Obsah (4)

§ 4§ 6§ 7§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2850 Määruse kuupäev 21. oktoober 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Yury Ekimenko riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta Yury E

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Yury Ekimenko esitas
2. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgituse kohaselt vajab ta riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses karistuse edasise kandmisega Venemaa Föderatsioonis (VF). Taotlejal on VF-i kodakondsus ja ta soovib elada Venemaal.
3. Vastusena kohtunõudele teatas Justiitsministeerium
4. oktoobril 2024 kohtule, et Y. Ekimenko on avaldanud Viru Vanglas soovi enda karistuse kandmise jätkamiseks VF-i üleviimiseks. Justiitsministeerium selgitas, et kinnipeetavate karistuse kandmise jätkamiseks üleviimise menetlust Eesti Vabariigi ja VF-i vahel reguleerib kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon. Konventsiooni art 3 lg 1 p (f) kohaselt on üleandmise toimumise üheks tingimuseks, et üleandmisega peavad lisaks kinnipeetavale olema nõus ka karistav riik ja elukohariik. Justiitsministeeriumisse saabusid
5. aprillil 2024 Viru Vanglast konventsiooni art 4.3 kohased dokumendid. Justiitsminister ei ole veel VF-ilt seisukoha küsimise kohta otsust langetanud ja hetkel on otsustusprotsess pooleli.
6. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 488 lg 5 kohaselt otsustab vangistusega karistatud isiku üleandmise või sellest keeldumise justiitsminister. 3-24-2850 Kohus mõistab, et Y. Ekimenko on esitanud riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses justiitsministriga (

§ 4lg 3 p 5).

4.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 5.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul ei ole praegu vaja taotlejale määrata riigi õigusabi korras advokaati. Nagu Justiitsministeerium kohtule teatas, on Justiitsministeerium taotleja sooviavalduse tema üleandmise kohta kätte saanud, kuid justiitsminister ei ole veel otsustanud, kas Eesti Vabariik nõustub taotleja üleandmisega VF-le. Seega on haldusmenetlus pooleli. Taotlejal on võimalik ära oodata justiitsministri otsus ning otsusega mittenõustumise korral pöörduda halduskohtusse ja taotleda vajaduse korral oma õiguste kaitseks riigi õigusabi. Praegu oleks taotlejal võimalik kaitsta halduskohtumenetluses üksnes oma menetluslikke õigusi. Kohtu hinnangul on taotleja võimeline esitama vastava kaebuse ise kohtule. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja suutnud haldusasjades nr 3-24-1879 ja 3-24-283 esitatud kaebustes oma probleeme kirjeldada. Kuna nii haldus-, vaide- kui ka halduskohtumenetluses on menetlejal selgitamis- ja abistamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 15, 36 ja 78 ning HKMS § 2 lg 5), ei nõuta nendes menetlustes isikult, et ta oskaks esitada korrektseid õiguslikke argumente või viidata õigusnormidele. Isikul on vaja vaid esile tuua, mida ta soovib ning milles tema väidetav õiguste rikkumine seisneb. Eespool nimetatud kohtuasjades esitatud kaebustest nähtuvalt on taotleja selleks suuteline. 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Y. Ekimenko taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Kohus selgitab taotlejale täiendavalt, et kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega tekkivate küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. KrMS § 424 1 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Kui taotleja peaks soovima vaidlustada vangla tegevust seoses tema karistusest kandmise vabastamise taotlemisega, tuleks riigi õigusabi taotlus esitada maakohtule (

§ 10lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2