Obsah (7)

§ 633§ 187§ 459§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-4278 Tsiviilasi B.V hagi C.H vastu elatise vä

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Tartu Maakohtu 02.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3228 mõisteti B.V-lt välja elatis 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast alates 01.06.2016 kuni C.H täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ paragrahv 1 kohaselt kehtestati alates
2. jaanuarist
3. a tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega on kohtu poolt määratud elatisraha 362,50 eurot kuus. Riigikogu võttis
4. detsembril 2021 vastu perekonnaseaduse muudatused, mis jõustusid
5. jaanuaril
6. Enne
7. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad automaatselt ei vähene. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse elatise suurus valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori kohaselt on 260,33 eurot. Hageja on töötu, kinnisvara puudub. Laps on hagejaga 4 ööpäeva kuus. Viimati maksis lapsele elatist aprillis
8. Kostja esindaja pressib hagejalt raha välja. Hageja ei tööta seepärast, et töökohta ei ole. Hageja teeb juhutöid, tal on psühholoogilised probleemid ning ta ei saa praegu tööd teha, tal ei ole motivatsiooni. Hageja palub vähendada elatisraha maksmise kohustust perekonnaseaduse muudatustest tulenevalt 260,33 euroni. Kohtuistungil avaldas hageja, et suudaks praegu maksta 200 või 250 eurot kuus. Hageja ei tea, kas sellest summast lapse elatamiseks piisab. Kostja vastuväited
9. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata. Hageja ei ole alates
10. aasta kohtuotsusest kuni tänaseni maksnud lapsele igakuist elatist täies ulatuses, vaid ainult osa sellest. Kostja esindaja on pidanud pöörduma kohtutäituri poole ning politseisse. Hagejal on väga suur elatisvõlg. Hageja ei toeta oma last sünnist saadik, kõik kulud on lapse ema kanda. Laps saab kogu aeg vanemaks ning kulud kasvavad. Ka isa peaks last toetama. Lapse ema saab riigilt elatisabi. Elatise vähendamise nõue ei ole põhjendatud, väiksema summaga ei tule kostja esindaja toime. Hagejalt on saanud elatist kätte ainult kohtutäituri abil, viimati aprillis
11. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu 02.05.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3228 on hagejalt mõistetud välja elatis 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast alates 01.06.2016 kuni C.H täisealiseks saamiseni 18.08.
13. Kohtuotsuse tegemise ajal oli miinimummääras välja mõistetud elatusraha suuruseks 215 eurot kuus.
14. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne
15. aasta
16. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
17. aasta
18. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. 2
19. Seega pidi hageja tasuma elatist 02.05.2016 kohtuotsusega väljamõistetud seadusjärgse miinimumi ulatuses muutuva summana kuni 31.12.
20. Alates 01.01.2022 peab hageja tasuma elatist püsivalt 292 eurot kuus. Justiitsministeeriumi koostatud elatiskalkulaatori järgne arvestus hageja puhul ei kehti ning hageja igakuine kohustus elatise tasumiseks ei ole hagi esitamise ajal 362,50 eurot kuus, nagu hageja väidab. Kohus on eeltoodut hagejale selgitanud ka 24.09.2024 kohtuistungil.
21. Hageja taotleb jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seega tuleb kohaldada

§ 459

lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 7. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja ei ole peale perekonnaseaduse muudatuste ühtegi vähegi asjakohast asjaolu välja toonud.

1. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest (nt 3-2-1-35-17, p 37.1) tuleb kohtul asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.
2. aastal mõisteti hagejalt elatis välja tagaseljaotsusega ning otsuses lahendi asjaolusid välja toodud ei ole. Hagejalt on mõistetud elatis välja otsuse tegemise ajal kehtinud regulatsiooni järgses miinimummääras, millega eelduslikult olid lapse vajadused kaetud, arvestades teise lapsevanema sama suurt panust.
3. Kohtul ei ole alust arvata, et lapse vajadused oleksid võrreldes
4. aastaga vähenenud. Elatise otsuse tegemise ajal oli laps 4 aastane, praegu on ta 12 aastane. Seega on laps saanud kooliealiseks, millega teadaolevalt kaasnevad suurenenud kulud. Ka on elatise otsuse tegemise ajaga võrreldes tõusnud elukallidus.
5. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaldamiseks ning elatise vähendamiseks. Asjakohane ei ole hageja selgitus, et ta ei saa maksta kostjale väljamõistetud elatist põhjusel, et tal ei ole tööd. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat alust elatise vähendamiseks isegi üksnes väite tasandil. 3 Hageja avaldused, mille kohaselt tal pole tööd psühholoogilistel põhjustel ning motivatsioonipuuduse tõttu, veenavad kohut pigem selles, et hageja ei võta oma vanema kohustusi tõsiselt. Kohus märgib, et hageja ei suutnud kohtuistungil selgitada, kuidas tal on võimalik tasuda lapsele hageja enda ettepaneku järgi elatist 200 või 250 eurot kuus, kuid mitte 292 eurot kuus. Tegelikkuses ei maksa hageja elatist vabatahtlikult üldse mitte mingis ulatuses ning viimase elatise enne 24.09.2024 toimunud istungit sai kostja aprillis 2024 täitemenetluses. Hagejal tuleb teha kõik endast olenev oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja väited ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4