KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-2348 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirival

) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-24-2348

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi
2. augustil 2024 Narva piiripunktis Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-ile ettekirjutuse nr 1052281059 Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
3. augustil 2024, ning kohaldas talle Schengeni sissesõidukeelu üheks aastaks.
4. PPA Ida prefektuuri Narva piiripunkti piirivalvur koostas
5. augustil 2024 X suhtes kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751, millega karistas teda välismaalaste seaduse (VMS) § 298 alusel Eestis seadusliku aluseta viibimise eest rahatrahviga summas 600 eurot.
6. X esitas
7. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA
8. augusti
9. a ettekirjutuse nr 1052281059 tühistamist sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas. Samuti taotles ta PPA
10. augusti
11. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751 tühistamist.
12. Kohus tagastas
13. augusti
14. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o PPA
15. augusti
16. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751 tühistamise nõude osas, ning võttis kaebuse ülejäänud osas menetlusse.
17. PPA esitas
18. septembril 2024 vastuse kaebusele, milles teatas, et võtab kaebuse õigeks.
19. Kohus otsustas
20. septembri
21. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas menetlusosalistele, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks
22. oktoobril
24. Kaebaja esitas
25. septembril 2024 taotlused määrata kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg varasemaks ja tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks või alternatiivselt kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse mõista vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 1070 eurot. Kaebaja esitas koos taotlusega menetluskulude nimekirja, kuludokumendi ja kulude tasumist tõendava dokumendi.
26. Kohus jättis
27. septembri
28. a määrusega kaebaja taotluse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmiseks rahuldamata ning kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse läbi vaatamata. Kohus rahuldas sama määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas PPA
29. augusti
30. a ettekirjutuse kehtivuse osas, milles kaebajale kohaldati Schengeni sissesõidukeeld, kuni
31. oktoobrini
32. Menetlusosalised ei vaidlustanud
33. septembri
34. a määrust.
35. Vastustaja esitas
36. oktoobril 2024 seisukoha kaebaja menetluskulude taotluse kohta. KOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 27lg 3 kohaselt on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta.

Kui vastustaja võtab kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse (

§ 159lg 1).

Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (

§ 159lg 3).

1. Kohus leiab, et seaduses sätestatud eeldused kaebuse õigeksvõtu vastuvõtmiseks on täidetud. Politsei- ja Piirivalveamet on
2. septembril 2024 kohtule esitatud avalduses X kaebuse sõnaselgelt õigeks võtnud. PPA esindaja on avalduse digitaalselt allkirjastanud ning ta on esitanud kohtule oma esindusõiguse kohta volikirja. Volikirjast nähtuvalt ei ole esindusõigust 2

§ 159lg 4).

Seega puudub alus kaebuse õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab kaebuse õigeksvõtmise avalduse vastu ja rahuldab kaebuse (

§ 159lg 1).

1. Kuna kohus rahuldas kaebuse, ei tühista kohus
2. septembri
3. a esialgse õiguskaitse määrust (

§ 253lg 3).

13.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 5 esimene lause näeb ette, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kuna kohus võttis õigeksvõtu vastu ja rahuldas kaebuse, peab kuni õigeksvõtuni tekkinud menetluskulud kandma PPA. Ühtlasi jäävad Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 108 lg 5).

13.

1. Kaebaja esindaja esitas
2. septembril 2024 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi olid kaebaja menetluskuludeks kulud õigusabile 1050 eurot ja riigilõiv 20 eurot, kokku 1070 eurot. Kaebaja soovib õigusabi kulu hüvitamist ilma käibemaksuta. Vastustaja hinnangul on kaebaja õigusabikulud ülepaisutatud: põhjendatud ajakulu oleks seitsme tunni asemel neli tundi. Vastustaja on esile toonud, et enamus 8-leheküljelise kaebuse sisust on asjaolude kirjeldus; kaebus hõlmas muu hulgas kiirmenetluse otsuse tühistamise nõuet, mille kohus määrusega tagastas; tõendite kogumiseks ei saanud kuluda palju aega, sest kaebajal olid kõik tõendid enne kohtuvaidlust olemas. Vastustaja peab põhjendatud menetluskuluks 620 eurot. 13.
3. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab õigusabi õigusteenuse osutamist seitsme tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot. Õigusabiteenuse sisuks oli asja materjalidega tutvumine ja kaebuse ettevalmistamine nii seoses PPA ettekirjutusega nr 1052281059 kui ka PPA otsusega nr

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kõik menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlustoimingud ei olnud haldusasjas vajalikud: seoses PPA
2. augusti
3. a kiirmenetluse otsusega nr 10220162957751 ei olnud kaebajale haldusasjas õigusteenuse osutamine vajalik, sest nimetatud otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (vt käesoleva määruse p-s 4 viidatud määruse p 4). Võttes lisaks arvesse, et kaebaja positsiooni väljatöötamine ei nõudnud esindajalt kaebuse koostamisel keerukat tõendite kogumist ning kaebusest ei nähtu põhjalikku õigusliku regulatsiooni analüüsi, peab kohus vajalikuks menetluskuluks kulu, mis vastab esindaja neljale töötunnile. Esindaja tunnitasu määr vastab õigusabituru tavapärastele tunnitasudele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 600 eurot (4×150), millele lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 20 eurot. Nimetatud kulud tekkisid kaebajal enne kaebuse õigeksvõttu. Kokku tuleb seega kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 620 eurot (ilma käibemaksuta;

§ 108lg-d 1 ja 5, § 109 lg 6).

1. Kohtu
2. septembri
3. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3