nõustus vangla argumentidega ega toeta samuti U.L-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil ütles U.L , et ta saab peagi isaks. Soovib perekonda toetada. Viimane tegu oli soortitatud aasta enne otsust ja peale seda rohkem mingeid probleeme ei olnud. Ta elu muutus täielikult. Kõik sooritatud teod olid seotud alkoholi tarbimisega. Enne kinnipidamist ta enam ei joonud. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde ning asub koheselt ehitusel tööd otsima. Hetkel on hooaeg ja töö leidmine ei ole raske. Alguses võib olla problemaatiline ametlikult töö leidmine. Maakohtu seisukoht Tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab kohus, et U.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. U.L-i puhul on vastav tingimus täidetud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. U.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on U.L-il kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kohtuotsusega karistati U.L-i vanglakaristusega nelja vägivallakuriteo eest. Samalaadsete süütegude eest on U.L kandnud korduvalt vanglakaristust. Nimetatu viitab kõrgele retsidiivsuse ohule. Vangla viitas U.L-i iseloomustuses muu hulgas U.L-i varasematele, ent kustunud/arhiveeritud karistustele. U.L-i iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud 2 1-19-105 seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Esmalt tuleb tõdeda, et eksitav on süüdimõistetu väide, mille kohaselt ei sooritanud ta enne karistuse kandmisele asumist aasta jooksul ühtki süütegu. U.L vahistati 25.10.2018 ning viimane karistamise aluseks olev kuritegu leidis aset seitse kuud varem, so 27.03.2018. Nimetatud periood on liialt lühike kinnitamaks, et süüdimõistetu tegi pärast viimast rikkumist enda tegevuse osas kriitilised järeldused ning võttis ette samme edaspidi kuritegeliku käitumise vältimiseks. Lisaks viimase kohtuotsuse esemeks olevatele kuritegudele, oli süüdimõistetu ka varasemalt kuritegelikult aktiivne. Teda on mitmel korral karistatud just vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Neil asjaoludel leiab kohus, et U.L-i puhul ei ole 7-kuuline rikkumiste vaba periood piisav järelduseks, et ta on oma suhtumist ja käitumist muutnud ning suudab edaspidi vältida uute kuritegude sooritamist. Nii vangla iseloomustusest kui U.L-i enda selgitustest nähtuvalt on peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks alkoholi tarvitamine. U.L on varasemalt käinud sõltuvusravil, kuid sellest hoolimata on ta hiljem taasalustanud alkoholi tarbimist. Sattunud seeläbi uuesti konfliktsetesse olukordadesse, mida ta ei suuda lahendada muul viisil kui vägivalda rakendades. Sealjuures ei ole ka perekondlikud sidemed suutnud teda mõjutada vägivallast loobuma. Eelöeldut kogumis arvestades asub kohus seisukohale, et käesoleval hetkel ei ole põhjendatud süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub veendumus, et U.L on vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3