← Eesti

2-24-11061/10

Obsah (9)§ 633§ 415§ 394§ 187§ 407§ 231§ 445§ 173§ 468

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-24-11061 22. oktoober 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi A -M P hagi A P vastu ela

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või 2-24-11061 selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A -M P (hageja) esitas
  2. juulil 2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi A P (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 200 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib S päästekorraldaja erialal statsionaarõppes. Õppekava nominaalaeg on 10 kuud ja eeldatav nominaalaja lõpp
  3. juuni
  4. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist vabatahtlikult.
  5. Kohus võttis hagi menetlusse
  6. augusti
  7. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 4). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX. Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte
  8. augustil
  9. Hagile tuli vastata hiljemalt
  10. septembril
  11. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  12. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega A -M P hagi A P vastu elatise väljamõistmiseks.
  13. Vastavalt

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Omaksvõtt tähendab faktilise asjaolu kohta esitatud väitega nõustumist. Omaksvõtmisel ei vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist (

§ 231lg 2).

  1. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema rahvastikuregistri järgsel aadressil ning ta sai need kätte. Seega tuli hagile vastata hiljemalt
  2. septembril 2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine

§ 407lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

  1. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni Sisekaitseakadeemias
  2. juunil
  4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) (PKS § 100 lg 1). PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2

(3)2-24-11061
  1. Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri andmete järgi on A P A -M P isa. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 mõistes. Hageja sai täisealiseks xxx, kuid ei ole veel 21-aastane. Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide järgi õpib hageja S päästekorraldaja erialal. Õpingud lõpevad
  2. juunil
  3. S on PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutus. Üldiselt võib eeldada, et statsionaarses õppevormis õppijal ei ole õppetöö kõrval võimalik sissetulekut teenida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada vastupidist. Hageja on õigustatud ülalpidamist saama.
  4. Hageja sõnul ei osale kostja tema ülalpidamises ning see väide tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nõuda ülalpidamist rahas. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal igakuiselt toidule 160 eurot, eluasemele 75 eurot, riietele ja jalatsitele 50 eurot, hügieenitarvetele ja kosmeetikale 15 eurot, kantseleitarvetele 10 eurot, vitamiinidele ja ravimitele 20 eurot, transpordile 50 eurot, sidele 10 eurot, majanduskuludeks ja inventariks 10 eurot. Kokku on hageja sõnul igakuised kulud 400 eurot kuus. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus nende faktiliste asjaolude kohta esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul võib üldist hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid kulusid mõistlikuks. Põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu on seega kokku 400 eurot kuus, millest kostja osa on 200 eurot.
  5. Ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku puhul tuleb tulenevalt PKS §-st 102 ja § 105 lg-st 3 arvestada tema varalist seisundit. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Praegu ei ole kostja väitnud, et täisealise lapse ülalpidamine 200 euro ulatuses kuus ei ole tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tähendab tema tavalise ülalpidamise kahjustamist. Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsusega tsiviilasjas nr 2-23-12599 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 200 eurot kuus. Kostja poolt tuleb omaksvõetuks lugeda hageja väide, et kostja on olnud võimeline seda summat tasuma. Seega ei vabane kostja hageja ülalpidamiskohustusest.
  8. Kohus rahuldab hagi ja mõistab A P A -M P kasuks välja elatise alates
  9. juulist 2024 kuni A -M P õpingute lõpetamiseni S
  10. juunil
  12. Kohus määrab PKS § 100 lg 4 ja

§ 445lg 1 alusel hageja taotlusel, et elatis tuleb tasuda hageja pangakontole.

Igakuine elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „A -M P elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  3. Menetluskulud jäävad

§ 173lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik )

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.