Obsah (11)

§ 656§ 659§ 591§ 595§ 464§ 478§ 601§ 46§ 465§ 3§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-15826 Tsiviilasi Rait

) § 696 lg 3, § 601 lg 8). ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja) määras
2. oktoobri 2024 määrusega nr Ä 50027281 / M3 Rait Group OÜ-le (äriühing) 2023 majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot.
3. Äriühing esitas määruse peale
4. oktoobril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada trahvimääruse ja pikendada aruande esitamise tähtaega kuni
5. novembrini
6. Määruskaebuse kohaselt viibib aruande esitamine audiitori ülekoormatuse tõttu ega sõltu äriühingust. Hilinemine on esmakordne. Äriühing on pidevalt hoidnud registripidajat asjaga kursis.
7. augustil pikendas registripidaja tähtaega kuni
8. septembrini. Tähtaja pikendamist taotledes lähtus äriühing audiitori soovitud kuupäevast, kuid üllatuslikult sellest ei piisanud. Äriühing taotles ennetavalt
9. septembril registripidajalt täiendavat pikendust kuni
10. oktoobrini. Registripidaja vastuse kohaselt trahvitakse automaatselt ja tähtaega ei ole võimalik pikendada. Osadel ettevõtetel pikendati tähtaega kohe kuus, mitte kolm kuud.
11. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
12. oktoobril 2024 Tartu Maakohtu kohtunikule. Kohtunik jättis määruskaebuse
13. oktoobril 2024 rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada ja tsiviilasi tuleb saata registripidajale tagasi äriühingule
15. aasta majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (

§ 656lg 1 p-d 3, 5, § 659).

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 5. Ringkonnakohus tühistab

§ 656

lg 1 p 3 kohaselt esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, mh kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama. Viidatud norm kohaldub

§ 659alusel ka määruskaebuse läbivaatamisel.

5.1. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni (äriregistri seaduse (ÄRS) § 57 lg 1). Äriregister on

§ 591p 1 kohaselt kohtu peetav register.

Äriregistri pidaja on ÄRS § 5 lg 1 järgi Tartu Maakohtu registriosakond. Kohtu peetavasse registrisse saab kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sh trahvimääruseid, teha Tartu Maakohtu kohtunik või kohtunikuabi (

§ 595lg-d 1 ja 2).

See tähendab, et registripidaja, s.o Tartu Maakohtu registriosakonna nimel on õigustatud trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse nimetatud seaduses sätestatud korras (vt põhiseaduse § 147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja 114–124). Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus

§ 464

lg 2 kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegijal (või tegijatel) allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei näe ette teisiti (

§ 478lg 1 teine lause).

Registripidaja tehtav trahvimäärus on määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja

§ 601lg 8).

5.

1. Registripidaja
2. oktoobri 2024 määrusest (dtl 40–43) ei nähtu, et selle oleks teinud maakohtu kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikabi nime ega allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on dokumendile pandud
3. oktoobril 2024 kell 4.06, seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega. E-tempel ei võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut. 2 Registripidaja selgitas äriühingule
4. augusti 2024 e-kirjas (dtl 54), et majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu algatatud menetlus toimub automatiseeritud korras, automaatprotsess peatati kuni
5. septembrini 2024, seejärel protsess jätkub ning aruande esitamata jätmise korral määratakse rahatrahv 200 eurot. Vastuseks äriühingu järgmisele taotlusele teatas registripidaja
6. septembri 2024 e-kirjas (dtl 52), et teist korda ei ole automaatprotsessi peatamine võimalik ja automaatsüsteem määrab aruande esitamata jätmise korral trahvi minimaalmääras 200 eurot. 5.
7. Eeltoodu annab alust arvata, et trahvi määramist ei otsustanud kohtunik ega kohtunikuabi, vaid trahvimääruse koostas automatiseeritult selleks loodud arvutiprogramm või infosüsteem. Kehtiv õigus ei võimalda koostada majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest trahvimäärusi automatiseeritult. Seega ei teinud lahendit õiguspärane kohtukoosseis ning esineb

§-st 659 ja § 656 lg 1 p-st 3 tulenev alus tühistada määrus määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata ning saata asi uueks arutamiseks registripidajale. 6. Lisaks esineb ka

§-st 659 ja § 656 lg 1 p-st 5 tulenev alus tühistada määrus määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata ning saata asi uueks arutamiseks registripidajale, sest esimese astme kohtus ei ole määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 6.1. Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg-te 1 ja 2 ning

§ 46lg 1 järgi kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus.

Trahvimäärus peab olema põhjendatud ja selles peavad olema kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel kaalunud (

§ 465lg 2 p 8).

Trahvi määramisel tuleb mh arvestada, mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast ning muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2). Trahvi suurust määrates tuleb arvestada isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (

§ 46

lg 1 teine lause).

§-s 601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puuduolev majandusaasta aruanne esitatakse (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5.d ja 3.2.4.1.d). Seega tuleb trahvi määramisel mh kaaluda, kas trahvimine saab viia selle eesmärgi realiseerumiseni, s.o majandusaasta aruande esitamiseni. Trahvi saab reeglina määrata kuni 3200 euro ulatuses (

§ 46lg 1 esimene lause).

Kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi alammäära. Äriseadustiku (ÄS) § 71 lg 21, mis nägi trahvi alammäärana ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist 2023 kehtetu. Trahvi määramisel ei ole seega enam põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi suurus peaks olema vähemalt 200 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on

§ 656

lg 1 p 5 mõttes olulises osas põhjendamata, sest sellest ei nähtu kaalutlusi trahvi ja selle suuruse määramise kohta. Registripidajale oli enne trahvi määramist mh teada, et äriühing põhjendab majandusaasta aruande tähtaegset esitamata jätmist audiitorite koormusega. 6.2. Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise kõrvaldada. Trahvimise sätetest tuleneb, et kohtul tuleb kaalutlusõigust teostada juba trahvi ja selle suuruse määramisel, seda ei saa esmakordselt teha alles trahvi tühistamise üle otsustamisel. Vastasel juhul peaks trahvitud isik trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja maksma selle eest riigilõivu. Lisaks ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaevata (

§ 3

601 lg 8), mistõttu kaotab isik olukorras, kus esimest korda põhjendab trahvi ja selle suurust ringkonnakohus, sisuliselt kaebeõiguse. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on alust saata tsiviilasi registripidajale

§ 659

ja § 656 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel tagasi siiski üksnes juhul, kui äriühingul on majandusaasta aruanne seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata ja ÄRS § 57 lg 1 alusel trahvi määramine on sellest tulenevalt põhimõtteliselt võimalik. Äriühingu

1. aasta majandusaasta lõppes
2. detsembril 2023 ning tal oli ÄS § 179 lg 4 alusel kohustus esitada aruanne äriregistrile hiljemalt
3. juunil
4. Äriühing ei ole aruannet käesoleva ajani esitanud. Seega on registripidajal põhimõtteliselt võimalik kaaluda ÄRS § 57 lg 1 alusel äriühingule selle eest trahvi määramist. Registripidajal tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada äriühingule trahvi määramine selleks seaduses sätestatud kohtukoosseisus, s.o seda peab tegema kohtunik või kohtunikuabi, ning trahvi ja selle suuruse määramisel tuleb teostada kaalutlusõigust, sh kajastada trahvimääruses trahvi ja selle suuruse aluseks olevad põhjendused.
5. ÄS § 179 lg 4 järgi esitatakse majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mida kohtul ei ole võimalik pikendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada äriühingu taotlust pikendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega. Kui äriühing on registripidajale põhistanud, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet tähtaegselt esitada, on registripidajal võimalik seda trahvi määramisel arvestada, sh trahvi määramine edasi lükata.
6. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, sest ta on asjas ainuke menetlusosaline (

§ 601lg 7).

10. Määruskaebuse esitajal on õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi (

§ 150lg 1 p 5).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus, milles märkida pangakonto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 4