Obsah (7)

§ 56§ 157§ 202§ 249§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-906 Otsuse kuupäev 16. oktoober 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Osaühingu Albatrek kaebus Kambja Vallavalitsu

) § 44 lg 1 kohaselt saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kui kohus teeb asja lahendamisel kindlaks, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata.

1. Vastustaja tugines vastuses kaebusele sellele, et projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi, kuna need ei võimalda minna ehitusloa menetlusega edasi enne, kui ehitamiseks on saadud kaebaja nõusolek. Kohus nõustub, et projekteerimistingimused sellistena, nagu need anti, s.o tingimusega, et kergliiklustee rajamiseks ei tohi taotleda ehitusluba enne, kui kõikidelt asjasse puutuvatelt maaomanikelt on saadud kirjalik nõusolek, ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja saab nendele tuginedes korraldada ehitusprojekti koostamist, kuid ei saa taotleda ehitusluba kaebaja kinnisasjadele ehitamiseks. Projekteerimistingimuste andmine ja ehitusprojekti koostamine eraldi võetuna ei oma kaebaja õigustele reaalset mõju. Vastustaja riisiko on, et kui maaomanikule esitatakse nõusoleku saamiseks juba valminud lahendus (ehitusprojekt), siis ei pruugi maaomanik ehitamiseks nõusolekut anda, ning võibolla oleksid ilma selle tingimuseta, kuid maaomanikke juba projekteerimise staadiumis kaasates olnud võimalused nõusoleku saavutamiseks paremad. Tegemist on vastustaja tegevuse otstarbekuse küsimusega, millesse kohus sekkuda ei saa. Eeltoodu üksi on piisav selleks, et jätta kaebus projekteerimistingimuste osalise tühistamise nõudes rahuldamata.
2. Kaebaja viitas sellele, et vastustaja on juba alustanud ehitustegevust ning kaebaja hinnangul on vastustaja seda teinud õigusvastaselt, kuna kaebaja nõusolekut ehitamiseks ei 3 ole. Vastustaja avaldusest nähtub, et ta on alustanud kergliiklustee rajamist Külitse-Puraviku lõigul ning see lõik ei hõlma kaebaja kinnisasju. Projekteerimistingimuste punkt 13 nõuab, et projekteerimistingimuste alusel ei tohi kergliiklustee rajamiseks taotleda ehitusluba enne, kui kõikidelt asjasse puutuvatelt maaomanikelt on saadud kirjalik nõusolek. „Asjasse puutuvate maaomanike“ all ei saa mõista isikuid, kellele kuuluvale maale ehitamist ehitusluba ette ei näe. Pooled ei ole väitnud või tõendanud, et kaebaja nõusolekuta on antud ehitusluba teelõigule, mis hõlmab kaebaja kinnisasju.
3. Kohtu hinnangul ei oleks olenemata eeltoodust võimalik tühistada projekteerimistingimusi kaebaja esitatud põhjendustel. Kaebaja põhiväiteks on, et puudus õiguslik alus projekteerimistingimuste andmiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel, kuna detailplaneeringu koostamise kohustus oli olemas. Kaebaja viitab PlanS § 125 lg 1 p 3 detail-planeeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks.
4. Kohtu hinnangul ei reguleeri kergliiklustee rajamise nõudeid PlanS § 125 lg 1 p
5. Ehitusseadustik sisaldab
6. peatükki „Tee“ (§ 91-103). EhS § 99 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on nõutavad sama seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.02.2024.a otsuses asjas 3-22-755 (p 13-14), et PlanS § 56 lg 1 p 2 ja § 75 lg 1 p 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne. Seevastu ei ole PlanS § 126 lõikes 1 nähtud ette, et riigi- või kohalike teede (vt EhS § 92 lg 6 ja 7) kavandamine ning nende asukoha määramine oleks detailplaneeringu ülesandeks, vaid detailplaneeringuga tuleb lahendada üksnes planeeringuala n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht (PlanS § 126 lg 1 p 4 ja 7; vt lisaks Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022 otsus nr 3-21-665 p 26). Kuivõrd riigiteede ja teiste samalaadsete n.n joonehitiste planeerimine ei toimu detailplaneeringute alusel (vt ka planeerimisseaduse eelnõu – Riigikogu XII koosseisu 571 SE – seletuskiri, lk 72), siis ei ole EhS § 26 lg 1 ja § 27 lg 1 ega PlanS § 125 lg 1 p 3 asjassepuutuvad normid. Kohus nõustub viidatud lahendis toodud seisukohtadega. Kohtuasja asjaoludel ei tulene detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 125 lg 1 punktist
7. Projekteerimistingimuste andmist reguleerivaks erinormiks on EhS § 99 lg
8. Õiguslik alus anda projekteerimistingimused ilma detailplaneeringut koostamata on olemas.
9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel ja läbivalt vaidluses kaebajaga tuginenud sellele, et kergliiklustee ehitamine on lubatud üldplaneeringu ja projekteerimistingimuste alusel ning detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole. Vastustaja ei ole projekteerimistingimustes välja toonud sellele vastavat õigusnormi, s.o EhS § 99 lõiget
10. Kuivõrd vastav õiguslik alus on tegelikult olemas, siis on projekteerimistingimused antud 4 kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas (HMS § 54). Korrektse õigusliku aluse välja toomata jätmine on käsitletav vorminõude rikkumisena ja ei too kohtuasja asjaoludel endaga kaasa projekteerimistingimuste tühistamist (RVastS § 3 lg 3 p 1).
11. Kaebaja arvates tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus ka üldplaneeringust. Asjas on viidatud Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas (edaspidi üldplaneering) selle elektroonilises asukohas www.kambja.ee/üldplaneering. Üldplaneeringu maht on suur ning sellest puutub asjasse väike osa. Dokumendi kahjustumise või kaduma mineku võimalus selle asukohas on väike. Kohus ei võta

§ 56

lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 275 lg 1 alusel üldplaneeringut asja juurde, vaid viitab üldplaneeringule selle elektroonilises asukohas.

§ 157

lg 2 nõuded on täidetud, kuna mõlemad pooled tuginevad üldplaneeringule kui tõendile, pooltel oli võimalik üldplaneeringut selle elektroonilises asukohas uurida ja selles sätestatu kohta arvamust avaldada. Üldplaneeringu seletuskirjas käsitleb detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid punkt 2.

1. Seletuskirjas on ette nähtud juhud, mil detailplaneering tuleb koostada lisaks seaduses sätestatule. Nende hulgas ei ole sellist, mis võimaldaks nõuda detailplaneeringu koostamist vaidluse all oleva kergliiklustee ehitamiseks. Üldplaneeringust ei tulene seega iseseisvat alust nõudele koostada kergliiklustee rajamiseks detailplaneering.
2. Kohus märgib, et kergliiklusteede rajamise kohta on üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.11.3.1 öeldud, et üldplaneeringus toodud jalgratta- ja jalgteede paiknemine on põhimõtteline, mida täpsustatakse detailplaneeringu või projektiga. Edasise planeerimise või projekteerimise etapis täpsustatakse ka kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb ja teeületuskohtade asukohad. Üldplaneeringu maakasutuskaardil on jalgratta- ja jalgtee (tähistatud siniste ruudukeste reaga) märgitud kaebaja kinnisasjadele. Üldplaneering möönab seega kergliiklustee rajamisel mõlemaid võimalusi - see võib toimuda detailplaneeringu kaudu, aga ka otse projekti koostamise kaudu. Üldplaneering ei kehtestanud nõuet, et kergliiklustee rajamisel on nõutav detailplaneeringu koostamine.
3. Kaebaja väitis projekteerimistingimuste õigusvastasust ka alusel, et teda ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja ei kuulatud ära. Kohus selgitas 20.06.2024.a kohtunõudes kaebajale, et tal tuleb välja tuua, millised sisulised vastuväited ehitusprojekti koostamisele või projekteerimistingimustes ehitisele kehtestatud nõuetele oleks ta soovinud esitada, kuna asjas omab tähtsust, kas kaebaja ära kuulamata jätmine sai mõjutada asja otsustamist. Kohus selgitas 09.08.2023, et asja lahendamist ei mõjuta see, et projekteerimistingimused võivad tulevikus kehtivuse kaotada. Kaebaja ei toonud välja, millised seisukohad oleks ta menetlusse kaasamise ja ärakuulamise korral esitanud (peale vastuväite, et nõutav oli detailplaneeringu koostamine) või millised on tema sisulised vastuväited projekteerimistingimustele. Sel juhul ei saa projekteerimistingimuste tühistamise aluseks olla, et kaebajat ei kaasatud menetlusse ja ei kuulatud ära. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas see võis mõjutada asja otsustamist.
4. Kohtuasja lahendamisel ei puutu asjasse, et vastustaja algatas 23.08.2023 kaebaja kinnisasjade ja lähiala detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad (dtl 129-137). Kohus lahendab nõuet tühistada otsuse punktis 1 nimetatud projekteerimistingimused. See, millised küsimused ja kuidas lahendatakse koostamisel oleva detailplaneeringuga, s.h kas 5 detailplaneeringu raames saab ette näha või võidakse ette näha kergliiklustee rajamine kaebaja kinnisasjadele projekteerimistingimustest ja nende alusel koostatud ehitusprojektist erinevalt, väljub kohtuasja piiridest. Kohus ei käsitle poolte väiteid, mis on seotud koostamisel oleva detailplaneeringuga.
5. Kaebaja taotles ka vaide tagastamise otsuse tühistamist. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. Esiteks puudub kaebajal kaebeõigus. Vastustaja tagastas vaide, mitte ei lahendanud seda sisuliselt. Tegemist oli vaidemenetluses tehtud menetlustoiminguga, mille suhtes ei saa tühistamisnõuet esitada. Kohus oli samal seisukohal ka 17.10.2023.a määruses. Tartu Ringkonnakohus tühistas selle määruse oma 30.04.2024.a määrusega, kuid ei avaldanud seejuures mingeid seisukohti küsimuses, kas vaide tagastamise otsuse suhtes esitatud tühistamisnõue on lubatav. Seega puuduvad ringkonnakohtu seisukohad, millega kohus oleks

§ 202lg 2 alusel seotud.

Kohtupraktikas on leitud, et vaide tagastamine on menetlustoiming, mille osas ei saa tühistamisnõuet esitada (Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2022.a määrus asjas 3-22-1414 p 22). Teiseks ei riku vaide tagastamine kaebaja õigusi (vt otsuse punkti 7). Kohtueelse menetluse lõpplahendil ei ole iseseisvat mõju või tähendust. Vastustaja leidis vaide tagastamisel, et kaebaja on vaide esitamise tähtaega ületanud. Algselt nõustus kohus vastustajaga. Tartu Ringkonnakohus tegi 30.04.2024.a määruses kindlaks, et kaebaja esitas vaide tähtaegselt, ning kohus võttis kaebuse menetlusse. Pärast seda ei ole vaide tagastamise otsusel kaebaja õigustele mingit mõju. Kaebaja väide, et ta esitas vaide tähtaegselt, on kohtumenetluses osutunud õigeks ja on leidnud lahenduse põhivaidluse menetluse käigus. Vaide tagastamise otsuse suhtes iseseisva nõude esitamise vajadust ei ole.

1. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata projekteerimistingimuste osalise tühistamise nõude, kuna projekteerimistingimused ei riku kaebaja õigusi ja kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata vaide tagastamise otsuse tühistamise nõude, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja vaide tagastamise otsus ei riku kaebaja õigusi. See tähendab, et kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
2. Kaebaja märkis 17.09.2024 esitatud avalduses, et endiselt on põhjendatud tema esialgse õiguskaitse taotlus, millega peatada Ülenurme-Külitse kergliiklustee ehitus ja keelata ehitusloa andmine kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste 18.05.2022 nr 2211802/03801 alusel. Kaebaja ei ole loobunud esialgse õiguskaitse taotlusest ning palub kohtul seda siiski menetleda kaebuses ja 17.09.2024.a avalduses käsitletud asjaoludel ja põhjendustel.
3. Kohus lahendas 16.05.2023.a määrusega kaebaja 26.04.2023.a esialgse õiguskaitse taotluse keelata ehitusloa andmine Ülenurme-Külitse kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste alusel (kaebuses sisaldunud taotlus). Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud. Kaebaja 26.04.2023.a esialgse õiguskaitse taotlus on sellega ammendunud, kaebaja ei saa selle juurde jääda või sellest loobuda ning kohus ei saa taotlust uuesti lahendada. Kaebaja 17.09.2024.a avalduses sisalduv ei ole käsitletav uue esialgse õiguskaitse taotlusena, kuna see on sõnastuselt liiga ebamäärane. Kaebaja ei ole sõnaselgelt taotlenud esialgse 6 õiguskaitse kohaldamist. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust korrektse esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks (ja riigilõivu tasumiseks), kuna taotlus ei oleks lubatav.

§ 249

lg 1 alusel peab esialgse õiguskaitse taotlus olema suunatud kohtuotsuse täitmise saavutamisele või tagamisele. Kaebus on menetlusse võetud nõudes tühistada projekteerimis-tingimused kaebaja kinnisasjade osas. Kohus tagastas nõude keelata ehitusloa andmine. Kaebaja võimalused esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks käesoleva kohtuasja raames on piiratud tema kinnisasjadega ja menetlusse võetud nõudega. Taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras ehitamine muude kinnisasjade suhtes antud ehitusloa alusel või keelata ehitusloa andmine kaebaja kinnisasjade suhtes ei oleks lubatavad, kuna need väljuvad vaidluse piiridest. 20.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

21.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 7