2-23-8708/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-23-8708 Tsiviilasi C.N-i hagi W.O vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1239,48 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik W.O apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus Apellant (kostja): W.O (ik: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (hageja): C.N (ik: XXX), seaduslik esindaja Y.Q RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. mai 2024 otsus muutmata.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6. Võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid – W.O poolt
7. septembril 2024 esitatud XXXX OÜ-ga
8. juulil 2024 sõlmitud tööleping, E.T.
9. juulil 2024 sõlmitud üürileping, W.O konto väljavõte Elisa Eesti AS-le makstud summade kohta ja Elisa Eesti AS
10. septembri 2024 arve. Jätta asja juurde võtmata W.O
11. septembril 2024 esitatud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingud nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX ning IPF Digital AS-ga sõlmitud krediidikonto leping nr XXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
12. C.N (hageja) esitas 14.06.2023 oma seadusliku esindaja (ema, Y.Q) kaudu maakohtule W.O (kostja/isa) vastu hagi kostjalt igakuise miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates
13. a juunist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu
14. a suvel. Hageja elab emaga ja isaga kohtub harva. Kostja on alates
15. a juulist tasunud elatist 150 eurot kuus, alates
16. a maist on elatis maksmata.
17. Kostja palus 03.07.2023 vastuses rahuldada nõue mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus. Kostja koondati 19.05.2023 OÜ-st X. 22.05.2023 võeti kostja Töötukassas töötuna arvele. Kostja ainus sissetulek on töötuskindlustushüvitis 719,98 eurot kuus. Kostja oli sunnitud kolima Tallinna venna juurde, kuna ta ei suuda maksta iseseisva elamispinna eest. Seetõttu on olnud takistatud ka lapse enda juurde võtmine. Kostjal on ka teine laps, C. W.O, kes on 8-aastane. Tsiviilasjas nr 2-23-102212 peatati Tartu Maakohtu 20.06.2023 määrusega menetlus ning poolte kokkuleppel maksab kostja menetluse peatamise ajal C. W.O-le elatist 150 eurot kuus. Kuna kostja on kaotanud sissetuleku ja elukoha ning tal on ka teine ülalpidamist saama õigustatud laps, on kostja puhul olemas perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra.
18. Maakohus peatas 14.09.2023 määrusega tsiviilasja menetluse kuueks kuuks, et anda kostjale aega uue töökoha ja sissetuleku saamiseks ning elatise kokkuleppe sõlmimiseks. Sama määrusega kehtestati kohtumenetluse ajaks hageja ja kostja suhtlemise kord ning elatise maksmine 150 eurot kuus. Maakohus uuendas menetluse 12.04.
20. Kostja 25.04.2024 vastuse kohaselt ei ole kostja majanduslik olukord paranenud. Kostja töötas X Kinnisvaras maaklerina, kuid tal ei õnnestunud teha ühtegi tehingut ega teenida maakleritasu. Samuti sõitis kostja Bolti taksot, kuid kuna taksoteenuse osutamisele kulus rohkem raha kui laekus, oli ta sunnitud selle tegevuse lõpetama, et otsida tasuvamat tööd. Paraku ei ole kostja seda leidnud. Kostja müüs 14.12.2023 talle kuulunud auto Audi A6 ja täitis saadud rahaga laenukohustuse 2565,77 eurot Inbank Finance AS ees. Kostjal vara enam ei ole. Kostja elab jätkuvalt venna juures Tallinnas. Kostja vaimne tervis on oluliselt halvenenud. 01.04.2024 diagnoosis perearst tal depressiooniga ärevuse. Seetõttu on kostjal hetkel äärmiselt raske tööd leida ja sissetulekut teenida. MAAKOHTU LAHEND
21. Tartu Maakohus rahuldas
22. mai 2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis W.O-lt välja C.N-i kasuks perioodi juuni 2023 kuni mai 2024 eest elatisevõla 350 eurot ja igakuise elatise alates
23. juunist 2024 kuni C.N-i täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o igakuiselt 287,72 eurot. Elatise suurus muutub iga aasta
24. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 2 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja alates
25. a-st täitnud elatise tasumise kohustust vanemate kokkuleppe alusel, kokkuleppe tingimustest on põhjendatud lähtuda kuni kohtulahendi tegemiseni ja kostjalt tuleb hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni lapse ülalpidamiseks välja mõista 150 eurot kuus. Seega tuleb kostjalt välja mõista ajavahemiku juuni 2023 kuni mai 2024 eest elatisevõlg 350 eurot (
26. a aprilli ja mai eest kokku 300 eurot ja
27. a oktoobri eest 50 eurot). Edasise elatisenõude määramisel tuleb lähtuda kehtivatest PKS sätetest. Kostja on avaldanud, et ta on töötu ja puudub sissetulek, tal on diagnoositud depressioon ja tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Hageja on avaldanud, et kostja töötab Bolti autojuhina. Kostja selgitas, et ta oli Bolti juht, kuid see ei tasunud ennast ära ning enam ta taksoteenust ei osuta, kuid vastavaid tõendeid ei esitanud. Kohtu hinnangul ei tõenda perearsti pandud depressiooni diagnoos seda, et kostja oleks töövõimetu. Kostja pangakontodele on viimase kuue kuu jooksul laekunud sõiduauto Audi A6 müügist 5000 eurot, tulumaksu tagastus 926,46 eurot, kostja sissemakse 2319 eurot, Töötukassa väljamaksed ja laekumised mitmetelt eraisikutelt. Samas on kostja ainult kolmel korral (07.12.2023, 10.02.2024, 07.03.2024) maksnud kontodelt elatist hageja ülalpidamiseks. Seega on kohtu hinnangul kostjal raha, mis ei kajastu sissetulekuna pangakontode väljavõtetel, ning tuleb asuda seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab tasuda elatist miinimummääras. Tsiviilasjas nr 2-23-102212 on pooled kokku leppinud, et kostja tasub lapse ülalpidamiseks 150 eurot. Seega on kostja oma tegevusega kinnitanud, et suudab ka oma teise lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Eeltoodut arvesse võttes ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et elatise väljamõistmisel hageja kasuks osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kuna PKS § 102 lg 2 kohast mõjuvat põhjust elatise alla miinimummäära vähendamiseks ei esine, tuleb kostjalt välja mõista miinimummääras elatis, s.o alates 01.06.2024 igakuiselt 287,72 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (arvestades, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus ja lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
28. W.O esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
29. mai 2024 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mitte mõista kostjalt hageja kasuks elatist välja suuremas summas kui 150 eurot kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti hinnanud kostja maksevõimet. Kostjal ei ole objektiivsetel tervisest tingitud põhjustel võimalik teenida suuremat sissetulekut ja maksta seadusjärgset elatist. Formaalne töövõime olemasolu ei tähenda, et kostja tegelikult on võimeline tööd tegema. Kostja seda depressioonist tingituna ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette haigusseisundi või töövõimetuse tuvastamise erireegleid. Perearsti tõend ei ole vähem kaalukas kui mõni teine tõend, nt Töötukassa töövõime hindamise otsus. Kostja ei ole jätnud laste ülalpidamise kohustust unarusse, vaid on täitnud seda vastavalt võimalustele. Ta on tasunud hagejale hageja emaga kokkuleppel 150 eurot kuus ja täitnud ka teise lapse elatise maksmise kohustust igakuiselt samas summas. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas saab seadusjärgsest elatisest poole väiksema elatise maksmisest järeldada kostja maksevõimet terve miinimumelatise mahus. 3 Kostja ainsaks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis 719,98 eurot. Sellest maksab kostja 150 eurot elatist C. W.O-le. Kui kostja maksab ka hagejale 150 eurot, jääb kostjale 419,88 eurot. Kui otsus jääb kehtima, jääb kostjale 282,26 eurot. Sellega ei ole võimalik katta elementaarseid põhikulutusi. Statistikaameti andmetel on absoluutse vaesuse piir 303,40 eurot. Kohus ei ole selgitanud, millised vahendid kohtu arvates kostjal veel on. Asjaolu, et kostja oli sunnitud elamiskulude katteks müüma oma auto, ei tõenda mitte täiendavate vahendite olemasolu, vaid nende puudumist. Kostja kontoväljavõttelt on näha, et kogu raha on läinud elamiskuludeks. Kohus ei ole ka tuvastanud, et kostja on raha raisanud vms. Kirjeldatud olukorra näol, kus kostja on kaotanud sissetuleku, selle tõttu iseseisva elukoha, ta on vaimse tervise häire tõttu võimetu tööd tegema ja sissetulekut teenima ning tal on ka teine ülalpidamist saama õigustatud laps, on tegemist PKS § 102 lg 2 kohase mõjuva põhjusega elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra.
30. C.N vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostjal tema sõnul ettevõtluskonto, mida ta kohtule ei ole esitanud. Hageja taotleb, et kostja esitaks kohtule kõik oma kontod. Kostjal on olnud poolteist aastat aega ennast kokku võtta, mitte elada Tallinnas kulukat elu. Hageja on pakkunud kostjale välja omapoolse kompromissi, kuid kostja on keeldunud. Kui kostjale välja pakkuda, et ema toob lapse ise Tallinna, siis ütleb kostja vabanduseks, miks ta lapsega olla ei saa, et on tööl.
31. W.O teatas 24.09.2024 täiendavas seisukohas, et on leidnud uue töökoha, kuid see ei võimalda maksta teist last ja iseennast kahjustamata hageja taotletud elatist. Kostja töötab alates 31.07.2024 töölepingu alusel täistööajaga XXXX OÜ-s avatäidete paigaldajana, kus tema tunnitasu on 7 eurot. Kostja augustikuu brutotöötasu oli 1232 eurot ja netotasu 1076,27 eurot. Kostja igakuised vältimatud väljaminekud moodustavad 791,53 eurot, sh 75,46 eurot Swedbank AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX tagasimakse; 179,09 eurot Swedbank AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX tagasimakse; 400 eurot eluruumi üür; ca 100 eurot Elisa Eesti AS sideteenuste arve; 36,98 eurot IPF Digital AS (Credit 24) laenulepingu nr XXXXXXXXXX tagasimakse. Lisaks kulub vältimatult raha toidule. Kostjale jääb netotöötasust alles 284,74 eurot (1076,27 – 791,53). Hagejale seadusjärgse elatise maksmisel puuduksid kostjal vahendid enda ja oma teise lapse ülalpidamiseks. Kostja teine laps, C. W.O, on samuti esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks, mida Tartu Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-23-
32. Kuna kostjale jääb pärast vältimatute kulude kandmist alles 284,74 eurot ning ta peab ühetaoliselt ülal pidama ennast, C. W.O-d ja hagejat, siis tuleb 284,74 eurot jagada võrdselt kolmeks. Seetõttu ei saa mõista kostjalt välja elatist suuremas summas kui 94,91 eurot kuus. Kostja palub võtta lisatud tõendid asja materjalide juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29.05.2024 otsus muutmata.
34. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, s.o suuruses 150 eurot kuus või 94,91 eurot kuus. 4
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
36. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
37. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Maakohus ongi kostjalt elatise alates 01.06.2024 välja mõistnud PKS § 101 alusel arvutatud summas. Erandina saab alla PKS § 101 alusel arvutatud summa alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem. 12.
38. Ringkonnakohus võtab kostja 24.09.2024 esitatud täiendavatest tõenditest asja materjalide juurde XXXX OÜ-ga 31.07.2024 sõlmitud töölepingu, E.T. 31.07.2024 sõlmitud üürilepingu, kostja konto väljavõtte Elisa Eesti AS-le makstud summade kohta ja Elisa Eesti AS 01.09.2024 arve. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata kostja taotluse võtta asja juurde Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingud nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX ning IPF Digital AS-ga sõlmitud krediidikonto leping nr XXXXXXXXXX. Lisatud laenulepingud on Swedbank AS-ga sõlmitud
39. a jaanuaris ja
40. a detsembris ning IPF Digital AS-ga 17.01.
41. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta neid tõendeid ei esitanud maakohtu menetluses ega ka koos apellatsioonkaebusega. TsMS § 633 lg-te 4 ja 5 kohaselt tuleb uued tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega ning ühtlasi märkida uute tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Ringkonnakohus leiab, et lisatud laenulepingud ei ole ka asjakohased tõendid TsMS § 238 lg 1 tähenduses, kuivõrd alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus tuleb vanemal täita esmajärjekorras ning vanema sõlmitud kõikvõimalikest tarbimislaenulepingutest tulenevad kohustused ei ole aluseks, et vähendada lapse ülalpidamise kohustust alla seaduses sätestatud alammäära. 12.
42. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et tema puhul esineksid alused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 kohast alammäära. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p-d 21.3, 21.4). Kostja on nii maakohtus kui ka apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja ei ole depressiooni tõttu võimeline teenima sissetulekut, mis võimaldaks maksta seadusjärgset elatist. Seejuures tugineb kostja perearsti ambulatoorsele epikriisile, leides, et see ei ole vähem kaalukas kui mõni teine tõend, nt Töötukassa töövõime hindamise otsus. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Isiku töövõime hindamine ja osalise või puuduva töövõime tuvastamine on töövõimetoetuse seaduse § 3 järgi Töötukassa pädevuses. Kostja on 15.05.2024 kohtuistungil kinnitanud, et töövõimetust tal ei ole (dtl 146). Kostja esitatud perearsti 01.04.2024 ambulatoorsest epikriisist (dtl 127) nähtuvalt on kostjal diagnoositud esmashaigestumisena depressiooniga ärevus (segatüüpi) ning määratud tablettravi. Lühiajalised, ajutised terviseprobleemid ja haigestumised elatise vähendamiseks 5 alla alammäära alust ei anna. Lisaks epikriisist ei nähtu, et perearst oleks kostjal depressiooni tõttu ka ajutist töövõimetust tuvastanud. Asjaolu, et kostja on 31.07.2024 täiskohaga tööle asunud, näitab, et 01.04.2024 diagnoositud depressioon töötamist oluliselt ei takista. Asjas on tõendatud, et kostja kaotas koondamise tõttu töö 19.05.2023 ja oli alates 22.05.2023 Töötukassas töötuna arvel. Maakohus ja hageja on kostja töökaotusest põhjustatud majandusliku olukorra halvenemisega arvestanud. Maakohus peatas 14.09.2023 määrusega tsiviilasja menetluse kuni kuueks kuuks, pooled leppisid kokku, et kostja tasub kohtumenetluse ajal hagejale elatist 150 eurot kuus, ühtlasi lepiti kohtumenetluse ajaks kokku kostja ja hageja suhtlemise kord. Maakohus uuendas menetluse alles 12.04.2024 määrusega (seitsme kuu möödumisel menetluse peatamisest). Kostja elab Tallinnas. Täiendavalt esitatud töölepingu kohaselt on kostja 31.07.2024 asunud tööle XXXX OÜ-s avatäidete paigaldajana. 16.10.2020 kuni 19.05.2023 (s.o koondamiseni) on ta töötanud OÜ-s X metallitöötlusmasinate operaatorina (dtl 22). Kostja elukohta ja töökogemust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et menetluse peatamine kuueks kuuks oli mõistlik aeg, mille jooksul pidi kostja olema võimeline leidma uue töökoha ja piisava sissetuleku, et täita lapse ülalpidamise kohustust seaduses sätestatud alammääras. Alammääras elatis on kostjalt välja mõistetud alles alates 01.06.
43. Seega on kostjal vanemate kokkuleppel ja maakohtu 14.09.2023 määruse alusel võimaldatud tasuda hagejale elatist kohtumenetluse ajal (alates
44. a juunist, s.o aasta jooksul) 150 eurot kuus. Hageja ülalpidamise koormus on sel ajal olnud suuremas osas hageja ema kanda. Sellise olukorra jätkumine ei ole hageja huvides ega ole vanemate võrdsuse põhimõtet arvestades õiglane hageja ema suhtes. Kostja 24.09.2024 seisukohas välja toodud kulude kohta märgib ringkonnakohus, et nagu eespool (p-s 12.2) selgitatud, peab vanem esimeses järjekorras tagama, et alaealine laps saaks seaduses sätestatud määras ülalpidamise. Selleks peab vanem vajadusel enda väljaminekuid piirama (nt lisatud tõenditest nähtuvad kostja kulud sideteenusele 100 eurot kuus on märkimisväärselt suur summa). Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu poolt kostja pangakontodele antud hinnanguga, mille kohaselt on kostjal raha, mis ei kajastu esitatud pangakontode väljavõtetel. Maakohtu 15.05.2024 istungil on kostja hageja seadusliku esindaja küsimusele, et kus kajastuvad kostja tulud Boltist, vastanud, et saab esitada selle kohta ettevõtluskonto väljavõtte (dtl 146). Nimetatud konto väljavõtet ei ole kostja kohtule esitanud. Hageja selgituste kohaselt on kostja tasunud elatist
45. a oktoobris 100 eurot ja
46. a novembrist
47. a märtsini 150 eurot kuus. Samas kostja esitatud Swedbank AS ja AS LHV Pank kontode väljavõtetelt nähtuvad maksed hageja ema või hageja enda kontole (selgitusega „Lapse“) vaid
48. a detsembris ning
49. a veebruaris, märtsis ja aprillis. 12.
50. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsuuruses elatise alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
51. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6