← Eesti

3-23-2367/17

Obsah (7)§ 184§ 182§ 158§ 59§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2367 Haldusasi Jevgeni Sudarevi kaebus Tartu

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond tegi
  2. septembril 2023 Tartu linnas Linda tn 18 asuva kinnistu omanikele riikliku järelevalve ettekirjutuse nr RJV-23-0013, milles kohustas neid viivitamata ehitustegevuse täielikult peatama alates ettekirjutuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud ettekirjutusest teada saama (punkt 3). Ettekirjutuses oli hoiatus, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 3-23-2367 eurot, mis tuleb tasuda kolme päeva jooksul pärast ettekirjutuses esitatud nõude täitmiseks antud tähtaega (punkt 5).
  3. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond teatas
  4. oktoobri
  5. a kirjaga nr 7-14.1/14215 Linda tn 18 omanikele, et
  6. septembri
  7. a ettekirjutuse nr RJV-23-0013 punkti 3 täitmata jätmise tõttu tuleb neil tasuda sunniraha 5000 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati
  8. oktoober
  9. Kirjas selgitati, et pärast tähtaja saabumist esitab linn ettekirjutuse täitedokumendina kohtutäiturile. Samuti on kirjas hoiatus, et sama ettekirjutuse jätkuva täitmata jätmise korral rakendatakse uuesti sunniraha 5000 eurot.
  10. Linda tn 18 korteriomandi 1 omanik Jevgeni Sudarev esitas
  11. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus keelaks Tartu linnal rakendada Tartu Linnavalitsuse
  12. septembri
  13. a riikliku järelevalve ettekirjutuse nr RJV-23-0013 alusel sunniraha summas 5000 eurot. Koos kaebusega esitas J. Sudarev esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus keelaks Tartu Linnavalitsusel
  14. septembri
  15. a ettekirjutuse alusel sunniraha rakendada kuni kohtumenetluse lõpuni, ning juhul, kui Tartu Linnavalitsus on asunud ettekirjutust täitma, siis peatada täitemenetlus.
  16. Kohus jättis
  17. oktoobri
  18. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei vaidlustanud.
  19. Kohus võttis
  20. novembri
  21. a määrusega menetlusse J. Sudarevi kaebuse Tartu Linnavalitsuse
  22. septembri
  23. a ettekirjutuse nr RJV-23-0013 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
  24. Tartu linn esitas
  25. detsembril 2023 vastuse kaebusele, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.
  26. Tartu linn teatas
  27. septembril 2024 vastuses kohtunõudele, et ta edastas
  28. septembri
  29. a ettekirjutuse alusel rakendatud sunniraha sissenõudmiseks avalduse täitemenetluse infosüsteemi, lisas täitemenetluse avaldusse Linda tn 18 kinnistu kõikide kaasomanike nimed ning märkis, et tegemist on solidaarvõlgnikega. Vastustajale teadmata põhjusel alustas kohtutäitur täitemenetlust üksnes N. Sudarevi suhtes, kellega kohtutäitur sõlmis sunniraha tasumiseks maksegraafiku. Kohtutäitur on kandnud vastustajale kokku 1938,85 eurot. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja kohtutäiturile ühtegi osamakset tasunud. Kuna kaasomanikud on Linda tn 18 kinnistul ehitustegevuse peatanud, ei ole vastustaja rohkem sunniraha rakendanud.
  30. Kohus andis
  31. septembri
  32. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuse muutmise ja asja läbivaatamise vormi suhtes seisukoha kujundamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et olukorras, kus kohtutäitur on asunud tegema täitetoiminguid, kuid täitemenetlust ei ole veel lõpule viidud, ei ole kohtul enam võimalik keelata vastustajal sunniraha sissenõudmist, kuid on võimalik kohustada vastustajat lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmine. Kaebajal on selle eesmärgi saavutamiseks kohane esitada kohtule kohustamiskaebus.
  33. Kaebaja esitas
  34. septembril 2024 kohtule kaebuse muutmise avalduse, milles palub kohustada vastustajat lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha 5000 eurot sissenõudmine Tartu Linnavalitsuse
  35. septembri
  36. a ettekirjutuse nr RJV-23-0013 alusel.
  37. Kohus rahuldas
  38. septembri
  39. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning luges kaebuse esitatuks selliselt, et kaebuses on esitatud nõue kohustada Tartu linna lõpetama 2

(8)3-23-2367 sunniraha sissenõudmine Tartu Linnavalitsuse
  1. septembri
  2. a riikliku järelevalve ettekirjutuse nr RJV-23-0013 alusel. Ühtlasi määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 11.
  4. Sunniraha rakendamine on õigusvastane, sest kaebaja on linnavalitsuse kõik korraldused täies ulatuses täitnud. Linn peatas
  5. septembri
  6. a haldusaktiga
  7. septembri
  8. a ettekirjutuse täitmise ning andis loa katta omavoliliselt tõstetud katus ja lahtised seinakonstruktsioonid ajutise ilmastikukindla kattega. Täiendavate sarikate paigaldamine vana katuse kokkuvarisemise vältimiseks on hädavajalik töö. Ka ajutine lahendus peab olema ohutu. Linnaametnikud ei tutvunud katuse seisukorraga, vaid teostati ainult väline visuaalne vaatlus. Seepärast ei ole sunnivahendi rakendamise eeldused täidetud. 11.
  9. Sunnivahendi rakendamine on ebaproportsionaalne, sest linnavalitsus ei võtnud arvesse ettekirjutuse peatamisega seotud asjaolusid ja rikkumise asjaolusid ning isikute majanduslikku seisu. Linnavalitsus ei selgitanud
  10. septembri
  11. a kirjas piisavalt konkreetselt ja detailselt, milliseid töid võis teha.
  12. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 12.
  13. Sunniraha rakendamine oli põhjendatud ja proportsionaalne. Linda tn 18 kaasomanikud jätkasid ehitustegevust ka pärast
  14. septembri
  15. a ettekirjutuse kättesaamist ning ka pärast sunniraha rakendamise teate edastamist
  16. oktoobril
  17. Ettekirjutuse täitmata jätmine ja ehitustegevuse jätkamine pärast
  18. oktoobrit 2023 on tõendatud paikvaatluse aktidega. 12.
  19. Sunniraha suurus on põhjendatud ja selle vähendamiseks puudus alus. Linda tn 18 kaasomanikud (sh kaebaja) on hoonet korduvalt ebaseaduslikult ümber ehitanud ja neile on tehtud ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu korduvalt ettekirjutusi. Seega ei saa kaebajale tulla kuidagi üllatusena, et teatud ehitustegevuseks võib olla vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Sunniraha ei saa pidada ebaproportsionaalseks ka seetõttu, et sunniraha rakendati kõigi kaasomanike suhtes ühiselt, lähtudes asjaolust, et hoone välispiirded ja konstruktsioonid on kõigi korteriomanike kaasomandis. Hoones on neli korteriomandit. 12.
  20. Sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Vastustaja
  21. septembri
  22. a e-kiri Linda tn 18 ühele kaasomanikule ei peatanud ettekirjutuse kehtivust, vaid sellega anti luba poolelioleva ehitise ajutiseks katmiseks ilmastikukindla materjaliga. Kirjas oli selgelt märgitud, et ajutise katuse- ja seinakattematerjali paigaldamisel ei või paigaldada soojustusmaterjale ega teha muid konstruktiivseid ehitustöid. Sellele vaatamata tehti täiendavaid konstruktiivseid ehitustöid. Ajutise ehitustegevuse asemel ehitati edasi oma esialgse soovi kohaselt, eeldades ilmselt sarnaselt varasemate kordadega, et kohalik omavalitsus seadustab tehtud tööd hiljem. Olukorras, kus hoone ehitati talade jt ehituslike võtetega teadlikult suuremaks ning ajutise ehitustegevuse ajal kaeti ebaseaduslikult ehitatud osa laudisega ja jätkati konstruktsioonide ehitamisega, ei ole usutav, et kaebaja ei saanud oma tegevuse õigusvastasusest aru. 3
(8)3-23-2367 KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtu menetluses on kaebaja nõue kohustada vastustajat lõpetama sunniraha sissenõudmine Tartu Linnavalitsuse
  2. septembri
  3. a ettekirjutuse alusel. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse pärast seda, kui vastustaja oli
  4. oktoobril 2023 talle ja Linda tn 18 ülejäänud kaasomanikele teatanud sunniraha rakendamisest seoses linnavalitsuse
  5. septembri
  6. a ettekirjutuse täitmata jätmisega. Kohtumenetluse ajal esitas vastustaja kohtutäiturile avalduse kõigilt Linda tn 18 kaasomanikelt sunniraha sissenõudmiseks. Vaatamata sellele, et vastustaja andmetel alustas kohtutäitur täitemenetlust üksnes ühe teise kaasomaniku suhtes, ei ole vastustaja loobunud kaebaja suhtes sunniraha sissenõudmisest. Kuna kohtule teadaolevalt ei ole praeguse seisuga sunniraha vastustajale täies ulatuses tasutud (
  7. septembri
  8. a seisuga oli vastustajale tasutud 1938,85 eurot; dtl 108–110), on kohtu menetluses olev nõue lubatav.
  9. Kaebaja ei vaidlusta linnavalitsuse
  10. septembri
  11. a ettekirjutust, kuid peab sunniraha rakendamist, sh sunniraha sissenõudmist, õigusvastaseks. Kuna sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest, ei kontrolli kohus linnavalitsuse
  12. septembri
  13. a ettekirjutuse õiguspärasust. Kohus kontrollib, kas vastustaja rakendas
  14. oktoobril 2023 kaebaja suhtes sunniraha õiguspäraselt ning kas kaebajalt sunniraha sissenõudmine on seniajani õiguslikult lubatav. Kui vastustajal puudub kohtuotsuse tegemise aja seisuga õigus kaebajalt sunniraha sisse nõuda, tuleb kaebus rahuldada (

§ 158lg 2 esimene lause).

Kaebuse rahuldamise korral oleks kohtul võimalik kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldust (täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1).

  1. Kohus kontrollib esmalt, kas vastustaja rakendas
  2. oktoobril 2023 sunniraha õiguspäraselt.
  3. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on lubatud sunniraha rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 16.
  4. Poolte vahel pole vaidlust, et linnavalitsuse
  5. septembri
  6. a ettekirjutusel puuduvad tühisuse tunnused (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2) ning ettekirjutus kehtis sunniraha rakendamise ajal (HMS § 61 lg 1). Ettekirjutus tehti kõigile Linda tn 18 kaasomanikele, sh kaebajale (dtl 10). Kaebaja ei ole väitnud, et ta poleks ettekirjutust kätte saanud või et ettekirjutust poleks olnud võimalik täita. 16.
  7. Kaebaja väitel peatas linnavalitsus
  8. septembri
  9. a haldusaktiga
  10. septembri
  11. a ettekirjutuse ning sunnivahendi rakendamise ajaks olid kõik linna korraldused täidetud. 16.
  12. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ettekirjutuse täitmise kohta. 16.3.
  13. Tartu Linnavalitsuse
  14. septembri
  15. a ettekirjutusega kohustati Linda tn 18 kaasomanikke ehitustegevust viivitamata täielikult peatama. Koos ettekirjutusega tehti ka sunnivahendi rakendamise hoiatus. Seega tuli ehitustegevus Linda tn 18 kinnistul viivituseta (s.o kohe pärast ettekirjutuse kättesaamist) lõpetada ning ettekirjutuse täitmisega viivitamise korral oli sunnivahendi rakendamine lubatav. 4

(8)3-23-2367 16.3.
  1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt teavitas Linda tn 18 kaasomanik K. Nõmmik Linda tn 18 kaasomanike nimel
  2. septembri
  3. a kirjas linnavalitsust ettekirjutuse kättesaamisest ja ehitustegevuse peatamisest. Ühtlasi palus ta lubada katta hoone katus ja selle küljeseinad, et kaitsta hoonet sademete eest (dtl 43). Linnavalitsus andis
  4. septembri
  5. a kirjaga loa katta omavoliliselt tõstetud katuse- ja lahtised seinakonstruktsioonid ajutise ilmastikukindla kattega (dtl 15). Linnavalitsuse
  6. septembri
  7. a kirja pealkiri osutab küll ettekirjutuse peatamisele („Linda tn 18 ettekirjutuse peatamisest ning ajutise lahenduse tegemise lubamisest“), kuid kirja sisu ei jäta kahtlust, et Linda tn 18 kaasomanikel lubati ehitustegevust jätkata üksnes ajutiselt ning üksnes senise ehitustegevuse konserveerimise eesmärgil. Kirjas on selgelt rõhutatud, et ajutise katuse- ja seinakattematerjali paigaldamisel ei või paigaldada soojustusmaterjale ega teha muid konstruktiivseid ehitustöid. Kohtu hinnangul nähtub
  8. septembri
  9. a kirjast piisava selgusega, et lubatud oli üksnes lahtiste konstruktsioonide katmine, mitte aga uute konstruktsioonide ehitamine. Seepärast ei jaga kohus ka kaebaja seisukohta
  10. septembri
  11. a kirja sisulise ebaselguse kohta. Linnavalitsuse
  12. septembri
  13. a kirjas ei toeta miski kaebaja tõlgendust, et linnavalitsus oleks lubanud Linda tn 18 omanikel jätkata konserveerimistööde järel ebaseaduslikku ehitustegevust. Kiri oli vastutulek Linda tn 18 kaasomanike
  14. septembri
  15. a palvele. Samas ei ole linnavalitsuse
  16. septembri
  17. a kiri käsitatav sunnivahendi rakendamise edasilükkamise toiminguna (ATSS § 8 lg 2 ja § 8 lg 3 p 3), sest linnavalitsus ei määranud ettekirjutuse täitmiseks uut tähtaega. 16.3.
  18. Tartu Linnavalitsuse
  19. septembri
  20. a ja
  21. oktoobri
  22. a paikvaatluse aktide võrdlusest nähtub, et Linda tn 18 kinnistul asuva hoone ehitustegevus ei piirdunud linnavalitsuse
  23. septembri
  24. a loaga lubatud toimingutega, vaid jätkati ehitise konstruktiivsete osade ehitamisega. Kui
  25. septembri
  26. a seisuga oli hoone Linda tänava poolsele katusele ehitatud olemasolevast katusest kõrgem katusekonstruktsioon üksnes osaliselt (
  27. septembri
  28. a paikvaatluse akti fototabeli foto 2; dtl 23), siis
  29. oktoobriks 2023 oli uus katusekonstruktsioon ehitatud kogu Linda tänava poolse katuse ulatuses (
  30. oktoobri
  31. a paikvaatluse akti fototabeli foto 2; dtl 19). Katusekonstruktsioonide lisandumine nähtub ka Linda tn 16 kinnistu poolt tehtud fotode võrdlusest (
  32. septembri
  33. a paikvaatluse akti fototabeli foto 3; dtl 24;
  34. oktoobri
  35. a paikvaatluse akti fototabeli foto 3; dtl 20). Kaebaja on täiendavate sarikate paigaldamist kaebuses ka ise möönnud, kuid väidab, et see töö oli vana katuse kokkuvarisemise vältimiseks hädavajalik. Tõendamiskoormus senise katuse ohtliku seisundi osas lasub kaebajal (

§ 59lg 1).

Kuna kaebaja ei ole oma väidet tõendanud, ei loe kohus kaebaja väidetud asjaolu tõendatuks. Sõltumata sellest, kas ajavahemikus

  1. september 2023 kuni
  2. oktoober 2023 ehitati uut katusekonstruktsiooni enne või pärast
  3. septembri
  4. a kirja kättesaamist, oli kirjeldatud ehitustegevus
  5. septembri
  6. a ettekirjutuse alusel keelatud. 16.3.
  7. Seega ei olnud kaebaja linnavalitsuse
  8. septembri
  9. a ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtajaks täitnud ning ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimused olid
  10. oktoobril 2023 sunniraha rakendamiseks täidetud.
  11. Kohtu hinnangul ei esine ka muid ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha kohaldamist välistavaid asjaolusid.
  12. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega sunniraha rakendamise ebaproportsionaalsuse kohta. 5

(8)3-23-2367 18.1. Haldusorgan otsustab sunnivahendi valiku ja sunniraha suuruse kaalutlusõiguse alusel. Kohus kontrollib kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei teosta seejuures ise kaalutlusõigust (

§ 158lg 3).

ATSS § 3 lg 3 kohaselt kasutatakse (ettekirjutusega pandud) kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad, ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. 18.

  1. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks pidanud rakendama sunniraha asemel mõnda muud sunnivahendit. Küll aga peab kaebaja sunniraha suurust ülemääraseks. 18.
  2. Ehitusseadustiku § 133 kohaselt on (ettekirjutusega pandud) kohustuse täitmisele sundimiseks rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Linnavalitsuse
  3. septembri
  4. a ettekirjutuses hoiatati Linda tn 18 kaasomanikke, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb neil tasuda solidaarselt sunniraha 5000 eurot.
  5. oktoobril 2023 rakendas vastustaja sunniraha samas määras. Seega jääb rakendatud sunniraha nii seadusega lubatu kui ka hoiatuses märgitu piiresse. 18.
  6. Sunniraha eesmärk on mõjutada sunniraha adressaati ettekirjutust täitma (ATSS § 3 lg 3). Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud sunniraha rakendamisel eesmärgipärastest kaalutlustest, ei ole ületanud kaalutlusõiguse piire ega jätnud oluliste asjaoludega arvestamata. 18.4.
  7. Sunniraha määr tuleb kindlaks määrata hoiatuses (ATSS § 10 lg 1), kuid haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Vastustaja
  8. oktoobri
  9. a sunniraha rakendamise teates ei ole sunniraha määra valikut põhjendatud. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, võib haldusorgan esitada põhjendused ka hiljem. 18.4.
  10. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et ta võttis sunniraha määramisel arvesse rikkumise iseloomu, kaasomanike rohkust, ebaseadusliku ehitustegevuse jätkumist ja varasemaid ettekirjutusi ebaseadusliku ehitustegevuse tõttu (vastustaja
  11. oktoobri
  12. a seisukoht, lk-d 5 ja 6, dtl 41–42;
  13. detsembri
  14. a vastus kaebusele, p 13, dtl 95). Rikkumise iseloomu osas on vastustaja märkinud, et ta võttis sunniraha suuruse määramisel arvesse asjaolu, et hoone lubatust suuremaks ehitamise tõttu on väga tõenäoline lammutusettekirjutuse tegemine ning seetõttu pidi 5000 euro suurune sunniraha motiveerima Linda tn 18 kaasomanikke ehitustegevust peatama (vastustaja
  15. oktoobri
  16. a seisukoht, lk 6; dtl 42). Kaasomanike rohkuse all pidas vastustaja silmas, et Linda tn 18 hoones on neli korteriomandit ning kuna sunniraha rakendati kaasomanikele ühiselt, jaguneb sunniraha tasumise kohustus korteriomanike vahel (vastustaja
  17. detsembri
  18. a vastus kaebusele, p 13; dtl 95). Ebaseadusliku ehitustegevuse jätkumise osas on vastustaja muu hulgas rõhutanud, et Linda tn 18 kaasomanikud jätkasid pärast ettekirjutuse tegemist hoone suuremaks muutmist ning lõid ilmastikukindla terasest katusekatte eemaldamisega tahtlikult olukorra, kus ilmastikutingimused võivad vara kahjustada ning on oht ümbritsevale keskkonnale (vastustaja
  19. oktoobri
  20. a seisukoht, lk 5; dtl 41). Korduvate varasemate ettekirjutuste osas viitas vastustaja Linda tn 18 kaasomanikele
  21. a ja
  22. a tehtud ettekirjutustele seoses omavolilise ehitustegevusega (vastustaja
  23. oktoobri
  24. a seisukoht, lk 6; dtl 42). Vastustaja esitas kohtule Tartu Linnavalitsuse
  25. aprilli
  26. a ettekirjutuse Linda tn 18 omanikele seoses ehitustööde tegemisega ehitusloata (vastustaja
  27. oktoobri
  28. a seisukoha lisa 7; dtl 71).
  29. a ettekirjutuse osas märkis vastustaja
  30. oktoobri
  31. a 6

(8)3-23-2367 seisukohas, et selle tegemine nähtub ehitisregistrist. Kuna vastustaja ettekirjutust kohtule ei esitanud ning kohtule ei olnud vajalik teave ehitisregistrist nähtav, ei loe kohus 2005. a ettekirjutuse tegemist tõendatuks (

§ 59lg 1).

Siiski ei ole nimetatud teave asja õigeks lahendamiseks oluline, sest varasema ebaseadusliku ehitustegevuse kohta ettekirjutuse tegemine on

  1. a ettekirjutusega tõendatud. 18.4.
  2. Kaebaja väide, et vastustaja ei võtnud sunniraha rakendamisel arvesse ettekirjutuse peatamisega seotud asjaolusid ja rikkumise asjaolusid ning isikute majanduslikku seisu, ei ole veenev. Kohus asus eespool seisukohale, et vastustaja ei peatanud
  3. septembri
  4. a kirjaga
  5. septembri
  6. a ettekirjutust. Sunniraha rakendamise tingis ebaseadusliku ehitustegevusega jätkamine (sh hoone mahu suurendamine), mitte konserveerimistööde tegemine. Kaebaja väide rikkumise asjaoludega arvestamata jätmise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja on küll õigesti märkinud, et vastustaja ei võtnud sunniraha suuruse määramisel arvesse kaebaja majanduslikku seisu, kuid seadus ei kohusta haldusorganit sunniraha määramisel sunniraha adressaadi majanduslikku seisu välja selgitama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Kaebaja ei ole väitnud, et vastustajale oleks pidanud tema majanduslik seis teada olema. Samas oli kaebajal eelduslikult võimalik vastustajat pärast ettekirjutuse tegemist oma majanduslikust seisust teavitada. 18.4.
  7. Eeltoodust tulenevalt peab kohus sunniraha määra proportsionaalseks.
  8. Vastustaja määratud sunniraha suuruse ülemäärasusele ei osuta ka hilisemad sündmused. Vastustaja esitatud tõendite kohaselt jätkasid Linda tn 18 kaasomanikud ebaseaduslikku ehitustegevust ka pärast sunniraha rakendamist
  9. oktoobril
  10. Linnavalitsuse
  11. oktoobri
  12. a paikvaatluse akti kohaselt paigaldati tol päeval Linda tn 18 hoone Kuu tänava poolsel otsaseinal fassaadilaudist (dtl 45). Sellisele ehitustegevusele viitavate tööde tegemine nähtub paikvaatluse aktile lisatud fotodelt 2 ja 7 (dtl 46 ja 49), samuti võrdluses
  13. oktoobri
  14. a paikvaatluse aktile lisatud fotoga 3 (dtl 19). Kaebaja ei ole nimetatud tõenditele vastu vaielnud ega omapoolseid selgitusi esitanud. Seega ilmneb Linda tn 18 kaasomanike hilisemast tegevusest, et
  15. oktoobril 2023 määratud sunniraha suurus ei sundinud neid ettekirjutusega pandud kohustust täitma.
  16. Eeltoodust tulenevalt rakendas vastustaja
  17. oktoobril 2023 sunniraha õiguspäraselt.
  18. Kohus kontrollib ka seda, kas sunniraha sissenõudmine on kohtuotsuse tegemise aja seisuga õiguslikult lubatav. Vastustaja
  19. oktoobri
  20. a sunniraha rakendamise teatega määrati sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks
  21. oktoober
  22. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei tasunud kaebaja ega keegi teine sunniraha
  23. oktoobriks
  24. Seega võis vastustaja asuda sunniraha sisse nõudma (ATSS § 15; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Kaebaja ei ole osutanud, et sunniraha rakendamise aluseks olnud asjaolud oleksid pärast
  25. oktoobri
  26. a sunniraha rakendamise teadet muutunud. Ka kohtule ei nähtu asja materjalidest ühtegi asjaolu, mis osutaks sunnivahendi rakendamise eelduste äralangemisele ning sunniraha sissenõudmise õigusvastasusele. Kohtu hinnangul on kaebajalt
  27. oktoobri
  28. a sunniraha rakendamise teate alusel sunniraha sissenõudmine kohtuotsuse tegemise aja seisuga lubatav. 7

(8)3-23-2367
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja rakendas
  2. oktoobril 2023 kaebaja suhtes sunniraha õiguspäraselt ning kaebajalt sunniraha sissenõudmine on seniajani õiguslikult lubatav. Kuna vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud, jätab kohus kaebuse rahuldamata. 23.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv, kokku 170 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

24. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas (

§ 175

lg 1) ning tal on õigus esitada taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3). Vastav taotlus tuleks kohtule esitada enne kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.