← Eesti

1-19-7320/4

Obsah (7)§ 424§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7320 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Geras

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav D.P Elukoht: xxx isikukood: XXX Töökoht: Forestex OÜ tööline Karistatus: Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.05.2014.a. otsusega

§ 424

järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 3 aastase katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud: 15.09.2019.a. kell 17.04 Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem määratud korras, kohtuistungile kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561 -2565, §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista D.P

§ 424lg 2 järgi ja karistada teda kuue

(6)kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.16.september 2019, so. 2 päeva, määrates lõplikuks D.P poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 1 ja

§ 74

lg 2 alusel määrata, et D.P-l tuleb talle mõistetud karistusest pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt ära kanda vangistus tähtajaga 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja vangistus tähtajaga 5 (viis) kuud mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui ta 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et D.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada D.P-d käitumiskontrolli ajal osalema liiklusohutusalases või sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.P-d registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseajaks määrata D.P elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vastavalt KrMS § 414 lg 1 teavitab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetut teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista D.P-lt menetluskulud –  sundraha KrMS § 2565 lg 2 alusel summas 405 eurot;  kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu – 64,80 eurot. riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 469,80€ tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades D.P-d kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest ( kogusummas 469,80€) riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele ( 16.09.2019 ) järgnevast päevast. ASJAOLUD D.P ´t kahtlustatakse selles, et tema, olles 26.05.2014.a. karistatud Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, juhtis 15.09.2019 kella 17.04 paiku xxx tee 14 km L1e kategooria mootorsõidukit TAOTAO CY50-T-8 (reg.nr xxx), seisundis, kui alkoholisisaldus ühe liitris väljahingatavas õhus oli 0,92 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, oli lõplikuks tulemiks 0,83 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0020. Sellise käitumisega rikkus D.P Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus D.P LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis ja seejuures korduvalt pani D.P toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr:

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.P ´le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusest tuleb lugeda kantuks 2 päeva (15.-16.september 2019.a.), mil D.P oli kahtlustatavana kinni peetud, ning ära kandmata on seega 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 1 ja

§ 74

lg 2 alusel määrata, et D.P´le mõistetavast 5 (viie) kuu ja 28 päevasest vangistusest tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt ära kanda 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja vangistus tähtajaga 5 (viis) kuud mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui D.P 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

D.P peab seejuures:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et D.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada D.P ´t käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm.

§ 75

lg 4 alusel kohustada D.P ´t registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanedes riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla, Valga Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78lg 1 alusel algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kr.asjas.

Lisakaristus ehk

§ 50

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine tuleb jätta D.P suhtes kohaldamata, kuna ta ei oma mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetluskulud: Välja mõista D.P ´lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra ehk 405 (neljasaja viie) euroni. Välja mõista D.P ´lt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti. D.P ´lt välja mõistetav menetluskulu – kokku 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) eurot ja 80 senti - tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid – puuduvad. Menetluse käik : D.P tunnistas end

§ 424

lg 2 järgi etteheidetavas kuriteos täies mahus süüdi ning nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega: tõendusliku alkomeetri lugemi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, kahtlustatavana ülekuulamise protokolli ja teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav D.P ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 16.09.2019 kokkuleppe. Süüdistatav D.P kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Ta on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitab oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav D.P süüdistuses

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab D.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada isikul tasuda menetluskulud võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.