) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ühes
H. Kinku on karistatud selle eest, et ta 23.05.2024 kell 15.29 Põlva maakonnas XXX XXX kinnistul juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l +/- 0,05 mg/l. Otsuse kohaselt rikkus H. Kink
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime
Kaebaja nõue ja põhjendused H. Kink on 10.07.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaitsja vahendusel esitanud kaebuse (kohtutoimik tl 2-5), milles palub kohtuvälise menetleja 19.06.2024 otsuse täies ulatuses tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Menetlusalune isik põhjendab seda taotlust järgmiselt. Menetlusaluse isiku arvates on kohtuvälises menetluses oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mistõttu on kaevatav otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Otsus on tehtud menetlusalust isikut VTMS ja KrMS normidega kooskõlas üle kuulamata. Rikutud on KrMS §-de 8 lg 1 p 2, 75 lg 2, 76 lg 1 p 3 ja VTMS § 65 lg 2 p 2 sätteid. Ülekuulamine toimus pool tundi pärast väärteoprotokolli vormistamist. Ülekuulamise protokollis puuduvad menetleva väärteo asjaolud. Kaitsja osavõtu soovi enne ülekuulamist välja ei selgitatud. Menetlusalune isik soovis kaitsja osalemist, kuid talle tähelepanematult on väärteoprotokolli märgitud, et ta kaitsjat kohapeale ei soovi. Ka ei selgitatud menetlusalusele isikule suuliselt tema õigusi sh õigust keelduda enda vastu ütluste andmisest ja esitada vastulauset. Talle anti vaid väärteoprotokolli lugemise võimalus ja nõuti allkirja. Menetlusalune isik on eakas, tal polnud prille ja väidetavalt oli joobeseisundis. Sellises olukorras ei saanud ta väärteoprotokolli kantud asjaoludesse süveneda ja peenes kirjas olevate õigustega tutvuda ega olnud teadlik enda allkirja tähendusest. Menetlusalune isik soovis vaid asjaajamise kiiremat lõpulejõudmist ja politseiametnike lahkumist tema eravaldusest. Kaevatavas otsuses ei ole märgitud, millist konkreetset mootorsõidukit menetlusalune isik joobeseisundis juhtis ja kus ta seda tegi. Teo toimepanemise koha osas väärteoprotokoll ja kaevatav otsus ei kattu. Väärteoprotokollis on märgitud, et H. Kink pani talle etteheidetava teo toime XXX XXX kinnistu vahetus läheduses. Otsuses on teo toimepanemise kohana märgitud XXX. Seega pole väärteo toimepanemise asjaolud selgelt ja arusaadavalt esitatud. Menetlusaluse isiku arvates asusid politseiametnikud tema joovet kontrollima menetlusaluse isiku kinnistul, tema eravalduses ja olukorras, kus ta liikluses ei osalenud, vaid tegi eramaal üksi tööd. Alternatiivselt palub menetlusalune isik kaevatava otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, vähendades rahatrahvi ning jättes lisakaristuse kohaldamata. Menetlusaluse isiku arvates on karistus ebaproportsionaalne. H. Kink ei oma kehtivaid karistusi analoogsete tegude eest. Ta on kõrges eas inimene (mis on KarS § 57 lg 1 p 7 tähenduses kergendav 2
Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega, kuna ta asus mootorsõidukit juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamist. H. Kink juhtis alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit nii XXX kinnistul kui kinnistut läbival avalikult kasutataval sõiduteel.
Määratud karistus vastab menetlusaluse isiku süüle ja tema varasemale elukäigule. H. Kinku on viimase seitsme aasta jooksul karistatud
Viimane karistus kustus 2024. aasta jaanuaris. Seega on menetlusalusel isikul tõsine alkoholiprobleem, mida ta ise ei tunnista. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates pole rikutud ka menetlusnorme. Arvestatav pole menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud aru, millele alla kirjutab. Arvestades H. Kingu korduvat karistatust ja ka varasemat kohtusse pöördumist on ta teadlik menetluse korrast ja oma õigustest ning kohustustest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüteokoosseisu osas VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse XXXdest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes. H. Kingule on 23.05.2024 koostatud väärteoprotokoll AB 1629588 väärteoasjas nr 2610,24,002133 (PPA tl 1-1 pöördel) selles, et ta 23.05.2024 kell 15.29 Põlva maakonnas XXXs XXX kinnistu vahetus läheduses juhtis mootorsõidukit T25A registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l +/- 0,05 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus H. Kink
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime
Menetlusaluse isiku H. Kingu ütluste kohaselt (tl 25 pöördel-28) 23.05.2024 kella 15.30 paiku toimetas ta oma talus ja liikus traktoriga T25 talu ühest õuest välja ja teisest sisse, et traktorit tankida. Selleks sõitis ta oma taluõue piires XXX tallu tuleva tee kõrval mururiba mööda 46 meetrit. Tee peal üldse ei sõitnud. Enne liikuma hakkamist jõi õlut, milleks oli ühe 3
lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis). H. Kink on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 23.05.2024 kella 15.29 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja videosalvestis) on kattuvad asjaoludes, et H. Kink juhtis 23.05.2024 pealelõunasel ajal Põlva maakonnas XXX XXXs XXX kinnistul traktorit. Et ta juhtis oma kinnistul XXX 23.05.2024 kella 15.30 paiku traktorit, on kinnitanud menetlusalune isik ise. Menetlusalust isikut traktorit juhtimas on näinud ka tunnistajad K.B ja H.B . Et menetlusalune isik juhtis traktorit, nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera salvestisest. Kuigi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on sõiduki juhtimise ajana märgitud 23.05.2024 kell 15.29, tõendab patrullsõiduki pardakaamera salvestis, et H. Kink lõpetas traktori juhtimise 23.05.2024 kell 15.28.24, peale mida ta väljus sõiduki kabiinist ja algas vestlus politseiametnik K.B-ga . Kohtul puudub alus pardakaamera videosalvestisest nähtuva kellaaja õigsuses kahelda ning asub seisukohale, et traktori juhtimine leidis aset 23.05.2024 kell 15.28. Kohtu arvates väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses esinev ebatäpsus süüteo toimepanemise kellaajas (23.05.2024 kell 15.29) pole väga oluline ning ei tingi iseenesest kaevatava otsuse ebaseaduslikkust. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused on kattuvad ka asjaoludes, et H. Kingu juhitud traktor liikus tema taluõue lähistel, liikudes esmalt õuest välja ja teist sissesõiduteed pidi õue tagasi. Traktori liikumine õue lähistel ja pööramine õue on nähtav ka pardakaamera videosalvestisest. Menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlused ja pardakaamera videosalvestis tõendavad, et H. Kingu taluõue lähedalt möödub kruusakattega tee. H. Kingu väide, et traktor liikus üksnes tee äärsel mururibal, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Ka pardakaamera videosalvestisest nähtub, et vähemalt enne taluõue pööramist liigub traktor parempoolsete ratastega teepeenral ja vasakpoolsete ratastega tee sõidetaval osal. Tunnistaja H.B ütlused, et traktor liikus teel minuti paarsada meetrit, on ümber lükatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja K.B ütlusega, samuti pardakaamera videosalvestisest nähtuvaga. Tunnistaja K.B väitel liikus traktor teel umbes 40 meetrit. See on kooskõlas ka menetlusaluse isiku ütlustega, et tema läbitud teekond oli 46 meetrit. Pardakaamera salvestisel on jäädvustatud traktori liikumist vähem kui poole minuti vältel. Seega on tunnistaja H.B ütlused traktori liikumise aja ja läbitud vahemaa kohta ilmselgelt ebatäpsed. Menetlusaluse isiku väitel on õue lähistel oleva tee näol tegemist tema kinnistut XXX läbiva erateega, kuid seda kasutavad ka teised talud. Asjaolu, et tegemist on kõigile isikutele liikluseks avatud teega, tuleneb ka tunnistaja K.B ütlustest, mille kohaselt kasutasid politseiametnikud antud piirkonnas liikumiseks just seda teed. Pardakaamera videosalvestisest 5
p 81 tähenduses, mille kohaselt tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Kohus ei kahtle menetlusaluse isiku väites, et tegemist on tema kinnistu koosseisu kuuluva teega (erateega), kuid see ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Kuna tegemist on liikluseks avatud rajatisega, laienevad sellele niikuinii liiklusseaduse sätted. Isegi kui tegemist poleks teega, ei välista see iseenesest vastutust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades, sest
lg 2-1 kohaselt kohaldatakse sama seaduse §-s 69 sätestatut mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed. Kuna tegemist on XXX kinnistul asuva teega, on kohtu hinnangul kaevatavas otsuses süüteo toimepanemise kohana õigesti märgitud XXX. Väärteoprotokollis on süüteo toimepanemise kohana märgitud XXX kinnistu vahetus läheduses. Tunnistaja K.B ütluste kohaselt lähtus ta protokolli koostamisel arusaamast, et XXX talust mööduv tee ei ole selle kinnistu oma. Kohtu arvates väärteoprotokollis esinev ebatäpsus süüteo toimepanemise kohas pole väga oluline ning kohtuväline menetleja võis otsuse tegemisel selle ebatäpsuse kõrvaldada (vt RKKKo 4-17-3969/37, p 8.1). Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, samuti patrullsõiduki pardakaamera salvestis tõendavad, et H. Kink juhtis 23.05.2024 kella 15.28 ajal Põlva maakonnas XXX kinnistul traktorit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja patrullsõiduki pardakaamera salvestisest nähtub, et tegemist on traktoriga T25A registreerimismärgiga XXX XX . Asjas pole vaidlust, et see on mootorsõiduk. Erinevalt väärteoprotokollist pole kaevatavas otsuses märgitud H. Kingu juhitud mootorsõiduki marki või mudelit ja registreerimismärki. Kohus leiab, et see ei tingi siiski kaevatava otsuse ebaseaduslikkust. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt mootorsõiduki mark ja mudel ei ole
Tähtis on, et tegemist oleks mootorsõidukiga. Seega ei kuulu mootorsõiduki mark ja mudel väärteoasjas tõendamiseseme asjaolude hulka (RKKKo 3-1-1-53-14, p 8). Kohtule on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et ka viidatud väärteoasjas puudusid kaevatavas otsuses andmed mootorsõiduki margi või mudeli ja registreerimismärgi kohta. Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, samuti kirjalikud tõendid) on kattuvad asjaoludes, et 23.05.2024 kella 15.28 ajal XXX kinnistul traktorit juhtides oli H. Kink tarvitanud alkoholi. Et ta vahetult enne asumist traktorit juhtima tarvitas alkoholi (õlut) on kinnitanud H. Kink ise. Et peale traktori juhtimise lõpetamist oli H. Kingul alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, on kirjeldanud tunnistaja K.B . Menetlusalune isik kui tunnistajad on kinnitanud, et K.B kontrollis H. Kingu joovet nii indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (PPA tl 3) tõendab, et PPA patrullpolitseinik K.B kontrollis 23.05.2024 kella 15.29 ajal Põlva maakonnas XXXs XXX kinnistul indikaatorvahendiga alkoholisisaldust H. Kingu väljahingatavas õhus ja tuvastas selle positiivse näidu. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (PPA tl 3 pöördel) on joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus ja läikimine, häiritud reaktsioonikiirus, kerged häired koordinatsioonis. H. Kink on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (PPA tl 4 pöördel). Tõendusliku alkomeetri 6
lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Ühtlasi rikkus H. Kink tegelikult ka
lg 11 p 2, mille kohaselt juhil on keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Kuna
lg 11 p 2 rikkumist pole kohtuvälises menetluses menetlusalusele isikule ette heidetud, ei tee seda ka kohus. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et alkoholi (0,5 liitrit või veidi enam 0,52% kangusega õlut) tarvitas ta vahetult enne asumist mootorsõidukit juhtima. Olles vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist tarvitanud alkoholi (ja seda mitte mõne lonksu, vaid vähemalt pool liitrit), sai menetlusalune isik kohtu arvates ka ise aru, et ta on mootorsõiduki juhtimiseks mittelubatavas seisundis. Seda enam asjaolu valguses, et alkoholisisaldus H. Kingu väljahingatavas õhus pole olnud XXX pealne, millest alates algab vastutus alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vaid tunduvalt suurem. H. Kingul on olnud ka muid joobele viitavaid silmanähtavaid tunnused (koordinatsioonihäired ja häiritud reaktsioon). Nõustudes kohtuvälise menetleja esindajaga ka kohus leiab, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et H. Kink 23.05.2024 kell 15.28 Põlva maakonnas Kanepi vallas XXXs XXX kinnistul juhtis tahtlikult mootorsõidukit T25A registreerimismärgiga XXX XX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. H. Kink rikkus
H. Kinku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälises menetluses on H. Kingu toimepandu õigesti kvalifitseeritud
Erinevalt menetlusalusest isikust kohus leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole aset leidnud ka muid menetlusõiguse sätete rikkumisi, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse ebaseaduslikkuse. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi (kirjutades need ülekuulamise protokolli omakäeliselt) ja allkirjastanud erinevaid menetlusdokumente (väärteoprotokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, korrakaitseseaduse § 38 õiguste selgitamise leht, ülekuulamise protokoll) ja muuhulgas oma allkirjaga kinnitanud oma õigustega tutvumist. Erinevalt tunnistaja H.B-st (kes H. Kingu nägemisprobleeme ei mäleta) kinnitavad tunnistaja K.B ütlused menetlusaluse isiku väidet, et menetlustoimingute tegemisel kurtis H. Kink nägemisprobleeme, kuid K.B tal prille otsima minna ei lubanud. K.B väitel luges ta seetõttu kõik õigused ja kohustused ning menetlusdokumendid H. Kingule ka suuliselt ette. Ka tunnistaja H.B on kinnitanud, et K.B selgitas H. Kingule õigusi ja kohustusi ning menetlusdokumentide sisu suuliselt. Tunnistajate kattuvate ütlustega 7
Seega ei olnud H. Kingu seisund sedavõrd raske, et võiks eeldada tema arusaamisvõime täielikku või olulises ulatuses puudumist. Menetlusaluse isiku väitel ei võimaldatud talle väärteoprotokolli koostamise juures kaitsja osalemist. Tõepoolest on väärteoprotokolli kantud, et menetlusalune isik soovib menetluses kaitsja osalemist, kuid kohapeale mitte. Tunnistaja K.B kinnitusel kandis ta protokolli kaitsja osalemisega seonduva H. Kingu avaldatu alusel. Kohus leiab, et isegi juhul, kui H. Kink soovis kaitsja osalemist väärteoprotokolli koostamise juurde, mida talle ei võimaldatud, pole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks iseenesest kaevatava otsuse ebaseaduslikkuse. VTMS § 19 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei peata kaitsja mitteilmumine niikuinii menetlustoimingu tegemist. H. Kingu istungil antud ütlustest tuleneb, et ta kõike sündmuskohal juhtunut enam täpselt ei mäleta või mäletab ekslikult. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta juba jõudnud traktori seisma jätta, traktorist välja tulla ja valmistus traktorit tankima kui nägi ootamatult enda kõrval politseiametnik K.B . Patrullsõiduki pardakaamera salvestisest nähtuvalt ronis H. Kink traktorist välja hetkel, kui patrullsõiduk oli juba traktori taga peatunud ning H. Kink isegi vaatas selle suunas. Mingit mootorikatte avamist ja kütusekanistri enda kõrvale tõstmist enne K.B-ga vestluse alustamist tegelikult ei toimunud. Samuti ei mäleta H. Kink, et patrullsõidukist väljus tegelikult ka teine politseiametnik, mida samuti pardakaamera videosalvestis kinnitab. Eeltoodu äratab kahtlust, kas H. Kink ka õiguste ja menetlusdokumentide sisu selgitamisega seonduvat (sh kaitsja osalemisega seonduvat) täpselt mäletab. Menetlusaluse isiku ütlused ei lükka ümber tunnistajate kattuvaid ütlusi, mille kohaselt K.B talle õigusi ja menetlusdokumentide sisu suuliselt selgitas ning H. Kink kohapeale kaitsjat ei soovinud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole rikutud KrMS § 8 lg 1 p 1 ja VTMS § 65 lg 2 p 2 nõudeid. Erinevalt menetlusalusest isikust kohus leiab, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole nõutav väärteo asjaolude kirjeldus ja kvalifikatsioon. Menetlusalune isik on viidanud KrMS § 76 lg 1 p-le 3, mille kohaselt kahtlustatava ülekuulamise protokolli kantakse selle kuriteo asjaolud, milles toimepanemises isikut kahtlustatakse ning kuriteo kvalifikatsioon. Analoogne säte puudub aga VTMS § 65 lg-s 2 ja § 56 lg 2 p-des 1‒5, milles on sätestatud nõuded menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli sisule. Seega on väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile esitatud nõuded sätestatud teisiti, mistõttu puudub alus VTMS § 2 kohaldades juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. 8
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Juba sanktsioonide raskus viitab asjaolule, et seadusandja on pidanud antud süütegu raskeks väärteoks. Samas süü suurust ei saa tuletada üksnes sanktsiooni raskusest, vaid tuleb kindlaks teha iga konkreetse süüteo asjaoludest lähtudes. Kohus loeb H. Kingu süüd keskmisest suuremaks. Süüd vähendab mõnevõrra süüteo toimepanemise koht. Kuigi tegemist on avalikuks kasutamiseks avatud teega, siis arvestades selle asukohta, on alust eeldada, et märkimisväärselt tihedat liiklust seal ei toimu. Süüd vähendavad ka asjaolud, et H. Kink juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades väga lühikest aega ning muid liiklusseaduse rikkumisi antud juhul ei kaasnenud. Samas suurendab süüd oluliselt alkoholisisalduse määr H. Kingu väljahingatavas õhus.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Alkoholisisaldus H. Kingu väljahingatavas õhus on olnud antud süütekooseisu keskmisest (milleks on 0,495 mg/l) palju 9
lg-te 1 ja 2 järgi (nimetatud süüteod toime pandud 11.03.2017, 12.05.2017, 18.02.2018, 6.01.2019, 6.11.2020, 4.05.2021, 15.07.2021, 12.12.2022). Viimane H. Kingule
Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele, samas pole välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid. Arhiveeritud karistusandmete niisugune hindamise võimalus ei tähenda seda, et tähelepanuta jäetaks isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine. Tuleb silmas pidada, et mida kaugemale minevikku varasemad süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on võimalik sedastada, et varasemad karistused on kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma tähtsuse minetanud (RKKKo 4-22-4139/41, p 14). Kohus leiab, et arvestades
lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise arvukust viimase seitsme aasta jooksul ja nende toimepanemise vahelisi ajavahemikke on põhjendatud H. Kingu karistamisel tema isikut iseloomustava teabena arvestada ka arhiveeritud karistustega. Nendest tuleneb, et menetlusalune isik pole ilmselgelt õiguskuulekas liikleja. Käesolev süütegu pole juhusüütegu, vaid H. Kingule ongi omane alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida. Menetlusaluse isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna esineb süü puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), mida on juhtunu pärast H. Kink ka kohtus avaldanud. Kuigi H. Kink on muuhulgas taotlenud menetlusnormide tõttu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, puudub kohtul alus kahetsuse siiruses kahelda. H. Kink oli süüteo toimepanemise ajal 71 aastat vana. Seega saab kergendava asjaoluna arvestada ka tema kõrget iga (KarS § 57 lg 1 p 7). Kõrges eas olevaks võib pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2). Arvestades H. Kingu süü suurust ja tema isikut (H. Kink on varem korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis), nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et H. Kink ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, mistõttu on põhjendatud karistada teda põhikaristusena sanktsiooni keskmisest suurema rahatrahviga ja ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on H. Kinku karistanud rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis ligi 50 trahviühiku ulatuses ületab sanktsiooni keskmist ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o
Menetlusaluse isiku süü suurust, menetlusaluse isiku varasemat käitumist, raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavate asjaolude olemasolu arvestades on menetlusalusele isikule kaevatava otsusega määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lg-ga 1. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.